Kalevipoeg (tegelane)

Kalevipoeg on eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. Eeposes "Kalevipoeg" väidetakse, et kohati on teda tuntud ka nimega Sohni.

Kristjan Raua "Kalevipoeg põrgu väravas" (1935)

Eesti rahvapärimus sisaldab hulgaliselt muistendeid Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste, allikate ja kivide päritolu: orud võisid olla Kalevipoja künnivaod (näiteks Kalevipoja künnivaod Kiku küla lähedal), piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid.

Kalevipojaga seotud kohti Friedrich Carl Hermann Kruse teoses "Ur-Geschichte des Esthnischen Volksstammes…" lk 651

Analoogilised muistendid on tuntud paljude rahvaste juures, Eestis on lähedase iseloomuga muistendeid Vanapaganast. Saaremaal kandis hiiumuistendite peategelane Suure Tõllu, Hiiumaal Leigeri nime. Kalevipojale on mõne tegevusliini poolest (mõõk, Pohjola isand ja Soome sepp, saarepiigad, põhjaretked jms) lähedane Kalevala Lemminkäinen.

Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile aineseks eepose "Kalevipoeg" ettevalmistamisel ja kirjutamisel.

On arvatud, et Kalevipoeg tegutses pronksiajal. Vana Kalev võis olla sepp ning tegutseda Toompea või Iru linnuse kandis.

Kalevipoeg kunstis

• 

  Oskar Kallis, "Kalevipoeg laudu kandmas" (1914)

• 

  Oskar Kallis, "Kalevipoja laul" (1914)

• 

  Aleksander Mülber, "Kalevipoeg ja Sorts vägikaigast vedamas"

• 

  Kristjan Raua "Magav Kalevipoeg" (1933)

• 

  Kristjan Raua "Kalevipoeg kivi viskamas" (1935)

• 

  Kristjan Raua "Kalevipoeg tuleb põrgust lauakoormaga" (1935)

• 

  August Roosileht, "Võitlus sortsidega" (1940)

Skulptuurid Kalevipojast

• Vabadussõja mälestussamba Kalevipoeg Tartus. Nõukogude võimu poolt 1948. aastal hävitatud Amandus Adamsoni skulptuuri koopia. Taastatud 2003. aastal skulptor Ekke Väli poolt vanade fotode põhjal.
• Kalevipoja skulptuur (ka Glehni kurat) Tallinnas Glehni pargis. Valmis aastal 1908 Nikolai von Glehni eestvõttel. Esimese maailmasõja ajal lammutati. Taastati ja avati vaatamiseks 4. novembril 1990.
• Kündev Kalevipoeg Põltsamaal Sõpruse pargis.

• 

  Glehni Kalevipoeg (1908). Foto: Jaan Kristin

• 

  Amandus Adamsoni Kalevipoeg

• 

  Kalevipoja kuju Neeruti mägedes

Vaata ka

• Vanapagan
• Kalevipoja künnivaod
• Kalevipoja muuseum
• Kalevipoja sängi tüüpi linnus

Välislingid

• Uurimusi Kalevipojast. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 2004.
• Muistendeid ja uurimusi Kalevipojast
• Uurimusi Kalevipojast