Ava peamenüü

Ants Laaneots (sündinud 16. jaanuaril 1948 Kilingi-Nõmmes[2]) on Eesti erukindral.[3] Ta oli alates 5. detsembrist 2006 kuni 5. detsembrini 2011 kaitseväe juhataja. Oktoobrist 2014 on ta Reformierakonna liige. Ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel ja sai 10. valimisringkonnas 5920 häält ning osutus XIII Riigikokku valituks isikumandaadiga.[4]

Poliitikas
Poliitikas
XIII ja XIV Riigikogu liige
Ametiaeg
2015–...
Isikuandmed
Sünniaeg 16. jaanuar 1948 (71-aastane)
Sünnikoht Kilingi-Nõmme
Rahvus eestlane
Erakond Eesti Reformierakond (2014-)
Sõjaväeline karjäär
Hüüdnimi Tanki-Ants[1]
Sõjaväeline haridus Harkivi Kõrgem Tankiväekool
Truudusvanded Nõukogude Liit Nõukogude Liit
Eesti Eesti
Teenistused Red Army flag.svg Nõukogude armee
Kvyldlipp.jpg Eesti kaitsevägi
Teenistusaeg 1966-1991
1991-2011
Auaste ES-Army-OF9.png Kindral
Juhtinud
Autasud Loetelu

Alates 12. detsembrist 2011 oli ta peaminister Andrus Ansipi nõunik riigikaitselistes ja julgeolekuküsimustes.[5]

Sisukord

Varajane eluRedigeeri

1949. aasta märtsiküüditamise käigus küüditati ta koos ema ja onuga Krasnojarski kraisse Šarõpovo rajooni Temra külla. Seal asus ta aastal 1954 kohalikus koolis õppima. Augustis 1958 sai ta koos onuga (ema suri aastal 1952 Siberis) tänu Nikita Hruštšovi amnestiale Eestisse tagasi minna. Ühe aasta elas ta tädi juures Orajõel, kuid aastal 1959 asus ta koos onuga tagasi sünnikodusse. Koolis hakkas ta käima Kilingi-Nõmmes, aastal 1965 lõpetas Laaneots Kilingi-Nõmme Keskkooli.[6][7]

Teenistus NSV Liidu relvajõududesRedigeeri

Aastatel 1966–1970 õppis Laaneots kaardiväe kõrgemas tankivägede koolis Harkovis. Aastatel 1970–1978 teenis ta 48. tankidiviisis Ukrainas, kus ta oli tankirühma ülem, õppekompanii ülem ja tankipataljoni ülem.

Aastatel 1978–1981 õppis Laaneots Malinovski-nimelises soomustankivägede akadeemias Moskvas staabitöö ja vägede juhtimise erialal ja omandas kõrgema sõjaväelise hariduse.

Aastatel 1981–1982 oli ta 155. motolaskurdiviisis Ida-Kasahstanis tankipolgu staabiülem.

Aastatel 1982–1987 oli ta 78. tankidiviisi staabiülem Kasahstanis (tankipolgu ülem, tankidiviisi staabiülem).

Aastatel 1987–1989 teenis ta Nõukogude Liidu sõjalise nõustajana Etioopias (jalaväediviisi ülema nõunik, armeekorpuse ülema nõunik).[2]

Aastatel 1989–1991 oli Laaneots Tartu sõjakomissariaadi ülem. Ta liitus Eesti Kaitseväega pärast selle taastamist.

Teenistus Eesti kaitseväesRedigeeri

Pärast Eesti taasiseseisvumist on Laaneots end täiendanud Roomas NATO Kaitsekolledžis ja Soome kõrgematel riigikaitsekursustel.[2]

Laaneots on töötanud mitmel juhtival kohal Kaitseväes: 1991–1994 ja 1997–1999 oli ta Kaitsejõudude peastaabi ülem, 1997 Kaitseväe peainspektor ja 1999–2001 Balti Kaitseuuringute Keskuse ülem.[2]

Aastatel 1994–1996 ei töötanud Laaneots kaitseväes, vaid ESS Lõuna direktorina, sest sel ajal juhatas kaitseväge väliseestlane Aleksander Einseln, kes ei usaldanud Nõukogude armees tähtsal kohal olnud Laaneotsa.[2]

2001–2006 oli ta Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) ülem ning 2002–2006 Eesti Vabariigi kaitseatašee Venemaal ja Ukrainas.[2]

Novembris 2006 kaitseväe juhataja ametist vabastatud Tarmo Kõuts mainis Ants Laaneotsa oma võimaliku mantlipärijana. 16. novembril 2006 otsustas president Toomas Hendrik Ilves esitada Laaneotsa kandidatuuri kaitseväe juhataja ametikohale[8] ja sama aasta 5. detsembril kinnitas Riigikogu Laaneotsa kaitseväe juhatajaks[9] häältega 77:2. Vahepealsel ajal, 23. novembril võttis Riigikogu vastu otsuse, mille kohaselt ei pea kaitseväe juhataja ametist tagasi astuma, kui saab 60-aastaseks, vaid tohib selles ametis olla kuni oma 5 aasta pikkuse ametiaja lõpuni[10]. Tema ametiaeg lõppes 5. detsembril 2011.

