Bernhard Laipman

Bernhard Laipman (ka Laipmann; 2. veebruar 1865 Araste – 29. jaanuar 1906 Vigalas) oli Eestimaa talupoeg, kelle hukkasid karistussalklased.

Bernhard Laipmani monument Haapsalus

Elulugu

Suhteliselt hea haridusega Bernhard Laipman kujunes Paiba talu peremehena üheks Vigala seltsielu juhttegelaseks. Tema algatusel koostati 1905. aastal talumeeste märgukiri Vigala mõisnikule Bernhard Uexküllile, ta võttis osa Tartu aulakoosolekust. Kindral Vladimir Bezobrazovi karistussalk vangistas Laipmani. Koos Madis Lensmanni ja Anton Kolumbusega lasti ta Vigala vallamajast kilomeetri kaugusel Hansu talu koplis maha. Laipmann maeti Vigala kalmistule.

Kohe pärast Laipmani surma läks rahva hulgas liikvele legend (dokumendid seda ei kinnita), et talle määrati peksukaristus, kuid tema kui vaba mees keeldus häbistavast ihunuhtlusest ning valis surma. Seda motiivi on kasutanud Aino Kallas novellis "Bernhard Riives". Filmi "Jõulud Vigalas" (režissöör Mark Soosaar) peategelaseks on samuti Laipman, Haapsallu on püstitatud Bernhard Laipmani monument.

Isiklikku

Tema vend oli kunstnik Ants Laikmaa. Tema poeg oli Vabadusristi kavaler sõjaväearst Aleksander Laipman.

Välislingid

• Bernhard Laipman eestigiidid.ee lehel
• Tõnu Ploompuu “Vigala rahvas, ma lähen su eest surma“ Lääne Elu, 28. jaanuar 2006