Buxhoeveden
Buxhoeveden (ladinapäraselt Bekeshovede; ka Buxhövden ja Buxhöwden) on Bremeni peapiiskopkonnast pärit põlisaadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsaliikmed Ameerika Ühendriikides, Argentinas, Austraalias, Belgias, Hispaanias, Soomes, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal ja Taanis.
Buxhoevedenid kuuluvad Liivimaa vanimate ja auväärseimate aadlisuguvõsade hulka. Liivimaale tulid nad Saksamaalt, kus nende esivanemad olid teeninud Bremeni peapiiskopi ministeriaalidena.
Suguvõsa sai oma nime Bremeni peapiiskopkonnas asuva Bexhövede küla järgi.
Tuntuim suguvõsa liige oli Riia piiskop Albert von Buxhövden. Tema vend Hermann von Buxhövdenist sai esimene Tartu piiskop ja teine vend Theoderich de Ropa pani aluse von der Roppi aadlisuguvõsale. Nende onupojast Johannes de Bekeshovedest põlvnesid kõik hilisemad Liivimaa Buxhoevedenid.
Buxhoevedenid immatrikuleeriti 1741. aastal Saaremaa rüütelkonda, 1745. aastal Eestimaa rüütelkonda ja 1747. aastal Liivimaa rüütelkonda.
Paruness Sophie von Buxhoeveden oli keisrinna Aleksandra Fjodorovna õukonnadaam, kes järgnes tsaariperele nende pagendamisel Tobolskisse. Paruness eraldati perest vahetult enne mõrva. Ta emigreerus Siberi, Jaapani ja Põhja-Ameerika kaudu algul Kopenhaagenisse ning seejärel Londonisse. Tema sulest ilmus kolm ingliskeelset raamatut.
Suguvõsa liikmeid muuda
- Albert von Buxhövden (umbes 1165–1229), Riia piiskop
- Hermann von Buxhövden (1163–1248), Lihula ja Tartu piiskop
- Hermann von Buxhoeveden (surnud 1285), Saare-Lääne piiskop
- Johannes de Bekeshovede
- Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1557), Saare-Lääne piiskop
- Johann von Buxhoeveden (surnud 1548), Saare-Lääne piiskopkonna stiftifoogt
- Otto von Buxhoeveden (surnud 1575), Saaremaa aadlik, Taani ooberstleitnant, Paadla, Vennarti ja Koikla mõisnik
- Reinhold von Buxhoeveden (1585[1]–1640), Palivere ja Türi-Alliku mõisnik, Rootsi rittmeister
- Otto von Buxhoeveden (hukatud 1613 Kopenhagenis), Taani ooberstleitnant, maanõunik, Paadla, Vennarti ja Hanila mõisnik
- Johann von Buxhoeveden (surn 1631), Seljaküla ja Liivimaa Puka mõisnik
- Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1664), Rootsi sõjaväelane, Saaremaa maanõunik
- Johann Albrecht von Buxhoeveden (surn 1689), Paadla ja Sassi mõisnik, Rootsi ooberstleitnant
- Gustav Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1698), Tännasilma mõisnik, Rootsi leitnant
- Otto Friedrich von Buxhoeveden (1640–1697 Palivere)[2]), Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Järvamaa Türi kihelkonna Alliku, Kärevere, Oisu ja Saaremaa Kärla kihelkonna Paadla, Vennarti mõisnik
- Otto Reinhold von Buxhoeveden (1678–1705), Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Läänemaa Lääne-Nigula kihelkonna Seljaküla, Orkse ja Harjumaa Keila kihelkonna Kumna mõisnik
- Otto Friedrich von Buxhoeveden (1703 Seljaküla mõis – 1754 Võlla mõis), Paadla, Võlla, Vennarti, Seljaküla, Orkse ja Kumna mõisa omanik; maakohtu assessor[3]
- Parun Heinrich Otto von Buxhoeveden (1741–1775), suguvõsa Saaremaa Paadla liin
- Krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (1750–1811), Vene sõjaväe jalaväekindral, Poola kuberner, Peterburi sõjakuberner, Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner, Vene sõjaväe ülemjuhataja Vene-Rootsi sõjas, suguvõsa Läänemaa Koluvere liin
- Parun Matthias Christoph von Buxhoeveden (1754 Võlla mõis – 1814 Kuressaare), Võlla, Pädaste, Kuivastu, Kellamäe, Randvere, Sääre ja Mullutu mõisa omanik, riiginõunik, Saaremaa maanõunik ja Saaremaa majandusvalitsuse direktor.
