Buxhoeveden
Buxhoeveden (ladinapäraselt Bekeshovede; ka Buxhövden, Buxhöwden) on baltisaksa ja Vene impeeriumi iidne krahvide ja aadlike suguvõsa, mille alusepanijaks oli Riia linna asutaja Albert von Buxthoeven.
Buxhoevedenite perekonna liikmeid leidub Argentiinas, Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Soomes, Rootsis, Taanis, Belgias, Prantsusmaal, Hispaaniase ja muidugi ka Saksamaal.
Buxhoevedenid kuuluvad Liivimaa vanimate ja auväärseimate aadlisuguvõsade hulka. Liivimaale tulid nad Saksamaalt, kus nende esivanemad olid teeninud Bremeni peapiiskopi ministeriaalidena.
Suguvõsa sai oma nime Bremeni peapiiskopkonnas asuva Bexhövede küla järgi.
Tuntuim suguvõsa liige oli Riia piiskop Albert von Buxhövden. Tema vend Hermann von Buxhövdenist sai esimene Tartu piiskop ja teine vend Theoderich de Ropa pani aluse von der Roppi aadlisuguvõsale. Nende onupojast Johannes de Bekeshovedest põlvnesid kõik hilisemad Liivimaa Buxhoevedenid.
Buxhoevedenid immatrikuleeriti 1741. aastal Saaremaa rüütelkonda, 1745. aastal Eestimaa rüütelkonda ja 1747. aastal Liivimaa rüütelkonda.
Paruness Sophie von Buxhoeveden oli keisrinna Aleksandra Fjodorovna õukonnadaam, kes järgnes tsaariperele nende pagendamisel Tobolskisse. Paruness eraldati perest vahetult enne mõrva. Ta emigreerus Siberi, Jaapani ja Põhja-Ameerika kaudu algul Kopenhaagenisse ning seejärel Londonisse. Tema sulest ilmus kolm ingliskeelset raamatut.
Suguvõsa liikmeidRedigeeri
- Albert von Buxhövden (umbes 1165–1229), Riia piiskop
- Hermann von Buxhövden (1163–1248), Lihula ja Tartu piiskop
- Hermann von Buxhoeveden (surnud 1285), Saare-Lääne piiskop
- Johannes de Bekeshovede
- Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1557), Saare-Lääne piiskop
- Johannes Buxhoeveden (surnud 1548), Saare-Lääne piiskopkonna stiftifoogt
- Otto von Buxhoeveden (surnud 1575), Saaremaa aadlik, Taani ooberstleitnant
- Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1664), Rootsi sõjaväelane, Saaremaa maanõunik
- Otto von Buxhoeveden (surnud 1575), Saaremaa aadlik, Taani ooberstleitnant
- Friedrich Reinhold Guido Dietrich von Buxhoeveden, Eesti sõjaväelane, inseneriväe inspektor
- Jeanne Feliceie Euphrasie Buxhoeveden, kes arreteeriti 1941. aasta juunis NKVD poolt, kui sotsiaalselt ohtlik element ning ta suri Gorki oblastis vangilaagris 28. jaanuaril 1942. aastal;
- Parun Volker von Buxhoeveden (sünd 1941 Litzmannstadt), Belgias elav disainer, kellele anti 2002. aastal Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk (Eesti välisesinduste loomisele kaasaaitamise ja kultuurivahendamise eest)
- Suguvõsa Eestimaa harude liikmeid
- Otto Friedrich von Buxhoeveden (1640–1667), rootsi sõjaväelane (rittmeister)
- Otto Reinhold von Buxhoeveden (1662–1705), rootsi sõjaväelane (rittmeister)
- Otto Friedrich von Buxhoeveden (1703 Seljaküla mõis – 1754 Võlla mõis), Paadla, Võlla, Vennarti, Seljaküla, Orkse ja Kumna mõisa omanik; maakohtu assessor[1]
- Parun Heinrich Otto von Buxhoeveden (1741 Paadla mõis – 1775 Paadla mõis), suguvõsa Saaremaa Paadla liin
- Krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (1750–1811), Vene sõjaväe jalaväekindral, Poola kuberner, Peterburi sõjakuberner, Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner, Vene sõjaväe ülemjuhataja Vene-Rootsi sõjas, suguvõsa Läänemaa Koluvere liin
- Parun Matthias Christoph von Buxhoeveden (1754 Võlla mõis – 1814 Kuressaare), Võlla, Pädaste, Kuivastu, Kellamäe, Randvere, Sääre ja Mullutu mõisa omanik, riiginõunik, Saaremaa maanõunik ja Saaremaa majandusvalitsuse direktor.
