Ants Laaneots
Ants Laaneots (sündinud 16. jaanuaril 1948 Kilingi-Nõmmes[2]) on Eesti erukindral.[3] Ta oli alates 5. detsembrist 2006 kuni 5. detsembrini 2011 kaitseväe juhataja. Oktoobrist 2014 on ta Reformierakonna liige. Ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel ja sai 10. valimisringkonnas 5920 häält ning osutus XIII Riigikokku valituks isikumandaadiga.[4]
| Ants Laaneots | |
|---|---|
 | |
| XIII ja XIV Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 2015–... | |
| Isikuandmed | |
| Sündinud |
16. jaanuar 1948 Kilingi-Nõmme |
| Rahvus | eestlane |
| Erakond | Eesti Reformierakond (2014–) |
| Sõjaväeline karjäär | |
| Hüüdnimi | Tanki-Ants[1] |
| Sõjaväeline haridus | Harkivi Kõrgem Tankiväekool |
| Truudusvanded |
 Nõukogude Liit Eesti |
| Teenistused |
 Nõukogude armee Eesti kaitsevägi |
| Teenistusaeg |
1966–1991 1991–2011 |
| Auaste |
 Kindral |
| Juhtinud |
|
| Autasud | Loetelu |
Alates 12. detsembrist 2011 oli ta peaminister Andrus Ansipi nõunik riigikaitselistes ja julgeolekuküsimustes.[5]
Lapsepõlv ja noorusRedigeeri
1949. aasta märtsiküüditamise käigus küüditati ta koos ema ja onuga Krasnojarski kraisse Šarõpovo rajooni Temra külla. Seal asus ta aastal 1954 kohalikus koolis õppima. Augustis 1958 sai ta koos onuga (ema suri aastal 1952 Siberis) tänu Nikita Hruštšovi amnestiale Eestisse tagasi minna.
Ühe aasta elas ta tädi juures Orajõel, kuid asus 1959. aastal koos onuga tagasi sünnikodusse. Koolis hakkas ta käima Kilingi-Nõmmes, aastal 1965 lõpetas ta Kilingi-Nõmme Keskkooli.[6][7]
Teenistus NSV Liidu relvajõududesRedigeeri
Aastatel 1966–1970 õppis ta kaardiväe kõrgemas tankivägede koolis Harkivis, 1970–1978 teenis 48. tankidiviisis Ukraina NSV-s, kus ta oli tankirühma ülem, õpperoodu ülem ja tankipataljoni ülem.
Aastatel 1978–1981 õppis ta Malinovski-nimelises soomustankivägede akadeemias Moskvas staabitöö ja vägede juhtimise erialal ja omandas kõrgema sõjaväelise hariduse.
Aastatel 1981–1982 oli ta 155. motolaskurdiviisis Kasahhi NSV idaosas tankipolgu staabiülem, 1982–1987 oli ta 78. tankidiviisi staabiülem Kasahhi NSV-s (tankipolgu ülem, tankidiviisi staabiülem).
Aastatel 1987–1989 teenis ta Nõukogude Liidu sõjalise nõustajana Etioopias (jalaväediviisi ülema nõunik, armeekorpuse ülema nõunik).[2]
Aastatel 1989–1991 oli ta Tartu ühendsõjakomissar. Pärast Eesti Kaitseväe taastamist asus seal tööle.
Teenistus Eesti kaitseväesRedigeeri
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on Laaneots end täiendanud Roomas NATO Kaitsekolledžis ja Soome kõrgematel riigikaitsekursustel.[2]
Laaneots on töötanud mitmel juhtival kohal Kaitseväes: 1991–1994 ja 1997–1999 oli ta Kaitsejõudude peastaabi ülem, 1997 Kaitseväe peainspektor ja 1999–2001 Balti Kaitseuuringute Keskuse ülem.[2]
Aastatel 1994–1996 ei töötanud Laaneots kaitseväes, vaid ESS Lõuna direktorina, sest sel ajal juhatas kaitseväge väliseestlane Aleksander Einseln, kes ei usaldanud Nõukogude armees tähtsal kohal olnud Laaneotsa.[2]
2001–2006 oli ta Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) ülem ning 2002–2006 Eesti Vabariigi kaitseatašee Venemaal ja Ukrainas.[2]
Novembris 2006 kaitseväe juhataja ametist vabastatud Tarmo Kõuts mainis Ants Laaneotsa oma võimaliku mantlipärijana. 16. novembril 2006 otsustas president Toomas Hendrik Ilves esitada Laaneotsa kandidatuuri kaitseväe juhataja ametikohale[8] ja sama aasta 5. detsembril kinnitas Riigikogu Laaneotsa kaitseväe juhatajaks[9] häältega 77:2. Vahepealsel ajal, 23. novembril võttis Riigikogu vastu otsuse, mille kohaselt ei pea kaitseväe juhataja ametist tagasi astuma, kui saab 60-aastaseks, vaid tohib selles ametis olla kuni oma 5 aasta pikkuse ametiaja lõpuni.[10] Tema ametiaeg lõppes 5. detsembril 2011.