- Johann Ludwig von Buxhoeveden (hukkus 1759), Seitsmeaastases sõjas Kunersdorfi lahingus
- Reinhold Johann von Buxhoeveden (hukkus 1773/1774, Jemeljan Pugatšjovi mässu ajal
- Otto Friedrich von Buxhoeveden (1703 Seljaküla mõis – 1754 Võlla mõis), Paadla, Võlla, Vennarti, Seljaküla, Orkse ja Kumna mõisa omanik; maakohtu assessor[3]
- Karl Gustav von Buxhoeveden (sünd. 1677), Eestimaa aadlilipkonna rittmeister, Alliku, Kärevere ja Harjumaa Keila kihelkonna Tännassilma mõisnik
- Otto Reinhold von Buxhoeveden (1678–1705), Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Läänemaa Lääne-Nigula kihelkonna Seljaküla, Orkse ja Harjumaa Keila kihelkonna Kumna mõisnik
- Reinhold von Buxhoeveden (1585[1]–1640), Palivere ja Türi-Alliku mõisnik, Rootsi rittmeister
- Otto von Buxhoeveden (surnud 1575), Saaremaa aadlik, Taani ooberstleitnant, Paadla, Vennarti ja Koikla mõisnik
Palivere liin muuda
- Johann Friedrich von Buxhoeveden (surn 1667), Lääne-Nigula kihelkonna Palivere mõisnik, meeskohtunik. Reinhold von Buxhoeveden (1585–1640) poeg. Buxhoevedeni suguvõsa Läänemaa Palivere (saksa k. Haus Pallifer) liin[5]
- Heinrich Karl von Buxhoeveden (surn 1691), Rootsi sõjaväelane (major), Palivere mõisnik,
- Adam Johann von Buxhoeveden (surn 1754), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), Palivere mõisnik
- Berend Otto von Buxhoeveden, Palivere mõisnik
- Karl Heinrich von Buxhoeveden (1715–1783), assessor, Palivere mõisnik
- Adam Johann von Buxhoeveden (surn 1754), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), Palivere mõisnik
- Reinhold Johann (Jean) von Buxhoeveden (surn 1695), Rootsi sõjaväelane (major)
- Franz Otto von Buxhoeveden (surn 1710), Rootsi sõjaväelane (major),
- Gustav Friedrich von Buxhoeveden (1653–1690), Rootsi sõjaväelane leitnant), meeskohtu assessor
- Heinrich Karl von Buxhoeveden (surn 1691), Rootsi sõjaväelane (major), Palivere mõisnik,
Paadla liin muuda
- Parun Heinrich Otto von Buxhoeveden (1741 Paadla mõis (Padel), Kärla kihelkond – 1775 Paadla)
- Otto Magnus von Buxhoeveden (1770– 1830 Paadla mõis), suurtükiväe staabikapten, Saaremaa maanõunik ja maamarssal, Saaremaa konsistooriumiringkonna konsistooriumi direktor; Oriküla, Paadla ja Vennarti mõisa omanik.
- Karl Friedrich von Buxhoeveden (1772–1832), Rootsiküla ja Kõljala mõisnik
- Johann Matthias von Buxhoeveden (1773–1812), Venemaa keisririigi sõjaväelane (suurtükiväepolkovnik),
Paadla-Vennarti liin muuda
- Karl Friedrich von Buxhoeveden (1772 Paadla – 1832 Rootsiküla mõis, Heinrich Otto von Buxhoevedeni (1741–1775) poeg), Rootsiküla ja Kõljala mõisnik, Venemaa keisririigi sõjaväelane (suurtükiväekapten).
