Mustvee raamatukogu

Mustvee raamatukogu (varem Mustvee Linnaraamatukogu) on rahvaraamatukogu.

Raamatukogu asub aadressil Tartu 12, Mustvee linn, Jõgeva maakond.

Mustvee raamatukogu haruraamatukogud on Avinurme, Kasepää, Lohusuu, Raja, Saare ja Voore raamatukogu. Samuti on raamatukogul Piilsi ja Ulvi väliteeninduspunkt.

Ajalugu muuda

Esimest korda on mainitud võimalust Mustvees raamatuid laenutada 1882. aasta Postimehes. Seal on kirjas, et Mustvee eesti-vene lauluseltsi "Sõprus" liikmed tõid kodust raamatuid, mida teised linnaelanikud võisid laenutada või soovi korral kohapeal lugeda. Mingit luba sellel seltsil raamatukogu pidada ei olnud.

Tartu Maakonna Komitee liikmete koosolekul 21. aprillil 1901 otsustati ühe päevakorrapunktina avada Mustvees ja Nuustakul (praegune Otepää) lugemislaud, mis Liivimaa kuberneri poolt kinnitati kirjaga nr 27 31. oktoobrist 1901. Vastutavaks lugemislaua töö eest sai Võtikvere metsaülem Jaroslav Semozilski.

Esimeseks raamatukogu juhatajaks võib pidada köstrit-kooliõpetajat Gustav Bucki (kiri 3. aprillist 1906).

Algusaastad 1918–1939 muuda

Mustvees tegutsenud mitmetest raamatukogudest olid edukamad Mustvee Eesti Hariduse ja Sõpruse Seltsi “Ühendus” raamatukogu ning Mustvee Vene Hariduse Seltsi raamatukogu, mõlemad kuulusid ka avalikkude raamatukogude võrku. Mustvee Eesti Hariduse ja Sõpruse Seltsi raamatukogu asutati 1920. aastate teisel poolel ja see oli üks väheseid suure raamatute arvuga raamatukogusid Jõgevamaal. Raamatukogu asus seltsi enda majas. Mustvee Vene Hariduse Seltsi raamatukogu asus vene kooli ruumides.

1918. aastal loodud ja sama aasta 25. märtsil nime saanud Mustvee Eesti Haridusselts tegutses edukalt üle kahe aastakümne. Selle hingeks oli Gustav Tooming – kauaaegne edumeelne õpetaja ja koolijuhataja. 1920. aastal anti karskuskuratooriumi kinnis- ja vallasvara Eesti Karskusliidu, kui õigusjärglase, poolt üle Mustvee Eesti Haridusseltsile. Raamatukogu asemel olid aga tühjad raamatukapid, kuna kogu oli võimuvahetuse ajal Mustvee elanikkonna poolt laiali kantud. Samal aastal otsustas Eesti Haridusselts siiski raamatukogu uuesti avada. Selleks tehti seltsi juhatuse liikmele Joosep Koppelile ülesandeks käia majast majja ja elanikelt raamatukogu templitega raamatud kokku koguda. Antud ülesanne tundus esialgu küsitav, kuid osutus oodatust kergemaks. Tarvitses vaid leida esimene maja otsitavate raamatutega, kui järgmiste avastamine toimus n-ö „ahelreaktsioonina“: raamatute loovutaja oli kohe abivalmilt nõus juhatama, kust raamatukogu raamatuid võib veel leida.

1920. aastal teostati raamatute liigitamine ja koostati alfabeetiline ning süstemaatiline kataloog. Kogu ähvardas aga riknemine, sest raamatukapid asusid endise kõrtsi ruumides, mis olid ehitatud maakividest ja need olid kogu aeg niisked. Raamatud läksid hallitama, seetõttu paigutati raamatukogu ajutiselt korterisse, sidekontori majja.

1923. aastal kolis raamatukogu vanasse kohta tagasi, raamatukogus oli 700 köidet.

1925. aastal oli kogu suuruseks 778 köidet, kasutajaid 290.

1934. aasta rahvaloenduse andmeil elas Mustvees 2811 inimest, mehi 1340, naisi 1501; neist eestlasi 1006, venelasi 1784, ülejäänud muudest rahvustest.

1940–1970 muuda

Avalikud raamatukogud hakkasid rahvaraamatukogude nime kandma 1940. aastal. 1940. aastal oli Mustvee raamatukogus ca 3000 köidet, mis kõik 1941. aasta sõjatules hävisid.

1. oktoobril 1942 oli Mustvees 1908 elanikku, neist mehi 910 ja naisi 998.

Uue raamatukogu asutamiseks puudusid haridusseltsil materiaalsed vahendid ja uut fondi tuli hakata asutama lahkete annetajate kaasabil. Appi tuli õnnelik juhus: Mustvee apteegi töötaja Valve Lubja oli oma ülikooliaastail käinud vabatahtlikuna abistamas Tartu Ülikooli raamatukogus ja tal õnnestus saada terve koorem raamatuid. Endal tuli kanda ainult pakkimise ja transpordi kulud. Saadud raamatud oli osa Petseri linna raamatukogu fondist, mis sõja algul oli Tartusse evakueeritud ja hiljem sinna lihtsalt unustatud. Köidete arv oli märkimisväärselt suur, sisaldades nii ilukirjandust kui ka teaduslikke väljaandeid eesti ja ka vene keeles.

1944. aasta rinde lähenemisel evakueeriti osa ilukirjandust Sadalasse, kus see sõjakeerises kaduma läks. Aastaaruande järgi alustas ametliku nimetusega Mustvee Linna Avalik Raamatukogu tööd taas 1. jaanuaril 1945, asudes Mustvee Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee ruumides.