Juba järgmisel päeval nimetas Laaneots suurimaks ohuks Eesti julgeolekule endiselt Venemaad. Intervjuus Eesti Päevalehele teatas ta: "Tagasihoidlikult öeldes on meie naabriks ebasõbralik riik. Ja vahekord Venemaaga on tõesti Eesti suurim julgeolekuprobleem." See avaldus tekitas Venemaal pahameeletormi.[2]
9. detsembril 2006 alustas Laaneots Afganistanis koos peaminister Andrus Ansipiga oma esimest välisvisiiti.[11]
Laaneots kritiseeris 2002 tehtud otsust, millega jalaväepataljonid muudeti väljaõppekeskusteks. Tema arvates likvideeriti sellega sisuliselt kaitseväe valmidussüsteem. Kriisiolukorras, sõjaohu korral sai Eesti tema hinnangul kohe kasutada vaid paarisadat Scoutspataljoni võitlejat. Väljaõppekeskuste loomine jättis nende staapidele vaid väljaõppega seotud küsimused ja ohuolukorras ei saaks nad teostada väeosade operatiivjuhtimist. Ühtlasi mõjus väljaõppekeskuste loomine Laaneotsa sõnul halvasti ohvitserkonna moraalile, sest osa ohvitsere olevat muutunud "mundrit kandvateks tsivilistideks". Laaneots soovis väljaõppekeskused muuta taas normaalseteks pataljonideks ja välja arendada kaitseringkonnad.[2]
Laaneots on olnud reservõppekogunemiste korraldamise tugev pooldaja.[2]
KirjutisiRedigeeri
- Laaneots: demokraatia on hädavajalik. www.DELFI.ee, 23. veebruar 2008
TunnustusRedigeeri
| Eesti teenetemärgid | ||
 |
Kotkaristi I klassi teenetemärk | 23. veebruar 2012[12] |
 |
Kotkaristi II klassi teenetemärk | 23. veebruar 2000[13] |
 |
Kaitseliidu Valgeristi I klassi teenetemärk | 11. november 2011[14] |
.png){kind=small} |
Kaitseliidu Valgeristi III klass | |
 |
Kaitseministeeriumi teeneteristi I klass | 23. veebruar 2011[15] |
 |
Kaitseväe teenetemärk (Kaitsealaste teenete eest) | 23. veebruar 1998 |
 |
Kaitseväe teeneterist (Riigikaitseliste teenete eest) | 18. veebruar 2005 |
 |
Maaväe teenetemärgi Ohvitseri Kuldrist | |
 |
Mereväe teenetemärk "Usk ja Tahe" II klass "Hõbeankur | |
 |
Kaitseväe peastaabi teeneterist | 12. november 2003 |
 |
Kaitseliidu teenetemedali eriklass | |
 |
Mälestusmedal "10 aastat taastatud kaitseväge" | |
 |
Relvastatud vastupanu teeneterist | |
.png){kind=small} |
Balti Kaitsekolledži teenetemärk (kuldne) | |
 |
Kaitseväe lahingukooli teenetemärk | |
 |
Mälestusrist "Löögirühm Admiral Pitka" | |
 |
Politsei- ja Piirivalveameti teenetemärk | |
 |
Politsei teeneteristi II klass | |
 |
Päästeameti Kuldrist | |
 |
Piirivalve I klassi teeneterist | |
.png){kind=small} |
"10 aastat taastatud piirivalvet" I klass | |
.png){kind=small} |
Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist | 12. juuni 2001[16] |
 |
Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühenduse teenetemärk | |
 |
Jüriöö Suurtäht | 2007[17] |
| Välismaised teenetemärgid | ||
 |
Soome Lõvi Rüütelkonna suurrist | (Soome) |
 |
Teeneteordeni komandöri klassi teenetemärk | 4. juuli 2012 (Ameerika ühendriigid)[18] |
_-_Commander_1st_Class_BAR.png){kind=small} |
Rootsi Kuningriigi Põhjatähe ordeni I klass | 18. jaanuar 2011 (Rootsi)[19] |
 |
Slovakkia kaitseministeeriumi teenetemärgi I klass | 15. november 2011 (Slovakkia)[20] |
 |
Punatähe orden | (Nõukogude Liit) |
AuastmedRedigeeri
Nõukogude armeeRedigeeri
| Õlakud | Auaste | Kuupäev |
|---|---|---|
 |
Leitnant | 1970 |
 |
Vanemleitnant | 1973 |
 |
Kapten | 1975 |
 |
Major | 1979 |
 |
Alampolkovnik | 1982 |
 |
Polkovnik | 1987 |
Eesti kaitsevägiRedigeeri
| Õlakud | Auaste | Kuupäev |
|---|---|---|
 |
Kolonel | 1992 |