- Parun Karl Friedrich Christoph von Buxhoeveden (1800 Kuressaare – 1866 Kõljala), kaardiväe rittmeister, õuenõunik, Kõljala, Saare, Pajumõisa ja Tagamõisa mõisa omanik. Buxhoevedeni suguvõsa Kõljala–Kargi (saksa k. Haus Kõlljall-Karky) haru[6]
- Karl Otto Heinrich Konstantin von Buxhoeveden (1827 Saare mõis (Holmhof) – 1876 Nižni-Novgorod), Kõljala mõisa omanik, riiginõunik, Saaremaa Aurulaevaselts Osilia asutaja, Kohtupalati asepresident Nižni-Novgodis
- Otto Heltmar Engelbrecht Albert von Buxhoeveden (1856 Audla mõis – 1892 )
- Alexander Friedrich Ottomar Jakob von Buxhoeveden (1861 Saraatov – ?), Saare mõisa rentnik, kuni 1926. aastani
- Konstantin Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (1865 Saraatov – 1922 Kiel), Kõljala mõisa omanik
- Maria von Buxhoeveden (1870–1946), Kuressaare Saksa Seltsi kooli direktriss
- Elisabeth von Buxhoeveden (1872–1951) Kuressaare Aadlipreilide varjupaiga juhataja.
- Karl Otto Gustav Albert von Buxhoeveden (1833 Saare mõis – 1917 Kargi), Kargi mõisa omanik, kapten
- Hellmut Friedrich Reinhold Adolf Oskar von Buxhoeveden (1871 Kargi mõis – ?), Kargi mõisa omanik
- Alfred Konstantin Oskar Theodor von Buxhoeveden (1872 Kargi – ?), keemiakandidaat, vabrikudirektor, Eesti Vabariigi kaubandusministeeriumi osakonnajuhataja
- Heinrich Richard Albert von Buxhoeveden (1905 Peterburi – )
- Karl Edgar Hermann von Buxhoeveden (1874 Kargi – 1917 Peterburi), revident
- Alexander Helmut Hans Albert von Buxhoeveden (1903 Kuressaare – )
- Oskar Heinrich Hermann Alfred von Buxhoeveden (1908 Peterburi – )
- Reinhold Albert Ernst Oskar von Buxhoeveden (1877 Kargi –)
- Arnold Bruno Eugen von Buxhoeveden (1882 Kargi –)
- Oskar Heinrich Reinhold von Buxhoeveden (1908 Peterburi – 1991 Hamburg)
- Albrecht Ernst Oskar Reinhold von Buxhoeveden (1876 Kargi – ?), Tõlluste mõisa rentnik, Rootsi asekonsul Kuressaares
- Arnold Bruno Eugen von Buxhoeveden (1882 Kargi – ?). Taluperemees
- Dietrich Friedrich Guido Reinhold von Buxhoeveden (1883 Kargi – 1960 Saksamaa), keemik ja Eesti sõjaväelane, inseneriväe inspektor, Eesti sõjakooli lektor, Saaremaa rüütelkonna esimees 1948–1957
- Johann Ludwig Reinhold Theodor von Buxhoeveden (1836–1892)
- Karl Friedrich von Buxhoeveden (1861 Pajumõisa mõis – 1888 Emmaste)
- Otto Friedrich Adolf von Buxhoeveden (1840 Kuressaare – 1917 Tallinn), Sääre mõisa omanik, õuenõunik
- Hugo Konstantin Friedrich Adolf von Buxhoeveden (1871 Kuressaare – 1898)
- Friedrich Albert von Buxhoeveden (1873 Sääre mõis – )
- Karl Theodor von Buxhoeveden (1881 Kuressaare – 1898)
- Karl Otto Heinrich Konstantin von Buxhoeveden (1827 Saare mõis (Holmhof) – 1876 Nižni-Novgorod), Kõljala mõisa omanik, riiginõunik, Saaremaa Aurulaevaselts Osilia asutaja, Kohtupalati asepresident Nižni-Novgodis
