Wilhelm Heinrich Hastfer
Wilhelm Heinrich Hastfer (vähemalt 1646 – 11. jaanuar 1704) oli ooberst, Viru jalaväerügement ülem, Eestimaa maanõunik, mõisaomanik. Osales Põhjasõjas.[1][2]
Elulugu
muudaWilhelm Heinrich Hastferi täpne sünniaeg pole teada, kuid ta sündis 1646. aastal või hiljem. Tema isa oli Johan Hastfer, kes oli 1646. aastal abiellunud Helena Taube af Karlöga, tulevase Wilhelm Heinrichi emaga.[2]
Wilhelm astus sõjaväkke 1672. aastal reamehena Stockholmi vahtkonnas (livgardet), kuid kolis 1673. aastal välismaale. Ta asus Saksi elektoraadi teenistusse ning tõusis seal kuni kapteni auastmeni. Ta naasis 1678. aastal Rootsi armeesse ning oli samal aastal Heinrich Horni ratsarügemendi ooberst/kolonel.[1]
Põhjasõja alguseks oli temast saanud Eestimaa maanõunik ning Virumaa maarügemendi ooberst (1701). 1700. aastal oli tema üks vähestest aadlikest, kes kuningas Karl XII kohtuma läks, kui ta Narva alla minnes Rakveres peatus. [3][1]
1703. aastal hakkas tema rügement kannatama ärajooksite tõttu, mil igal ööl jooksis ära ligi 20–40 meest. Ta pidas selle vastu võitlemises vajalikuks igasse kihelkonda salk sõdureid saata, mida ta Eesti kindralkuberneri Axel Julius De la Gardiega arutas. Nad mõlemad mõistsid, et ärajooksmist keelavate plakatite välja andmine selle vastu ei aita.[4]Probleemi ajendiks oli vene feldmarssal Sheremetjevi rüüsteretk 1703.a. läbi Virumaa, mistõttu sõdurid maalt enam palka ei saanud.
Ta läks 1704. aastal armeest erru jaanuaris. Tema rügement liideti Tallinnas Järva rügemendiga.
Isiklik elu
muudaWilhelm Heinrich Hastfer abiellus kaks korda. Esimest korda Görvel Horn af Äminnega 1677. aastal. Tema teine naine oli Margareta Clodt von Jürgensburg, kes suri 1698. aastal.
Tal oli kaks poega, Johan (1692–1769) ja Gustaf Berndt (1695–1759).
Mõisaomandid
muudaWilhelm Heinrich Hastferile kuulusid Eestis Tõdva-Kõnnu (Köndes), Aaspere (Kattentack) ja Maidla (Wredenhagen) mõis.[5][6]
Neist viimase, Maidla mõisa, pantis ta paar korda ära. Ühe osa mõisast kuueks aastaks 1685. aasta 15. juulil Maria Büttnerile 6000 riigitaalri eest ning uuesti 14. juulil 1686. aastal Diedrich Wittele, jällegi kuueks aastaks.[7]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Hastfer no. 240". Vaadatud 27.01.2023.
- ↑ 2,0 2,1 "Vilhelm Henrik Hastfer". Vaadatud 27.01.2023.
- ↑ Kelch, Christian (2009). Liivimaa kroonika järg. Lk 109.
- ↑ Fainštein, Vladimir (1960). Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700–1721. Eesti Riiklik Kirjastus. Lk 79–81.
- ↑ "Kattentack in Kirchspiel Haljall, Wierland". Vaadatud 27.01.2023.
- ↑ "1600 -1700". Vaadatud 27.01.2023.
- ↑ "Kinnistu detailandmed". Vaadatud 27.01.2023.
Oobrist Wilhelm Hinrich Hastfer pandib Maidla mõisa raehärra Diedrich, Hansu p Wittele (abielus bürgermeister Andreas Stampehli tütre Agnetaga) kuueks aastaks, Pandileping Maidla mõisa ühe osa üle. Ooberst Wilhelm Heinrich, Johanni p Hastfer pandib Tallinna kaupmehe Rubbert Büttneri lesele Maria Büttnerile (sünd Rahlingh) osa Maidla mõisast kuueks aastaks. Hind 6 000 riigitaalrit. Suurema osa isa testamendiga saadud mõisast jätab Hastfer enesele