Kääpa jõgi

Kääpa jõgi on jõgi Tartu- ja Jõgevamaal. Seda tuntakse ka Alajõena, Välgi, Uhmardu ojana või Saare jõena.

Kääpa jõgi
Lähe	Keressaare rabas 58° 30′ 57″ N, 27° 0′ 26″ E
Suubub	Kullavere jõkke 58° 45′ 43″ N, 26° 56′ 8″ E
Valgla maad	Eesti
Valgla pindala	372,5 km²
Pikkus	50 km
Langus	34 m
Vooluhulk	2,5 m³
Parempoolsed lisajõed	Haavakivi jõgi

Jõgi saab alguse Keressaare rabast ja suubub Kullavere jõkke. Jõe pikkus on 50 km ja valgla pindala 372,5 km². Tähtsaim lisajõgi on Haavakivi jõgi.

Kalevipoeg

Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" üheteistkümnendas loos jutustatakse, kuidas Kalevipoeg käis Pihkvas laudu toomas. Tulnud läbi Peipsi järve tagasi, heitis vägimees puhkama. Kohalik sorts otsustas Soome sepa taotud mõõga varastada. Salasõnade abil suutis ta mõõga endale kaenla alla kergitada. Põgenedes üle Kääpa jõe, pillas sorts mõõga vette. Kui Kalevipoeg pärast pika otsimise peale mõõga leidis, ei andnud see ennast enam veest kätte - tal oli meeles, kuidas Kalevipoeg tüli käigus Soome sepa vanema poja surmas. Kalevipoeg otsustas mõõga varastanud sortsile needuse peale panna, et mõõk selle jalad murraks. Kuna ta ise oli Soome sepa needuse all, eksis ta sajatades sõnadega.

Eepose kahekümnendas loos, peale rasket lahingut, jõudis Kalevipoeg uuesti Kääpa jõe äärde. Jõepõhjas olnud mõõgal tuli meelde varasem sajatus (Kui aga juhtub kõndidessa, Jalakanda pistma jõkke, Kes sind enne isekannud: Siisap, mõõka, sõbrakene, Murra jalad tal mõlemad!) ning ta lõikas vägimehe jalad alt.

Välislingid

• Kääpa jõgi keskkonnaportaalis
• 326. VETE SÜGAVUSED folklore.ee