- Ottomar Matthias Gustav von Buxhoeveden (1801 Muhu-Suuremõisa mõis – 1861 Kuressaare), Paadla, Vennarti ja Lauka mõisa omanik, suguvõsa Paadla liin
- Otto Karl von Buxhoeveden (1832 Paadla – 1874 Kuressaare)
- Eugen von Buxhoeveden (1834 Paadla – 1853 Kaukaasia)
- Ernst Kazimir von Buxhoeveden (1837 Paadla – 1884 Kuressaare), sillakohtunik, jurist
- Ottomar Georg von Buxhoeveden (1862 Kuressaare – 1890 Tiflis)
- Ottomar von Buxhoeveden (1891 Jelizavetpol –), mereväeleitnant
- Robert Ernst Artur von Buxhoeveden (1874 Kuressaare – 1892 Davos)
- Ottomar Georg von Buxhoeveden (1862 Kuressaare – 1890 Tiflis)
- Parun Karl Friedrich Christoph von Buxhoeveden (1800 Kuressaare – 1866 Kõljala), kaardiväe rittmeister, õuenõunik, Kõljala, Saare, Pajumõisa ja Tagamõisa mõisa omanik. Buxhoevedeni suguvõsa Kõljala–Kargi (saksa k. Haus Kõlljall-Karky) haru[6]
Koluvere liin muuda
.JPG)
- Krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (1750 Muhu – 1811 Koluvere, Kullamaa kihelkond), 1795. aastast krahv, Koluvere lossi, Suur- ja Väike-Kullamaa, Vaikna, Koluvere ning Reopä mõisa omanik, kindralleitnant; suguvõsa Koluvere (saksa k. Haus Lohde) liin[7].
- Krahv Alexander von Buxhoeveden (1783 Peterburi – 1837 Tallinn), Koluvere, Suur-Kullamaa, Väike-Kullamaa, Maidla, Vaikna, Viimsi ja Haabneeme mõisnik, tõeline kammerhärra
- Theodor von Buxhoeveden (1813 Koluvere – 1871)
- Alexander von Buxhoeveden (1843 Viimsi – 1875 Tallinn)
- Anatol von Buxhoeveden (1844 Viimsi – 1921 Helsingi)
- Alexander von Buxhoeveden (1882 Peterburi – 1904 Peterburi)
- Vladimir von Buxhoeveden (1885 Tapa – 1907 Peterburi)
- Apollon von Buxhoeveden (1846–1903), riiginõunik
- Alexander von Buxhoeveden (1817 – Kaukaasia)
- Krahv Nikolai von Buxhoeveden (1821 Viimsi – 1866 Koluvere), Koluvere , Reopä karjamõisa, Suur-Kullamaa, Väikse Kullamaa ja Vaikna mõisnik
- Krahv Leon von Buxhoeveden (1858 Kuressaare –), Koluvere, Väike-Kullamaa, Vaikna, Enivere ja Rannamõisa mõisnik
- Konstantin von Buxhoeveden (1824 – 1874 Nizza)
- Theodor von Buxhoeveden (1813 Koluvere – 1871)
- Krahv Peter von Buxhoeveden (1784 – 1863 Peterburi), tiibadjutant, kindralleitnant ja senaator, Ligovo ja Lissino mõisnik
- Paul von Buxhoeveden (1818–1856)
- Sergei von Buxhoeveden (1827 – 1899 Peterburi), kaardiväeohvitser, salanõunik
- Vladimir von Buxhoeveden (1834 – 1908 Jalta), abielus vürstinna Olga Vjazemskajaga
- Krahv Alexander von Buxhoeveden (1783 Peterburi – 1837 Tallinn), Koluvere, Suur-Kullamaa, Väike-Kullamaa, Maidla, Vaikna, Viimsi ja Haabneeme mõisnik, tõeline kammerhärra
- Matthias Christoph von Buxhoeveden (1754 Võlla – 1814 Kuressaare), Võlla, Pädaste, Kuivastu, Kellamäe, Randvere, Sääre ja Mullutu mõisa omanik, riiginõunik, Saaremaa maanõunik ja Saaremaa majandusvalitsuse direktor.