1945. aastal oli inventeerituid raamatuid arvel 332 eksemplari. Aastaaruanne saadeti Tartu Kultuurharidusosakonnale. Raamatukogu sai nimeks Mustvee Linna Keskraamatukogu ja raamatukogu juures oli ka lasteosakond. Töötajaid oli üks, s.o juhataja. Raamatukokku oli tellitud juba 10 nimetust ajalehti ja 4 ajakirja.

1954. aastal kolis raamatukogu jälle ja sai ruumid Mustvee rajooni parteikomitee majas. Samal aastal sai raamatukogu ka esimesed raamaturiiulid. Raamatukogu juhatajana asus tööle Linda Liinve, kes töötas raamatukogus aastani 1984.

1958. aastal asus tööle Ariadna Neverovskaja, kes töötas raamatukogus aastani 1989.

1959. aastal saab raamatukogu endale uue nime: Mustvee Linna Raamatukogu. Mustvee rajoon liideti Jõgeva rajooniga.

1961. aastal kolis raamatukogu viimast korda – kultuurikeskusega ühe katuse all ollakse tänini.

1967. aastal asus laenutajana tööle Antonina Aganitš (Prusakova).

1971–1989 muuda

1970. aastatel algas raamatukogude tsentraliseerimine. 1973. aastal kasutati viimast aastat Mustvee Linna Raamatukogu nimetust. 1974. aasta algul saadeti aastaaruanded oma tööst juba Jõgeva Keskraamatukogule, asukohaga Põltsamaal.

1980. aasta algas raamatukogus inventuuriga. 1980. aastal oli fondis 27 909 eksemplari, lugejaid oli 1258, neist lapsi 382. Raamatufond jagunes peaaegu pooleks, rohkem oli siiski eestikeelset kirjandust.

1986. aastal asus tööle Helle Habakuk.

1989. aasta lõpul oli fondi suurus 35 831 eksemplari, lugejaid oli 1004, neist lapsi 311.

Mustvee Linnaraamatukogu 1990–2009 muuda

1992. aastal alustati tööd Mustvee Linnavalitsuse alluvuses. Raamatukogu sisetöö jätkus senistes vormides, tunduvalt vähenesid aga raamaturahad. 1992. aasta veebruaris oli raamatukogus praktikal Viljandi Kultuurikolledži üliõpilane Jelena Kivimurd, kellest kooli lõpetamise järel 1994. aastal sai Mustvee Linnaraamatukokku juhataja.

1992. aasta novembrist hakkas raamatukogus koos käima käsitööring, millest kasvas välja Naisteklubi, kes siiamaani igal neljapäeval raamatukogus kokku saab.

1996. aasta tõi raamatukogu ellu ühe negatiivse muudatuse – 28. veebruaril võttis linnavolikogu vastu otsuse kultuuriasutuste reorganiseerimise kohta. Selle tulemusena liideti Mustvee kultuurimaja ja raamatukogu. Raamatukogus kadus juhataja ametikoht, senine juhataja Jelena Kivimurd jäi tööle vanemraamatukoguhoidjana. Moodustatud kultuurikeskuse direktorina asus tööle endine kultuurimaja juhataja Evdokia Abakanova.

1998. aastal asus tööle Lukija Suvorova.

2001. aastal lahkus töölt Jelena Kivimurd, tema asemele tuli Liidia Krehhova. Raamatukogu tähistas oma 100. aasta juubelit.

2003. aastal lahkus töölt Liidia Krehova ja tema asemele asus tööle Laidi Zalekešina, kes samal aastal asus õppima Viljandi Kultuurikolledžis raamatukogunduse ja infoteaduse erialal, mille lõpetas 2008. aastal.

2004. aastal sai Mustvee Kultuurikeskusest jälle kaks üksust – Mustvee Kultuurikeskus ja Mustvee Linnaraamatukogu. Mustvee Linnaraamatukogu juhatajaks sai Laidi Zalekešina.

2005. aastast sisestati kõik uute raamatute andmed arvutisse.

2007. aastal alustati raamatukogus osalise elektroonilise laenutusega, 2008. aastal mindi täielikult üle elektroonilisele laenutamisele.

2009. aasta toob Mustvee Linnaraamatukogule kauaoodatud juurdeehituse ja täieliku renoveerimise. Aprillis kuulutati projektile avalik hange.

Linnaraamatukogu sai omale esimese tööarvuti 2003. aastal. Raamatukoguprogramm RIKS saadi paar aastat hiljem.

Mustvee Naisteklubi muuda

Mustvee Naisteklubi käib linnaraamatukogu juures koos juba üle kümne aasta. Sellest viimastel aastatel erilist koosseisu muutust pole olnud. Igal neljapäeval raamatukogu ruumidesse kogunevat naisterühma võib pidada pigem mõnusaks sõpruskonnaks kui mingiks rangete reeglitega klubiks. Kuna klubis osalevad kahest rahvusest naised, siis keeleks on mõnus eesti-vene segakeel, mida räägivad ainult klubilased. Naisõiguslust Mustvee naised taga ei aja ja nimekaid lektoreid õpetusi jagama pole ka tarvis kutsuda olnud. Ise teemasid välja mõeldes ja teostades on sündinud palju huvitavat käsitööd. Peipsist korjatud annid, erinevad aedviljad, tühi taara, kuivatatud taimmaterjal – see on vaid väike osa materjalidest, millest aastatega käsitööd valminud on. Naisteklubil on traditsiooniks suvine väljasõit Türi lillelaadale.

Tasulised teenused muuda

Raamatukogu osutab tasulisi eriteenuseid: kopeerimine, printimine, skaneerimine, lugemissaali rentimine. Eriteenuste eest võetava tasu suuruse kinnitab Mustvee Linnavalitsus.

Koopiate valmistamist raamatukogus reguleerib autoriõiguse seadus.