- Johann Ludwig von Buxhoeveden (hukkus 1759), Seitsmeaastases sõjas Kunersdorfi lahingus
- Reinhold Johann von Buxhoeveden (hukkus 1773/1774, Jemeljan Pugatšjovi mässu ajal
- Otto Friedrich von Buxhoeveden (1703 Seljaküla mõis – 1754 Võlla mõis), Paadla, Võlla, Vennarti, Seljaküla, Orkse ja Kumna mõisa omanik; maakohtu assessor[1]
- Otto Reinhold von Buxhoeveden (1662–1705), rootsi sõjaväelane (rittmeister)
Paadla liinRedigeeri
- Parun Heinrich Otto von Buxhoeveden (1741 Paadla mõis (Padel), Kärla kihelkond – 1775 Paadla)
- Otto Magnus von Buxhoeveden (1770 Paadla mõis – 1830 Paadla mõis), suurtükiväe staabikapten, Saaremaa maanõunik ja maamarssal, Saaremaa konsistooriumiringkonna konsistooriumi direktor; Oriküla, Paadla ja Vennarti mõisa omanik.
Paadla-Vennarti liinRedigeeri
- Karl Friedrich von Buxhoeveden (1772 Paadla – 1832 Rootsiküla mõis, H. O. von Buxhoevedeni poeg), Rootsiküla ja Kõljala mõisa omanik, suurtükiväekapten.
- Parun Karl Friedrich Christoph von Buxhoeveden (1800 Kuressaare – 1866 Kõljala), kaardiväe rittmeister, õuenõunik, Kõljala, Saare, Pajumõisa ja Tagamõisa mõisa omanik, suguvõsa Kõljala–Kargi haru
- Karl Otto Heinrich Konstantin von Buxhoeveden (1827 Saare mõis (Holmhof) – 1876 Nižni-Novgorod), Kõljala mõisa omanik, riiginõunik, Saaremaa Aurulaevaselts Osilia asutaja, Kohtupalati asepresident Nižni-Novgodis
- Otto Heltmar Engelbrecht Albert von Buxhoeveden (1856 Audla mõis – 1892 )
- Alexander Friedrich Ottomar Jakob von Buxhoeveden (1861 Saraatov – ?), Saare mõisa rentnik, kuni 1926. aastani
- Konstantin Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (1865 Saraatov – 1922 Kiel), Kõljala mõisa omanik
- Maria von Buxhoeveden (1870–1946), Kuressaare Saksa Seltsi kooli direktriss
- Elisabeth von Buxhoeveden (1872–1951) Kuressaare Aadlipreilide varjupaiga juhataja.
- Karl Otto Gustav Albert von Buxhoeveden (1833 Saare mõis – 1917 Kargi), Kargi mõisa omanik, kapten
- Hellmut Friedrich Reinhold Adolf Oskar von Buxhoeveden (1871 Kargi mõis – ?), Kargi mõisa omanik
- Alfred Konstantin Oskar Theodor von Buxhoeveden (1872 Kargi – ?), keemiakandidaat, vabrikudirektor, Eesti Vabariigi kaubandusministeeriumi osakonnajuhataja
- Heinrich Richard Albert von Buxhoeveden (1905 Peterburi – )
- Karl Edgar Hermann von Buxhoeveden (1874 Kargi – 1917 Peterburi), revident
- Alexander Helmut Hans Albert von Buxhoeveden (1903 Kuressaare – )
- Oskar Heinrich Hermann Alfred von Buxhoeveden (1908 Peterburi – )
- Reinhold Albert Ernst Oskar von Buxhoeveden (1877 Kargi –)
- Arnold Bruno Eugen von Buxhoeveden (1882 Kargi –)
- Oskar Heinrich Reinhold von Buxhoeveden (1908 Peterburi – 1991 Hamburg)
- Albrecht Ernst Oskar Reinhold von Buxhoeveden (1876 Kargi – ?), Tõlluste mõisa rentnik, Rootsi asekonsul Kuressaares
- Arnold Bruno Eugen von Buxhoeveden (1882 Kargi – ?). Taluperemees
- Dietrich Friedrich Guido Reinhold von Buxhoeveden (1883 Kargi – 1960), keemik ja Eesti sõjakooli lektor
- Johann Ludwig Reinhold Theodor von Buxhoeveden (1836–1892)
- Karl Friedrich von Buxhoeveden (1861 Pajumõisa mõis – 1888 Emmaste)
- Otto Friedrich Adolf von Buxhoeveden (1840 Kuressaare – 1917 Tallinn), Sääre mõisa omanik, õuenõunik
- Hugo Konstantin Friedrich Adolf von Buxhoeveden (1871 Kuressaare – 1898)
- Friedrich Albert von Buxhoeveden (1873 Sääre mõis – )
- Karl Theodor von Buxhoeveden (1881 Kuressaare – 1898)
