Vikipeedia

Kalevipoeg (tegelane)

Kalevi poeg, kirjandustegelane

Kalevipoeg on eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. Eeposes "Kalevipoeg" väidetakse, et kohati on teda tuntud ka nimega Sohni.

Kristjan Raua "Kalevipoeg põrgu väravas" (1935)

Eesti rahvapärimus sisaldab hulgaliselt muistendeid Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste, allikate ja kivide päritolu: orud võisid olla Kalevipoja künnivaod (näiteks Kalevipoja künnivaod Kiku küla lähedal), piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid.

Kalevipojaga seotud kohti Friedrich Carl Hermann Kruse teoses "Ur-Geschichte des Esthnischen Volksstammes…" lk 651

Analoogilised muistendid on tuntud paljude rahvaste juures, Eestis on lähedase iseloomuga muistendeid Vanapaganast. Saaremaal kandis hiiumuistendite peategelane Suure Tõllu, Hiiumaal Leigeri nime. Kalevipojale on mõne tegevusliini poolest (mõõk, Pohjola isand ja Soome sepp, saarepiigad, põhjaretked jms) lähedane Kalevala Lemminkäinen.

Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile aineseks eepose "Kalevipoeg" ettevalmistamisel ja kirjutamisel.

On arvatud, et Kalevipoeg tegutses pronksiajal. Vana Kalev võis olla sepp ning tegutseda Toompea või Iru linnuse kandis.[1]

Kalevipoeg kunstisRedigeeri

  • Oskar Kallis, "Kalevipoeg laudu kandmas" (1914)

  • Oskar Kallis, "Kalevipoja laul" (1914)

  • Aleksander Mülber, "Kalevipoeg ja Sorts vägikaigast vedamas"

  • Kristjan Raua "Magav Kalevipoeg" (1933)

  • Kristjan Raua "Kalevipoeg kivi viskamas" (1935)

  • Kristjan Raua "Kalevipoeg tuleb põrgust lauakoormaga" (1935)

  • August Roosileht, "Võitlus sortsidega" (1940)

Skulptuurid KalevipojastRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Ivo Karlep: "ARHEOLOOG: Kalevipoeg tegutses pronksiajal" Pealinn, 25. oktoober 2021

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kalevipoeg_(tegelane)&oldid=6157758"