Astaf von Transehe-Roseneck

Transehe suguvõsa aadlivapp

Alexander Georg Astaf von Transehe-Roseneck (läti Astafs fon Tranzē-Rozeneks) (6. veebruar (vkj) 1865 Auguliena2. juuli 1946 Freudenholm, Holstein) oli baltisaksa ajaloolane, genealoog ja publitsist.

EluluguRedigeeri

Transehe-Roseneck sündis Dzelzava ja Helme mõisniku kaardiväeporutšik Paul Wilhelm Georg von Transehe-Rosenecki (1809−1887) ja tema abikaasa Oļi mõisast pärit Wilhelmine von Löwis of Menari (1822−1868) pojana. 18721878 õppis ta Skultes erakoolis. Gümnaasiumihariduse omandas aastatel 18791884 Viljandi maagümnaasiumis. Seejärel teenis 1885. aastal vabatahtlikuna 9. tragunipolgus. Pärast väeteenistuse lõppu astus Tartu ülikooli, kus õppis õigusteadust.[1] Jätkas peagi õpinguid Strasbourgi ülikoolis, kus tudeeris 1885 ja 1887−1890; 1886. aastal oli ta Müncheni ülikooli tudeng. Strasbourgis kaitses ta riigiteaduse doktori kraadi (Dr. rer. pol.). Kodumaale naasnuna oli Liivimaa rüüütelkonna notar ja Liivimaa konsistooriumi aadlikust assessor. 1918. aastal esindas ta Liivimaa rüütelkonda Berliinis. 19191945 elas Mecklenburgis Bad Doberanis, 1945 Lehmkuhlenis ja seejärel kuni surmani Holsteinis Trenthorstis.

 
Dzelzava mõisa peahoone. Transehe-Rosenecki valduses 1905−1920

MõisavaldusedRedigeeri

Pärast isa surma oli ta kuni 1888. aastani Helme mõisa üks pärijatest. 1888. aastal läks see tema ainuomandusse, kuid juba 1892. aastal müüs ta selle ära Strykidele.[2] Pärast oma onupoja surma päris ta 1905. aastal Dzelzava ja Kronamuiža mõisad, mis jäid tema kätte kuni võõrandamiseni.

TeoseidRedigeeri

  • Die Reform der bäuerlichen Verhältnisse in Livland 1765–1804 (Doktoriväitekiri). Strassburg: 1890 [3].
  • Gutsherr und Bauer in Livland im 17. und 18. Jahrhundert. Strassburg: 1890.
  • Das After-Lehen in Livland. Eine rechtshistorische Studie.Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1896, lk 59–76.
  • Die Eingeborenen Altlivlands im 13. Jahrhundert.Baltische Monatsschrift, Bd 43, Riga: 1896.
  • Stadtbürger als Lehnsleute des livländischen Adels. − Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1899, lk 1–19.
  • Zur Geschichte der von Uexküll. − Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1899, lk 151–162.
  • Analecta zur Genealogie der Familien Budde. − Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1899, lk 187–188.
  • Die von Ovelacker in Livland. − Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1900, lk 14–32.
  • Das Geschlecht der Saltze oder Salis in Livland. − Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1902, lk 27–38.
  • Zur Geschichte des Lehnswesens in Livland. Theil 1, Das Mannlehen. Riga: 1903.
  • Beiträge zur ältern Geschichte der von Laudon. − Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1904, lk 106–109.
  • Beiträge zur Geschichte der Familie Reinken. − Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1904, lk 110–114.
  • Testament des Albrecht Fresendorff, d. d. Selborg 1622 Febr. 16 a. St. − Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1904, lk 121–124.
  • Die Lettische Revolution. Teil I-II. Berlin: 1906–1908.
  • Ueber den angeblichen Zusammenhang der v. Taube in Preussen mit dem altlivländischen Geschlechte der Taube (Tuve). − Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1907/08, lk 192–201.
  • Separatvotum des Konsistorialassessors v. Transehe zum Gurachten des Livländischen Konsistoriums zur Frage der Kirchenreformen. Riga: 1909.
  • Das Ende der "Taube-Kontroverse" − Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1909/10, lk 282–302.
  • Die "Taube-Kontroverse" ohne Ende. − Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1909/10, lk 420–422.
  • Die v. Tausas in Livland. − Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1909/10, lk 246–255.
  • Zur älteren Geschichte der v. Patkul. (Mit 7 Stammtaf.) − Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1911–13, lk 494–522.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil 1, 1. Livland. Görlitz: 1929; Teil 1, 2. Livland. Lfg. 9–15. Görlitz: 1929.
  • Die ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts – eine genealogische Untersuchung. Würzburg: 1960.
  • Der Güterbesitz der von Tiesenhausen in Livland 1224–1919/20. − Baltische Ahnen- und Stammtafeln. Sonderheft N 7. Hannover-Döhren: 1964.

PerekondRedigeeri

Tema isa Georg von Transehe-Roseneck (1809 Dzelzava – 1887 Nervi, Itaalia) oli Dzelzava ja Helme mõisaomanik, kaardiväeleitnant ja kreisisaadik (1854–1869) ja ema Wilhelmine von Löwis of Menar (1822 Riia – 1868 Tartu) Oļi (Ohlenhof) mõisniku kindralmajor Wilhelm von Löwis of Menari (1780–1849) tütar.[3] [4] Tema vanem vend Georg von Transehe-Roseneck (1845 Rozenieki – 1908 Gattšina; Георгий Георгиевич фон (Транзе) Транзеге) oli Rozenieki mõisnik, kindralleitnant, Tema Kõrgeaususe ihukaitse kürassiirirügemendi komandör ru (1895–1899; 1. kaardiväe ratsabrigaadi komandör) ja 1901. aastast Gattšina komandant, ning õde Sophia (1849 Rozeneki–1922 Königsberg) Liivimaa maamarssali vabahärra Friedrich von Meyendorffi abikaasa.

Ta abiellus Cesvaines 1892 vabapreili Leonie von Campenhauseniga (1870– ), kes oli Liivimaa maanõuniku Balthasar von Campenhauseni (1840–1909) ja Marie von Kloti (1843–1902) tütar.[5] Abielust sündisid 5 tütart ja poeg Gert von Transehe-Roseneck (sündinud 1903 Riias), kes emigreerus Liivimaalt München-Sollni, abiellus seal vabrikant Ph. D Gustav Adolphi tütre Ruth Adolphiga (1908–2008[6]) ja oli keemiatööstusettevõtte IG Farbeni tütarettevõtte "Transehe & Co. KG" asutaja Gersthofenis Augsburgi juures.[7]

ViitedRedigeeri

  1. Hasselblatt, Arnold. Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat: C. Mattiesen, 1889. Nr. 12880 [1]
  2. Kinnistute register. Nr 24. Helme mõis [2].
  3. Transehe-Roseneck / Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1: Livland, Bd.:2, Görlitz, 1929 lk.715
  4. Löwis of Menar / Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1: Livland, Bd.:1, Görlitz, 1929 lk.113
  5. Campenhausen / Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1: Livland, Bd.:1, Görlitz, 1929 lk.27
  6. Gemeinde Unterwegs. Brief der Evangelisch-Lutherischen apostel/Petruskirche München-Solln Nr. 179. März-Mai 2008., lk.19
  7. http://www.zum.de/Faecher/Materialien/lehmann/dps/zwangsarbeiterlager/unterbringung/transehe/fabrik.htm

KirjandusRedigeeri