- Alexander Magnus von Buxhoeveden (1782 Sääre – 1858 Kuressaare), Pädaste ja Roobaka mõisa omanik, Saaremaa maanõunik.
Mullutu-Lööne liin muuda
- Karl Friedrich von Buxhoeveden (1781 Võlla mõis – 1848 Kuressaare, M. C. von Buxhoevedeni (1754–1814) poeg), Saaremaa maanõunik, riiginõunik, Saaremaa majandusvalitsuse direktor. Buxhoevedeni suguvõsa Saaremaa Kaarma kihelkonna Mullutu-Lööne (saksa k. Haus Mullut-Kölln) haru[8]
- Matthias Gustav Robert Friedrich von Buxhoeveden (1826 Mullutu – 1879 Kuressaare), Mullutu mõisnik
- Bernhard Karl Eugen von Buxhoeveden (1872 Kuressaare – 1917 Viin)
- Nikolai Eugen von Buxhoeveden (1829 Kuivastu – 1881 Kuressaare), Lööne mõisnik, Saaremaa maanõunik
- Reinhold Engelbrecht Karl Robert Georg von Buxhoeveden (1866 Kuressaare –)
- Heinrich Eugen Robert Oskar von Buxhoeveden (1897 Kuressaare – )
- Reinhold Engelbrecht Karl Robert Georg von Buxhoeveden (1866 Kuressaare –)
- Matthias Gustav Robert Friedrich von Buxhoeveden (1826 Mullutu – 1879 Kuressaare), Mullutu mõisnik
Kuivastu-Muratsi liin muuda
- Parun Peter Wilhelm von Buxhoeveden (1787 Võlla – 1841 Kuivastu, M. C. von Buxhoevedeni (1754–1814) poeg), Kuivastu, Roobaka ja Koigi mõisa omanik, aastatel 1818–1841 Saaremaa maamarssal ja maanõunik, kohaajaloolane, Venemaa Läänemereprovintside Ajaloo ja Muinasaja Uurimise Seltsi Saaremaa osakonna direktor[9]. Buxhoevedeni suguvõsa Kuivastu-Muratsi (Haus Kuiwast-Murratz) haru[10];
- Alexander Otto von Buxhoeveden (1814 Kuivastu – 1894 Kuressaare), Muratsi mõisnik, Muhu kihelkonnakohtunik
- Peter Wilhelm Gustav von Buxhoeveden (1846 Kuressaare – 1900 Moskva), aktsiisiametnik, ajalehereporter ja kirjanik Moskvas.
- Otto Balthasar von Buxhoeveden (1852 Kuressaare – 21. august 1919 Kuressaare), Muratsi mõisnik
- Alexander Matthias Otto von Buxhoeveden (1880 Muratsi – )
- Peter Eugen Arthur von Buxhoeveden (1882 Muratsi – 1964), VR I/2, Eesti sõjaväelane (kolonel), ratsaväeinspektor.
- Alphons Bruno von Buxhoeveden (
- Krahv Arthur Adolf von Buxhoeveden (1821 Kuivastu – 1874 Kihelkonna), Kuivastu mõisnik, Saaremaa maanõunik
- Axel Buxhoeveden (1856 Kuressaare – 16. veebruar 1919 Kuivastus, Saaremaa mässus[11]), õukonna jäägermeister, riiginõunik, kammerhärra; Haimre, Kuivastu, Pädaste ja Võlla mõisa omanik.
- Karl Otto Robert von Buxhoeveden (1900 Haimre mõis –)
- Arthur Otto Bernhard von Buxhoeveden (1863 Kuressaare – 16. veebruar 1919 Kuivastus Saaremaa mässus), õukonna tseremooniameister.