Juba järgmisel päeval nimetas Laaneots suurimaks ohuks Eesti julgeolekule endiselt Venemaad. Intervjuus Eesti Päevalehele teatas ta: "Tagasihoidlikult öeldes on meie naabriks ebasõbralik riik. Ja vahekord Venemaaga on tõesti Eesti suurim julgeolekuprobleem." See avaldus tekitas Venemaal pahameeletormi.[2]

9. detsembril 2006 alustas Laaneots koos peaministri Andrus Ansipiga oma esimest välisvisiiti, nimelt Afganistanis.[11]

Laaneots kritiseeris 2002 tehtud otsust, millega jalaväepataljonid muudeti väljaõppekeskusteks. Tema arvates likvideeriti sellega sisuliselt kaitseväe valmidussüsteem. Kriisiolukorras, sõjaohu korral sai Eesti tema hinnangul kohe kasutada vaid paarisadat Scoutspataljoni võitlejat. Väljaõppekeskuste loomine jättis nende staapidele vaid väljaõppega seotud küsimused ja ohuolukorras ei saaks nad teostada väeosade operatiivjuhtimist. Ühtlasi mõjus väljaõppekeskuste loomine Laaneotsa sõnul halvasti ohvitserkonna moraalile, sest osa ohvitsere olevat muutunud "mundrit kandvateks tsivilistideks". Laaneots soovis väljaõppekeskused muuta taas normaalseteks pataljonideks ja välja arendada kaitseringkonnad.[2]

Laaneots on olnud reservõppekogunemiste korraldamise tugev pooldaja.[2]

AutasudRedigeeri

 
Ants Laaneots 2009. aasta üldlaulupeol
Eesti teenetemärgid
  Kotkaristi I klassi teenetemärk 23. veebruar 2012[12]
  Kotkaristi II klassi teenetemärk 23. veebruar 2000[13]
  Kaitseliidu Valgeristi I klassi teenetemärk 11. november 2011[14]
  Kaitseliidu Valgeristi III klass
  Kaitseministeeriumi teeneteristi I klass 23. veebruar 2011[15]
  Kaitseväe teenetemärk (Kaitsealaste teenete eest) 23. veebruar 1998
  Kaitseväe teeneterist (Riigikaitseliste teenete eest) 18. veebruar 2005
  Maaväe teenetemärgi Ohvitseri Kuldrist
  Mereväe teenetemärk "Usk ja Tahe" II klass "Hõbeankur
  Kaitseväe peastaabi teeneterist 12. november 2003
  Kaitseliidu teenetemedali eriklass
  Mälestusmedal "10 aastat taastatud kaitseväge"
  Relvastatud vastupanu teeneterist
  Balti Kaitsekolledži teenetemärk (kuldne)
  Kaitseväe lahingukooli teenetemärk
  Mälestusrist "Löögirühm Admiral Pitka"
  Politsei- ja Piirivalveameti teenetemärk
  Politsei teeneteristi II klass
  Päästeameti Kuldrist
  Piirivalve I klassi teeneterist
  "10 aastat taastatud piirivalvet" I klass
  Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist 12. juuni 2001[16]
  Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühenduse teenetemärk
  Jüriöö Suurtäht 2007[17]
Välismaised teenetemärgid
  Soome Lõvi Rüütelkonna suurrist (Soome)
  Teeneteordeni komandöri klassi teenetemärk 4. juuli 2012 (Ameerika ühendriigid)[18]
  Rootsi Kuningriigi Põhjatähe ordeni I klass 18. jaanuar 2011 (Rootsi)[19]
  Slovakkia kaitseministeeriumi teenetemärgi I klass 15. november 2011 (Slovakkia)[20]
  Punatähe orden (Nõukogude Liit)

AuastmedRedigeeri

Nõukogude armeeRedigeeri

Auastmed
Õlakud Auaste Kuupäev
  Leitnant 1970
  Vanemleitnant 1973
  Kapten 1975
  Major 1979
  Alampolkovnik 1982
  Polkovnik 1987
 
Toomas Hendrik Ilves Laaneotsale üle andmas Jüri Arraku kunstiteost 2011. aasta detsembris

Eesti kaitsevägiRedigeeri

Auastmed
Õlakud Auaste Kuupäev
  Kolonel 1992
  Kindralmajor 19. juuni 1998[21]
  Kindralleitnant 18. veebruar 2008[22]
  Kindral 16. juuni 2011[3]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri

Eelnev:
Aleksander Jaakson
Kaitseväe peastaabi ülem
1991 - 1994, 1997 - 1999
Järgnev:
Aarne Ermus
Eelnev:
Ants Kiviselg
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem
september 2001 – detsember 2006
Järgnev:
Viljar Schiff
Eelnev:
Tarmo Kõuts
Eesti kaitseväe juhataja
5. detsember 20065. detsember 2011
Järgnev:
Riho Terras