Suur Tõll
|
See artikkel on Saaremaa vägilasest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Suur Tõll (täpsustus) |
Suur Tõll (vanasti ka Tõllus[1]) on Saaremaa vägilane. Muistendi kohaselt elas Saaremaal kunagi hiiglane, kes oli väga tugev ja kaitses oma rahvast vaenlaste eest. Ta armastas süüa palju kapsaid ja kõndis ühe sammuga üle terve Saaremaa. Genealoogilise traditsiooni järgi põlvneb temast Saaremaa aadlisuguvõsa Toll.[2] Ta oli tuntud Lääne-Eestis, eriti Saaremaal, kuid legendid temast on levinud ebaühtlaselt. Jutud Suurest Tõllust on levinumad Anseküla, Kihelkonna ja Kärla kihelkonnas,[3] puuduvad aga Saaremaa põhjarannikul.[4] Kõrvuti vägitegudega (võitlus Vanapaganaga, kivide pildumises jm.) ilmneb Tõllu tegevuses ka rahvavanema jooni: ta võitleb võõrvallutajatega, ehitab või püüab lõhkuda kirikuid. Tõllul on naine Piret, vend Leiger (Hiiumaal) ja poeg Noor Tõll. Kõik 1961.aastani kogutud Tõllu-muistendid on ilmunud sarjas "Eesti muistendid. Hiiu- ja vägilasmuistendid II" (1963). Aastal 1980 ilmus eesti vägilasmuistendi ainetel animafilm "Suur Tõll", mille peakunstnik oli Jüri Arrak, helilooja Lepo Sumera ja käsikirja ning lavastuse autor oli Rein Raamat. Tõllust on pärimuslikke uurimusi trükisõnas juba esimese Eesti Vabariigi ajal avaldatud.
Tallinnas Kalamajas asub Tõllu tänav.
Viited
muuda- ↑ https://www.etera.ee/zoom/48112/view?page=105&p=separate&tool=info&view=0,0,2173,3398
- ↑ Voldemar Miller. Suur Tõll. Kingissepa rajoonis. Tallinn 1985. Lk. 158–164
- ↑ Matthias Johann Eisen, Eesti mütoloogia, Tallinn 1995, lk 145.
- ↑ Matthias Johann Eisen, Tõll ja ta sugu
Kirjandus
muuda- Eisen, M. J., 1927. Tõll ja ta sugu. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus.
- Laugaste, E., Liiv, E., Normann, E., 1963. Muistendid Suurest Tõllust ja teistest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
- Miller, V. 1985. Suur Tõll. Kingissepa rajoonis. Tallinn, lk 158–164.