- Axel Buxhoeveden (1856 Kuressaare – 16. veebruar 1919 Kuivastus, Saaremaa mässus[11]), õukonna jäägermeister, riiginõunik, kammerhärra; Haimre, Kuivastu, Pädaste ja Võlla mõisa omanik.
- Alexander Otto von Buxhoeveden (1814 Kuivastu – 1894 Kuressaare), Muratsi mõisnik, Muhu kihelkonnakohtunik
Võlla liin muuda
- Otto Magnus Balthasar von Buxhoeveden (1795 Võlla – 1847 Kuressaare, M. C. von Buxhoevedeni poeg)s Saaremaa, Muhu kihelkonna Võlla ja Valjala kihelkonna Jürsi mõisa omanik, kahurväeleitnant. Buxhoevedeni suguvõsa Võlla (saksa k. Haus Magnusdahl) liin[12]
- Karl Matthias Oskar von Buxhoeveden (1822 Kuressaare – 1884), Venemaa keisririigi sõjaväelane (mereväe kaptenleitnant), aadlikonvendisaadik, Võlla ja Liivimaa Daugavgrīva kihelkonna Rupertshofi mõisnik
- Parun Karlos Matthias Ludwig Konstantin Otto von Buxhoeveden (venepäraselt Буксгевден, Карл Карлович) (1856 Tartu – 1935 Brüssel), Venemaa keisririigi diplomaat, Välisministeeriumi departemangu juhataja ja asedirektor, saadik Taani kuningriigis (1910–1917); Liivimaa Rupertshofi, Bolderaa, Dreylingshofi, Lofeldshofi, Hapakshofi, Weisenhofi omanik ja Tšeremõsino mõisa omanik Kaasani kubermangus[13]
- Paruness Sophie Buxhoeveden (Буксгевден Софья Карловна) (1883–1956) tsarinna Aleksandra Fjodorovna õuedaam [14], kes viibis koos Venemaa keisriperekonnaga asumisel Tobolskis, kuid pääses hukkamisest
- Konstantin Otto Bathasar Alexander von Buxhoeveden (1863 Kuressaare – 1930 Cannes), Võlla mõisnik
- Parun Karlos Matthias Ludwig Konstantin Otto von Buxhoeveden (venepäraselt Буксгевден, Карл Карлович) (1856 Tartu – 1935 Brüssel), Venemaa keisririigi diplomaat, Välisministeeriumi departemangu juhataja ja asedirektor, saadik Taani kuningriigis (1910–1917); Liivimaa Rupertshofi, Bolderaa, Dreylingshofi, Lofeldshofi, Hapakshofi, Weisenhofi omanik ja Tšeremõsino mõisa omanik Kaasani kubermangus[13]
- Otto Moritz Reinhold von Buxhoeveden (1827 Võlla – 1856 Kuressaare), Jürsi mõisnik
- Albert Ernst von Buxhoeveden (1832 Võlla – 1879 Tartu), jurist, kihelkonnakohtunik, Saaremaa rüütelkonna sekretär, Jürsi mõisnik
- Rudolf Wilhelm von Buxhoeveden (1833 Võlla – 19. oktoober 1918 Tartu), tõeline riiginõunik, Venemaa Keisririigi Valitseva Senati senaator ja Lublini ja Łomża asekuberner
- Otto Peter von Buxhoeveden (1872 Lublin – )
- Parun Guido Alphons von Buxhoeveden[15] (1835 Võlla – 1910 Haapsalu), Lihula ja Sipa mõisa omanik, Eestimaa kubermangu aktsiisivalitsuse 3. ringkonna inspektor, kolleegiumiassessor, kammerhärra, Eestimaa kubermangu Punane Risti president, Buxhoevedeni perekonnaühenduse asutaja ja president.
