Jakob Liiv (28. veebruar 1859 Alatskivi17. jaanuar 1938 Rakvere) oli eesti luuletaja, näite- ja proosakirjanik, Juhan Liivi vanem vend.[1]

Jakob Liiv
Sünniaeg 28. veebruar 1859
Surmaaeg 17. jaanuar 1938 (78-aastaselt)
Roman Haavamägi valmistatud monument Väike-Maarjas

Elukäik muuda

Jakob Liiv töötas õpetajana Kavastul ning vallakirjutaja, raamatukaupmehe ja pangaametnikuna Väike-Maarjas. Ta osales Eesti Aleksandrikooli liikumises ja tegi kaastööd eesti rahvuslikele ajalehtedele. 1914. aasta alguses hakkas ilmuma ajaleht Rakvere Teataja, mida toimetas Jakob Liiv. Jakob Liivi eestvõtmisel moodustus kohalik kirjandusrühmitus Väike-Maarja Parnass [1], millesse kuulusid peale tema veel Jakob Tamm ja Peeter Jakobson.[2] Ta oli ka Avanduse Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu peamees.

Aastatel 19191921 oli Jakob Liiv Rakvere linnapea. Ta oli ka Rakvere teatri asutaja.

Mälestuse jäädvustamine muuda

1938. aastal püstitati Väike-Maarjasse Jakob Liivi monument (skulptor Roman Haavamägi). Mälestusbüst seati vallamajaesisele platsile aleviku südamikku, Rakverre, kus kirjanik elas teise poole oma elust, püstitati haua-mälestusmärk. Samba avas haridusministeeriumi vabahariduse nõunik A. Leinjärv, pühitsemistalituse pidas Rakke õpetaja M. Saar.[2]

Väike-Maarjas on ka Jakob Liivi nimeline tänav ja park, tema elukoht (Viru tänav 19) tähistati 100. sünniaastapäeva puhul 28. veebruaril 1959 mälestustahvliga.

Teosed muuda

 
Jakob Liivi luuletuse "Mehed" tekst 1906. aasta väljaandes
  • "Wiru-Kannel" I: 1886, 1902, II: 1891, III: 1900
  • "Leina-lilled" (1894)
  • "Kõrbelõvi" (1898)
  • "Musti lell" (1899)
  • "Puujala Mats" (1899)
  • "Mehed" (1906)[1][3]
  • "Jakob Liiv'i kirjatööd" I: 1906, II: 1910
  • "Revolutsioon" (1927)
  • "Lüürilised laulud" (1929)
  • "Päikese veerul" (1933)
  • "Valitud teosed" (1960)

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 "Eesti Rahvusraamatukogu". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. august 2016. Vaadatud 19. märtsil 2016.
  2. 2,0 2,1 Väike-Maarja jäädvustab Liivi mälestuse - Päevaleht, 24.09.1938
  3. Sõnarine, 1. köide, Eesti Raamat 1989, lk. 240

Välislingid muuda