EELK Kambja kogudus on luterlik kogudus Kambjas.

Kogudus kuulub Tartu praostkonda.

Koguduse õpetaja on Andrus Mõttus, organist Aleksandr Arusoo. Juhatuse esimees on Reido Orov.

Jumalateenistused on igal pühapäeval algusega kell 11.00 Kambja kirikus.

Ajalugu muuda

Katoliku aeg muuda

Esimest korda on mainitud Kambja preestrit Tartu piiskopkonnas 26. detsembril 1330. Kambja kihelkonda on esimest korda mainitud 21. oktoobril 1471. Kihelkonna rajajaks peetakse Suure-Kambja maaisandat Buxhövdet, kes kirikumõisa tarbeks kinkinud osa oma valdustest.

Vene-Liivi sõja alguses 1558 põletasid Moskva väed Kambja kiriku. 1613. aastal oli Kambja kivikirik veel ilma katuseta ja ilma vaimulikuta. Alles 1642. aastal seati kirik põhjalikult korda. Esimese luterliku kirikuõpetajana nimetatakse Johann Printzi aastal 1626.

Rootsi aeg muuda

Aastatel 16601701 oli Kambjas ametis Andreas Virginus, kes tõlkis seal koos oma poja Adrian Virginiusega Uue Testamendi lõunaeesti keelde. Wastne Testament ilmus trükis 1686. Tuntuks on saanud Kambja kihelkonna poiss Ignatsi Jaak, kes siin hiljem ka koolmeistri ametit pidas.

Vene aeg muuda

1704. aastal hävitasid Vene väed Põhjasõja käigus Kambja kiriku, mis 1721. aastal uuesti üles ehitati. Vanimad kirikuraamatud on säilinud aastast 1719.

1726. aastal oli suur nälg ja 1730. aastal valitses maal kohutav põud. Sel ajal käidi nii hoolsasti kirikus, et kiriku visitatsiooniprotokollides nimetatakse vaid kaht meest, kes pole armulaual käinud.

1738. aastal algas Kambjas vennastekoguduse ärkamine, mis kiiresti levis. Albrecht Sutori, Michael Morgneri jt töö tulemusena kujunes Kambja kihelkond sajandi keskpaigas vennastekoguduse liikumise keskuseks Lõuna-Eestis.

17851808 oli Kambja õpetajaks Heinrich Andreas Erxleben, kes andis välja Tartu murdes Vana Testamendi lühikese kokkuvõtte ja vennastekoguduse lauluraamatu. Tähtsaimaks köstriks oli talurahva päritolu Johann Thal, kes ehitas Kambjasse 1772. aastal Tartumaa maakirikute esimese oreli. 1773 lõpetati kirikusse ja kiriku aeda matmine ning rajati Kambja surnuaed.

Õpetaja Gustav Emmanuel Stockenbergi ajal oli Kambjas armulaual käijaid eriti rohkesti. Osaliselt oli see tingitud vennastekoguduse suurest mõjust Kambja kihelkonnas.

Õpetaja Carl Eduard Hasselblatti ajal 1874 ehitati Kambja kirik suuremaks.

1904. aastal pühitseti kihelkonna lõunaosas sisse Krüüdneri abikirik.

Eesti Vabariigi aeg muuda

1926 – rajati Kambja alevik ja kirikus tehti põhjalik remont.

1932 – külastas Kambjat Rootsi kroonprints Gustaf Adolf. Prints istutas kirikuaeda tamme, mis kasvab värava kõrval praegugi.

1934 – peeti esimene Kambja kihelkonna vaimulik laulupäev.

1937 – ehitati kiriku läänefassaadile Arnold Matteuse projekti järgi uus kivist 53 meetri kõrgune torn ühes trepikodadega.

Varemete aeg muuda

19. augustil 1944 põletasid sissetungivad Nõukogude väed Kambja kiriku veelkord maha. Varemetesse jäi nii kirik kui kogudus. Viimane jumalateenistus peeti 1951. aastal Köstrimäel, mil õpetaja Peeter Kohandi õnnistas 8 leerilast. Kogudus liideti Nõoga, mida alates 1954. aastast teenis vanglast vabanenud Harald Tammur.

Vaatamata korduvatele palvetele ei saanud kogudus kiriku taastamiseks luba. Varemetes kasvasid puud ja võsa.

1987. aastal tähistati Kambjas rahvakooli aastapäeva, taaselustus kiriku kordategemise soov. Ajad muutusid ja Kambja sovhoos asus organiseerima kiriku taastamist.

Tänapäev muuda

1994 – taastati iseseisev kogudus ning jõuluõhtu jumalateenistus peeti taas Kambja kirikus.

2009 – pühitseti sisse taastatud Kambja kirik.

2008 ja 2012 oli Kambja üle-eestilise kristliku noortelaagri (JäPe) asupaigaks.

Koguduse õpetajad muuda

Koguduse abiõpetajad, õpetajaameti kandidaadid, diakonid ja jutlustajad

Köstrid ja organistid muuda

Kirjandus muuda

Välislingid muuda