 |
Kindralmajor | 19. juuni 1998[21] |
 |
Kindralleitnant | 18. veebruar 2008[22] |
| |
Kindral | 16. juuni 2011[3] |
ViitedRedigeeri
- ↑ Ardo Kaljuvee (12. jaanuar 2008). "Ants Laaneots (60) Tanki-Ants pole kunagi "tankist"". Eesti Päevaleht. Vaadatud 25. september 2017.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 150–151
- ↑ 3,0 3,1 "President andis Ants Laaneotsale kindrali auastme" Delfi, 16. juuni 2011
- ↑ http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html
- ↑ Laaneots hakkas tööle Ansipi nõunikuna
- ↑ http://www.okupatsioon.ee/et/memento-1999/104-l1-1999
- ↑ Küüditatute lood. Siberi kodu. Tallinn, 2014
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 99
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 101
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 99–100, 152
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2009, lk 102
- ↑ "Kotkaristi I klassi teenetemärk" 23. veebruar 2012
- ↑ "Kotkaristi II klassi teenetemärk" 23. veebruar 2000
- ↑ "Kindral Ants Laaneots sai kaitseliidu kõrgeima aumärgi" 11. november 2011
- ↑ "Ants Laaneots sai rinda kaitseministeeriumi kõrgeima aumärgi". 23. veebruar 2011
- ↑ "EROK teeneteristi kavalerid". 12. juuni 2001
- ↑ "Jüriöö Suurtöhe kavalerid". 2007
- ↑ "Kindral Ants Laaneots sai USA suursaadikult kõrge aumärgi". 4. juuli 2012
- ↑ "Rootsi Kuningriigi Põhjatähe II klassi orden". 18. jaanuar 2011
- ↑ "Kindral Laaneots sai Slovakkia kaitseministeeriumi kõrgeima autasu". 15. november 2011
- ↑ "38. Sõjaväeliste auastmete andmine". 4. juuli 2012
- ↑ "45. Sõjaväeliste auastmete andmine". 19. juuni 1998
VälislingidRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ants Laaneots |
- Elulugu[kõdulink]
- Eesti kommunismiohvrid 1940–1991
- "Ants Laaneots ajas nurja augustiputši Tartus"[kõdulink]. Postimees, 16. detsember 1999
- Ants Laaneots saates "Kukul külas". 1. osa, 2. osa, 24. august 2003
- Peeter Kuimet: "Kõuts näeb mantlipärijana Lanemani ja Laaneotsa"[kõdulink]. Postimees, 24. august 2006
- "VIDEO: Kaitseväe juhataja Ants Laaneotsa kõne Pärnu paraadil"[kõdulink]. ERR, 23. veebruar 2008 (pikkus 14:06 minutit)
- "Laaneots: uued relvasüsteemid tuleb ruttu kasutusele võtta".[kõdulink] EPL, 27. detsember 2008
- "Laaneots: NATO-l on Eesti kaitsmiseks plaan olemas". Postimees, 24. veebruar 2009
- "VIDEO: Laaneots: NATO-l on Eesti kaitsmiseks plaan olemas". ERR, 24. veebruar 2009
- Kahekõne. ETV saade, 8. oktoober 2009, kell 20:05
- "VIDEO: Laaneots: kasvav kaitsetahe näitab kodanikkonna küpsust". ERR, 24. veebruar 2010
- "Minu äri kümme käsku". director.ee, mai 2010
- "Rahvusvaheline julgeolekuolukord ei luba meile lõtvust". DELFI, 24. veebruar 2011
- Evelyn Kaldoja: "Ants Laaneots: tahtejõudu peab olema". Postimees, 3. detsember 2011
- "Laaneots: ilma USAta on Lääne-Euroopa kaitsevõimekus küsitav". ERR, 4. detsember 2011
- Ants Laaneots: Venemaa kasvatab muskleid. Postimees, 7. aprill 2012
- Heidit Kaio. Ants Laaneots: ma olen eluaeg õppinud ründama. epl.delfi.ee, 6. juuli 2013
- Ants Laaneots: Teise maailmasõja kaks ajalugu. err.ee, 9. mai 2020, kell 09:05
| Eelnev Aleksander Jaakson |
Kaitseväe peastaabi ülem 1991–1994, 1997–1999 |
Järgnev Aarne Ermus |
| Eelnev Ants Kiviselg |
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem september 2001 – detsember 2006 |
Järgnev Viljar Schiff |
| Eelnev Tarmo Kõuts |
Eesti kaitseväe juhataja 5. detsember 2006 – 5. detsember 2011 |
Järgnev Riho Terras |