Jüri Arrak
Jüri Arrak (24. oktoober 1936 Tallinn – 16. oktoober 2022 Tallinn) oli eesti maalikunstnik ja graafik. Ta harrastas ka metallehistööd ja oli filmikunstnik.
EluluguRedigeeri
Ta sündis teenistuja perekonnas; Henno Arraku poolvend. Lõpetas 1955 Tallinna Mäetehnikumi, õppis aastast 1961 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetas selle 1966 metallehistöö erialal.
Töötas Tallinna Metallitoodete Tehase kunstnikuna ja 1968–1969 Tallinnfilmi lavastuskunstnikuna; aastast 1969 vabakunstnik. Eesti NSV teeneline kunstnik (1988). Aastast 1969 Eesti Kunstnike Liidu liige. 1996. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.
LoomingRedigeeri
Kuulus rühmitusse ANK '64. Hakkas juba üliõpilasena metallehistöö kõrval viljelema maalikunsti ja graafikat. Varastes maalides ja estampides on kujundid tasapinnalised ("Saabumine võõrasse jaama", 1970, erakogu, Tallinn; "Kentauride võitlus lapiitidega" 1972), hilisemais on muutunud ruumiliseks. Tema jutustav maailm on paradoksaalne, maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse. Looming on jutustav, lähtub kultuuritraditsioonist. Arrak kasutas arhetüüpe, muutis ja parodeeris pühaks peetud müüditõlgendusi ning pakkus uusi ("Europe lahkumine", 1975; "Jüri võitlus lohega", 1979; "Kandjad", 1980; "Inimesed esemetega", 1985, Eesti Kunsti Investeerimise Fond).
Kunstniku kujutlusvõime lõi suure sisendusjõuga ootamatuid nägemusi ("Tsirkus", 1977, Eesti Kunsti Muuseum; "Tornide linn", 1979; "Pasunapuhuja", 1980; "Müüritrepil", 1981, Eesti Kunsti Muuseum; "Hunt kuldse kepiga", 1983; "Pillipuhuja", 1985, erakogu, Tallinn).
Arraku maale on kasutatud ansambli Metsatöll albumikujundustes.
Ta oli ka animafilmi Suur Tõll peakunstnik.
IsikunäitusiRedigeeri
- "Tagasivaatav mees" (2006)
TunnustusRedigeeri
- 1984 – Balti raamatugraafika triennaal, Vilnius, Leedu
- 1983, 1985 – Vilniuse eksliibrisebiennaal, Leedu
- 1977, 1986 – Eesti Kunstnike Liidu maali aastapreemia
- 1977 – Banska-Bystrica pisigraafikakvadriennaal, Slovakkia
- 1987 – Baltimaade maalitriennaal, Vilnius, Leedu
- 1988 – Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1990 – Kristjan Raua preemia
- 1996 – Eesti Kultuurifondi aastapreemia
- 1997 – Konrad Mäe preemia
- 2000 – Valgetähe II klassi teenetemärk[1]
- 2007 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind
- 2015 – EELK Tallinna Toomkoguduse Maarja medal
IsiklikkuRedigeeri
Jüri Arrak oli neli korda abielus. Tema esimene abikaasa oli Eleonore Arrak. Teine abikaasa oli kunstnik Urve Arrak, abielust sündisid kaks poegaː Arno Arrak ja Jaan Arrak (1966–2006), abielu kestis aastatel 1962–1986. Kolmas abielu oli maalikunstnik Ivi Arrakuga. Aastast 2020 oli abielus Kai Arrakuga.
Tema poolvennad olid füüsik Arno Arrak (1927–2021) ja graafik Henno Arrak (1930–2017).
ViitedRedigeeri
VälislingidRedigeeri
- http://jyriarrak.com/
- Jüri Arraku töid art.ee Kunstiserveris
- Ants Juske. Jüri Arrak – kunstiajalugu, mütoloogia ja psühholoogia, Eesti Päevaleht, 18. oktoober 2008
- Verni Leivak. Sädemete pilduja, Postimees, 20. detsember 2008
- Välisministeerium ostis Jüri Arrakult neli maali, Postimees Online, 8. august 2012
- Teet Korsten. Kui tahad merd tundma õppida, osta akvalang!, Põhjarannik, 26. oktoober 2013
- Jüri Arrak. Minu maailmapildi muutumine ajas. Ajakiri Akadeemia 10/2016 (lk 1764-1774). Loetav ka DIGARis https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:288942/264489/page/54
- Olev Remsu. Kas jumal on olemas?, Postimees 17. august 2017
- Memokraat: Intervjuu Jüri Arrakuga. Jüri Arrak 80 – Eesti kunsti grand old man. (Saab kuulata podcasti).