- Parun Hermann Konrad Alphons Gottlieb von Buxhoeveden (1874–1944), Lihula kihelkonna Lihula lossi ja Sipa mõis. 2. abielus Jeanne Feliceie Euphrasie Buxhoevedeniga (1884–1942), kes arreteeriti 1941. aasta juunis NKVD poolt kui sotsiaalselt ohtlik element ning suri Gorki oblastis vangilaagris 28. jaanuaril 1942;
- Reinhold Michael Ferdinand Otto von Buxhoeveden (1876–1922)
- Parun Otto Balthasar von Buxhoeveden (1839 Kuressaare – tapeti 1907 Peterburis), Venemaa Keisririigi Valitseva Senati senaator, tõeline salanõunik,
- Parun Emil Otto Gustav Rudolf von Buxhoeveden (1870 Kroonlinn – 1934 Berliin), kolleegiuminõunik
- Parun Alexander Leonid von Buxhoeveden (1871 Kroonlinn – 1902 Peking), Venemaa keisririigi sõjaväelane (mereväe Vaikse ookeani laevastiku staabi nooremlipuohvitser, leitnant)
- Parun Edgar Karl Albert Andreas von Buxhoeveden (1872 Kroonlinn – 02.1918 Ligovo Peterburi), jurist, Venemaa Riigikontrolli ametnik
- Parun Arnold Paul Herbert von Buxhoeveden (1877 Kroonlinn – 1937 Krasnojarski krai NSV Liit), Venemaa keisririigi sõjaväelane, (mereväe leitnant ja sõjaväelendur.
- Karl Matthias Oskar von Buxhoeveden (1822 Kuressaare – 1884), Venemaa keisririigi sõjaväelane (mereväe kaptenleitnant), aadlikonvendisaadik, Võlla ja Liivimaa Daugavgrīva kihelkonna Rupertshofi mõisnik
---
- Parun Volker von Buxhoeveden (sünd 1941 Litzmannstadt), Belgias elav disainer, kellele anti 2002. aastal Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk (Eesti välisesinduste loomisele kaasaaitamise ja kultuurivahendamise eest[16])
Vaata ka muuda
- Buxhoevedeni Rist, [1]
- Neeruti mõis ehk saksapäraselt Buxhöwdeni mõis
- Ropp
Viited muuda
- ↑ Palivere mõis (Lääne-Nigula khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- ↑ Essen, Nicolai von, Otto Friedrich von Buxhoeveden, Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Hannover-Döhren: Hirschheydt 1971, seite 61
- ↑ Perekond Buxhöwden, Eesti Ajalooarhiiv
- ↑ Essen, Nicolai von, Gerhard Johann von Buxhoeveden, Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Hannover-Döhren: Hirschheydt 1971, seite 62
- ↑ Essen, Nicolai von, Haus Pallifer, Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Hannover-Döhren: Hirschheydt 1971, seite 81
- ↑ Essen, Nicolai von, Haus Kõlljall-Karky, Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Hannover-Döhren: Hirschheydt 1971, seite 65
- ↑ Essen, Nicolai von, Haus Lohde, Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Hannover-Döhren: Hirschheydt 1971, seite 70
- ↑ Essen, Nicolai von, Haus Mullut-Kölln, Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Hannover-Döhren: Hirschheydt 1971, seite 73
- ↑ Seltsid ja literaadid Saaremaa trükinduse edendajatena, www.saaremaa.ee
- ↑ Essen, Nicolai von, Haus Kuiwast-Murratz, Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Hannover-Döhren: Hirschheydt 1971, seite 74
- ↑ JÄINE SURM PÄDASTES, www.goethe.de
- ↑ Essen, Nicolai von, Haus Magnusdahl, Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Hannover-Döhren: Hirschheydt 1971, seite 77
- ↑ Buxhoeveden, Carlos Matthias Ludwig Konstantin Otto Bar. v. Diplomat veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Nicolai von Essen, Essen, Nicolai von:Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft. Tartu 1935
- ↑ Essen, Nicolai von, Guido Alphons von Buxhoeveden, Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, , Hannover-Döhren: Hirschheydt 1971, seite 78
- ↑ Vabariigi President andis ordeni parun von Buxhoevedenile, Postimees, 20. juuni 2002
Kirjandus muuda
- Väinu Rozental. Eesti rikkaimad läbi sajandite. Äripäev Online (14. detsember 2007). Vaadatud: 18. september 2008