Varnja

Varnja
Pindala	3,1 km² (2020)
Elanikke	160 (1.01.2020)
EHAK-i kood:	9090
Koordinaadid	58° 30′ N, 27° 14′ E

Varnja (vene keeles Воронья, Варнья) on alevik Eestis Tartumaa Peipsiääre vallas.

Droonivideo Varnjast 2021. aasta suvel

Varnja on Eesti Peipsi ranniku kõige lõunapoolsem vene küla ja kõige lõunapoolsem Peipsi-äärne küla põhja pool Emajõge. Lõuna poole jääb Varnja soo, mis jääb Emajõe Suursoost põhja poole.

Varnja on ridaküla.

Elanike arv on umbes 250. Kohalikud elanikud on rahvuselt põhiliselt venelased.

Küla nimi on seotud Peipsi järves asuva suure Varesekiviga (Voroni kiviga). Selle kiviga seostatakse Jäälahingut.

Varnjas on õigeusu Issanda Templisseviimise kirik (varemed; ehitatud 1855) ja vanausuliste koguduse palvela (valmis 1903; ehitati kohalike talupoegade jõududega; ikoonid on põhiliselt 20. sajandist). Palvela juures asub Varnja vanausuliste kalmistu. Sellest paikneb lahus Varnja kalmistu.

Varnjas asub piirivalve kordon ja raamatukogu.

Kohaliku külaseltsi eestvedamisel on loodud Kolkja vanausuliste muuseumi filiaal, milles leiab käsitlust vanausuliste elulaad. Tuntust kogub septembris toimuv iga-aastane sibula- ja jõhvikalaat.

Varnjat on esimest korda mainitud 1582 (Warnia, hiljem Waronja). Kindel asustus tekkis 18. sajandil.

Varnja vallakoolis oli 1879–1880 abiõpetajaks Jakob Liiv. Varnjas on sündinud eesti vaimulik Harald Tammur.

Varnja sihtnumber on 60301.

Juunis 2017 toimusid Varnjas sääsepüüdmise Eesti meistrivõistlused^[4].