Jaan Kristin

Jaan Kristin (ka Christin; 1863–1919) oli eesti fotograaf.

Jaan Kristin sündis Liivimaa talupoja peres. Tal oli vend Hans, kellest sai oli samuti fotograaf.

Vennad Kristinid tegutsesid enamasti koos nagu vennad Parikased. Mõlemad Kristinid said hariduse Jakob Livenstroemi juures. 1884 lahkus Livenstroem Valmierast Viljandisse ja jättis oma ettevõtte vendade Kristinite hoolde. ^[1] Ateljee tegutses lühikest aega, pärast selle sulgemist läks Jaan Tartusse ja Hans Peterburi. Uuesti hakkasid vennad koos töötama 1890, mil nad avasid Hans Kristiani nime all ühise ateljee Tallinnas Endla tänaval. Lisaks fototeenusele tegeleti ateljees raamatuköitmise ja pildiraamimisega. Vastavalt tolle aja tavale allkirjastati töid kas oma või ühise nime Frères Christins all, mis kõlas uhkemalt ja meelitas rohkem kliente ligi ^[2]. Vennad töötasid koos kuni 1893, siis siirdus Jaan esialgu Narva, hiljem Narva-Jõesuusse. ^[1] Vendadel oli mitu ateljeed Tallinnas ja üks Narvas. Tallinnas tegutses peamiselt Hans Kristin.

Vendadest kuulsam on Jaan Kristin, kes tegi postkaarte Eesti vaadetega, näiteks Nõmmest ja Tallinnast. Vennad Kristinid tegid palju linnavaateid, aga ka portreepilte pastoritest ja kultuuritegelastest, näiteks Eduard Bornhöhest, Konstantin Türnpust, Christian Rutoffist ja Aino Tammest. Tehti ka grupipilte, näiteks Paistu kihelkonnakooli õpilastest. Paljudele vendade Kristinite töödele lisab omapära ettevalmistatud ühiste paspartuude kasutamine. Jaan Kristini Narva-perioodi tööd olid vormistuselt lihtsad postkaardid. Kristinite ateljeedes said hariduse ka teised Eesti fotograafid, kellest kõige kuulsam on Heinrich Tiidermann.^[1]

Viited muuda

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti Kirjandusmuuseumi Aastaraamat: „Esimestest piltnikest Eestimaal ja nende fotodest Eesti kultuuriloolises arhiivis (1844-1900)“ Eesti Kirjandusmuuseum, 20.05.2010.
↑ Kaljula Teder. "Eesti fotograafia teerajajaid". Eesti Raamat. Tallinn 1972

Nõmme Kalevipoeg, "Nõmme kurat", ERM Fk 114 104
Haapsalu, Pullapää mälestussammas, ERM Fk 114 133
Kuressaare raekoda, u 1900-1910
Pärnu, Endla seltsimaja
Supelmajad Võsu rannas

[EKM-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti Kirjandusmuuseumi Aastaraamat: „Esimestest piltnikest Eestimaal ja nende fotodest Eesti kultuuriloolises arhiivis (1844-1900)“ Eesti Kirjandusmuuseum, 20.05.2010.

[2] Kaljula Teder. "Eesti fotograafia teerajajaid". Eesti Raamat. Tallinn 1972

[1]

[2]