Harald Tammur

Harald Tammur (5. jaanuar 1917 Varnja – 12. mai 2001 Tartu) oli eesti vaimulik.

Elulugu

Harald Tammur õppis Tartu Ülikoolis teoloogiat 1936–1940, filosoofiat 1940–1943 ja uuesti teoloogiat 1943.

1943. aasta suvel peitis koos kahe teise EÜSi liikmega esimese Eesti rahvuslipu võõra võimu eest.

Ta arreteeriti 1944. aastal Saksa Julgeolekupolitsei poolt ja viidi Stutthofi koonduslaagrisse. Vabanes 1945 ja pärast Tartusse naasmist arreteeriti NKVD poolt ja saadeti Kemerovo oblastisse Južkuzbasslagi, seejärel Karaganda oblastisse Steplagi. Vabanes vangistusest 1950. aastal ning asumiselt Krasnojarski krais juunis 1954.

1954–1979 oli ta EELK Nõo koguduse õpetaja, samas ka 1965–1979 Rannu koguduse ja 1972–1979 Elva koguduse hooldajaõpetaja. 1979–1997 oli Tartu Pauluse koguduse õpetaja ning samas ka Nõo koguduse (1979–1996) ja Kambja koguduse (1979–1995) hooldajaõpetaja. 1981–1996 oli ta Tartu praost.

Ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.

Tunnustus

• Riigivapi teenetemärgi II klass, 1996
• Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane, 1995

Kirjandus

• "Mälestused eesti rahvuslikust vastupanuliikumisest 1940–1944" Tuna, nr 1, 2007

Välislingid

• HARALD TAMMUR EELK

Eelnev Johannes Selliov	Tartu Pauluse koguduse õpetaja 1979–1997	Järgnev Joel Luhamets
Eelnev August Janni	Tartu praost 1981–1996	Järgnev Joel Luhamets