Barnaul
Barnaul on linn Venemaal, Altai krai keskus. Barnaul asub Obi jõe ülemjooksul, Barnaulka jõe suubumiskohas.
| Barnaul | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
 Vaade Barnaulile | |||
|
| |||
| Pindala | 321 km² | ||
| Elanikke |
623 057 (1.01.2023)  | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 53° 21′ N, 83° 47′ E | ||
.svg)  | |||
Barnaul on üks Siberi teadus- ja hariduskeskusi. Seal asub 5 ülikooli ja palju muid kõrgemaid õppeasutusi. Linna haldusalasse kuulub üle 20 linnalähedase alevi ja küla, millega koos on elanike arv 649 600 (2007).
Ajalugu muuda
Aastal 1730 rentis Akinfi Demidov hõbedasulatustehase rajamiseks riigilt maad ja tõi kakssada pärisorist talupoega. Tehase tegelik ehitus algas 29. septembril 1739 ja seda peetakse linna sünnipäevaks. Samal aastal rajati äravoolukanal ja tamm. 1742 liideti tehasega sellest 2 versta kaugusel asunud Ust-Barnaulski küla.
1749 riigistas valitsus Demidovi tehase ja tõi sinna üle piirkonna administratiivkeskuse, mis seni oli paiknenud Kolõvanis. Altai krai ala kuulus tsaariaja lõpuni Tomski kubermangu. Järgmisel aastal töötas Barnaulis juba 17 ahju Demidovi-aegse 2 ahju ja 7 ääsi asemel. 1771 nimetati Barnaul linnaks (mägilinnaks).
Barnaulis töötas alates 1748 Ivan Polzunov, kes leiutas katkematu töötsükliga aurumasina. See valmis vahetult pärast tema surma 1766 ning töötas kolm kuud, tehes selle ajaga tasa oma ehitamise kulud.
1823. aastal ehitati sinna esimene paberivabrik Siberis. 19. sajandil sai Barnaulist oluline kaubanduslinn ja kaevanduskeskus. Barnaulis toodeti 90% Venemaa hõbedast: tuhat puuda aastas.
Barnaulis kui tähtsas tööstuskeskuses töötas palju kõrgelt haritud insenere, mistõttu linn muutus ka ümbruskonna intellektuaalseks keskuseks. Linn paistis silma nii oma arhitektuuri, harrastusteatri, muuseumi kui ka raamatukogude poolest.
Loodusvarade ammendumine ja tehase halb juhtimine viisid hõbedatoodangu järkjärgulise languse ja lõpuks tehase sulgemiseni 1893. Ent muu tööstus ja kaubandus olid nii heal järjel, et linn jäi selletagi püsima.
2. mail 1917 toimus linnas, kus peaaegu kõik majad olid puust, suur tulekahju. Maha põles 40 kvartalit, sealhulgas palju arhitektuuriliselt väärtuslikke hooneid. Hukkus 34 inimest, ent peavarjuta jäi 20 000.
Teise maailmasõja ajal muutus Barnauli tähtsus tööstuskeskusena eriti suureks, sest sinna evakueeriti sadakond tehast Nõukogude Liidu Euroopa-osast.