Kalevipoeg (tegelane)
Kalevipoeg on eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. Eeposes "Kalevipoeg" väidetakse, et kohati on teda tuntud ka nimega Sohni.

Eesti rahvapärimus sisaldab hulgaliselt muistendeid Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste, allikate ja kivide päritolu: orud võisid olla Kalevipoja künnivaod (näiteks Kalevipoja künnivaod Kiku küla lähedal), piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid.

Analoogilised muistendid on tuntud paljude rahvaste juures, Eestis on lähedase iseloomuga muistendeid Vanapaganast. Saaremaal kandis hiiumuistendite peategelane Suure Tõllu, Hiiumaal Leigeri nime. Kalevipojale on mõne tegevusliini poolest (mõõk, Pohjola isand ja Soome sepp, saarepiigad, põhjaretked jms) lähedane Kalevala Lemminkäinen.
Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile aineseks eepose "Kalevipoeg" ettevalmistamisel ja kirjutamisel.
On arvatud, et Kalevipoeg tegutses pronksiajal. Vana Kalev võis olla sepp ning tegutseda Toompea või Iru linnuse kandis.[1]
Kalevipoeg kunstisRedigeeri
Oskar Kallis, "Kalevipoeg laudu kandmas" (1914)
Aleksander Mülber, "Kalevipoeg ja Sorts vägikaigast vedamas"
Kristjan Raua "Magav Kalevipoeg" (1933)
August Roosileht, "Võitlus sortsidega" (1940)
Skulptuurid KalevipojastRedigeeri
- Vabadussõja mälestussamba Kalevipoeg Tartus. Nõukogude võimu poolt 1948. aastal hävitatud Amandus Adamsoni skulptuuri koopia. Taastatud 2003. aastal skulptor Ekke Väli poolt vanade fotode põhjal.
- Kalevipoja skulptuur (ka Glehni kurat) Tallinnas Glehni pargis. Valmis aastal 1908 Nikolai von Glehni eestvõttel. Esimese maailmasõja ajal lammutati. Taastati ja avati vaatamiseks 4. novembril 1990.
- Kündev Kalevipoeg Põltsamaal Sõpruse pargis.
Glehni Kalevipoeg (1908). Foto: Jaan Kristin
Kalevipoja kuju Neeruti mägedes
Vaata kaRedigeeri
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kalevipoeg (tegelane) |
ViitedRedigeeri
- ↑ Ivo Karlep: "ARHEOLOOG: Kalevipoeg tegutses pronksiajal" Pealinn, 25. oktoober 2021
VälislingidRedigeeri
- Uurimusi Kalevipojast. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 2004.
- Muistendeid ja uurimusi Kalevipojast
- Uurimusi Kalevipojast