Nõo Püha Laurentsiuse kogudus

See artikkel on luteri kogudusest; õigeusu koguduse kohta vaata Nõo Püha Kolmainu kogudus

---

EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudus on luterlik kogudus Nõos.

Nõo Püha Laurentsiuse kirik

Kogudus kuulub Valga praostkonda.

Koguduse õpetaja on Mart Jaanson, organistid Margit Keeman, Katre Kruuse ja Agnes Laasimer. Juhatuse esimees on Madis Kanarbik.

Jumalateenistused on igal pühapäeval algusega kell 11.00 Nõo kirikus.

Ajalugu

Nõo kirikukihelkond on rajatud 15. sajandi teisel poolel (kirjalikult mainitud 1483. aastal). Ühe 1432. aasta üriku järgi kuulus see Tartu toomkapiitlile. 1319. aastal on mainitud Nõod kui Tartu toomkiriku vikaariast, mis oli vakantseks jäänud pärast Johannes de Nugheni surma, arvatavasti on sealt pärit ka kohanimi Nõo. Pärast Liivi sõda ja katoliikliku Poola valitsemisaega 16.–17. sajandi vahetusel puudus Nõo kogudusel esialgu oma õpetaja, luteri kogudust teenisid Puhja ja Rõngu vaimulikud. Esimeseks Nõo luterliku koguduse õpetajaks sai 1638. aastal Adrian Virginius, lõunaeestikeelse Uue Testamendi tõlkija Andreas Virginiuse isa.

Nõo koguduse pastoreid

• 1638– , Adrian Virginius
• 1640 Michael Laurentius
• 1652, 1655, Lorenz Meller oder Möller
• 1664–1680, Marcus Schütz
• 1680, Heinrich Konrad Burchardi, vikaar
• Johann Friedrich Poppius, vikaar 1681, ordineeritud 1693
• 1691, Crispinus Jernfeld
• 1694–1699, Laurentius Molin, kanoonik, Academia Gustavo-Carolina) Tartu ülikooli usuteaduskonna teoloogiaprofessor
• 16..– 1696, Johann Svenske, vikaar
• 1695, Heinrich Neubau
• 1698, Heinrich Meurch, vikaar
• 1699–1703, Lorenz Quist
• 1712–1735, Johann Arends
• 1737–1755, Gottfried Rulcovius
• 1755–1797, Johann Benjamin Sczibalsky
  • 1792–1796, August Gottlieb Major, adjunkt
  • 1796–1797, Johann Jacob Voss, vikaar, ordineeritud pastoriks 1798–1807
• 1798–1807, Johann Jacob Voss
• 1808–1813, Friedrich Wilhelm Lorenz
• 1814–1828, Friedrich Heinrich Sellheim
• 1828–1853 Gottlieb Samuel Friedrich Schütze
• 1853–1859 Heinrich Woldemar Thörner

Välislingid

• Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Nüggen, ehstnisch Neo kihhelkund, 1843 seite 80