- Karl Otto Heinrich Konstantin von Buxhoeveden (1827 Saare mõis (Holmhof) – 1876 Nižni-Novgorod), Kõljala mõisa omanik, riiginõunik, Saaremaa Aurulaevaselts Osilia asutaja, Kohtupalati asepresident Nižni-Novgodis
- Ottomar Matthias Gustav von Buxhoeveden (1801 Muhu-Suuremõisa mõis – 1861 Kuressaare), Paadla, Vennarti ja Lauka mõisa omanik, suguvõsa Paadla liin
- Otto Karl von Buxhoeveden (1832 Paadla – 1874 Kuressaare)
- Eugen von Buxhoeveden (1834 Paadla – 1853 Kaukaasia)
- Ernst Kazimir von Buxhoeveden (1837 Paadla – 1884 Kuressaare), sillakohtunik, jurist
- Ottomar Georg von Buxhoeveden (1862 Kuressaare – 1890 Tiflis)
- Ottomar von Buxhoeveden (1891 Jelizavetpol –), mereväeleitnant
- Robert Ernst Artur von Buxhoeveden (1874 Kuressaare – 1892 Davos)
- Ottomar Georg von Buxhoeveden (1862 Kuressaare – 1890 Tiflis)
- Parun Karl Friedrich Christoph von Buxhoeveden (1800 Kuressaare – 1866 Kõljala), kaardiväe rittmeister, õuenõunik, Kõljala, Saare, Pajumõisa ja Tagamõisa mõisa omanik, suguvõsa Kõljala–Kargi haru
Koluvere liinRedigeeri
- Krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (1750 Muhu – 1811 Koluvere, Kullamaa kihelkond), 1795. aastast krahv, Koluvere lossi, Suur- ja Väike-Kullamaa, Vaikna, Koluvere ning Reopä mõisa omanik, kindralleitnant; suguvõsa Koluvere (Lohde) liin.
- Krahv Alexander von Buxhoeveden (1783 Peterburi – 1837 Tallinn), Koluvere, Suur-Kullamaa, Väike-Kullamaa, Maidla, Vaikna, Viimsi ja Haabneeme mõisnik, tõeline kammerhärra
- Theodor von Buxhoeveden (1813 Koluvere – 1871)
- Alexander von Buxhoeveden (1843 Viimsi – 1875 Tallinn)
- Anatol von Buxhoeveden (1844 Viimsi – 1921 Helsingi)
- Alexander von Buxhoeveden (1882 Peterburi – 1904 Peterburi)
- Vladimir von Buxhoeveden (1885 Tapa – 1907 Peterburi)
- Apollon von Buxhoeveden (1846–1903), riiginõunik
- Alexander von Buxhoeveden (1817 – Kaukaasia)
- Krahv Nikolai von Buxhoeveden (1821 Viimsi – 1866 Koluvere), Koluvere , Reopä karjamõisa, Suur-Kullamaa, Väikse Kullamaa ja Vaikna mõisnik
- Krahv Leon von Buxhoeveden (1858 Kuressaare –), Koluvere, Väike-Kullamaa, Vaikna, Enivere ja Rannamõisa mõisnik
- Konstantin von Buxhoeveden (1824 – 1874 Nizza)
- Theodor von Buxhoeveden (1813 Koluvere – 1871)
- Krahv Peter von Buxhoeveden (1784 – 1863 Peterburi), tiibadjutant, kindralleitnant ja senaator, Ligovo ja Lissino mõisnik
- Paul von Buxhoeveden (1818–1856)
- Sergei von Buxhoeveden (1827 – 1899 Peterburi), kaardiväeohvitser, salanõunik
- Vladimir von Buxhoeveden (1834 – 1908 Jalta), abielus vürstinna Olga Vjazemskajaga
- Krahv Alexander von Buxhoeveden (1783 Peterburi – 1837 Tallinn), Koluvere, Suur-Kullamaa, Väike-Kullamaa, Maidla, Vaikna, Viimsi ja Haabneeme mõisnik, tõeline kammerhärra
- Matthias Christoph von Buxhoeveden (1754 Võlla – 1814 Kuressaare), Võlla, Pädaste, Kuivastu, Kellamäe, Randvere, Sääre ja Mullutu mõisa omanik, riiginõunik, Saaremaa maanõunik ja Saaremaa majandusvalitsuse direktor.
- Alexander Magnus von Buxhoeveden (1782 Sääre – 1858 Kuressaare), Pädaste ja Roobaka mõisa omanik, Saaremaa maanõunik.
Mullutu-Lööne liinRedigeeri
Lööne Buxhoevdenite kabelid Kudjape kalmistul
- Karl Friedrich von Buxhoeveden (1781 Võlla mõis – 1848 Kuressaare, M. C. von Buxhoevedeni (1754–1814) poeg) – Saaremaa maanõunik, riiginõunik, Saaremaa majandusvalitsuse direktor, suguvõsa Mullutu-Lööne (Mullut-Kölln) haru
- Matthias Gustav Robert Friedrich von Buxhoeveden (1826 Mullutu – 1879 Kuressaare), Mullutu mõisnik
- Bernhard Karl Eugen von Buxhoeveden (1872 Kuressaare – 1917 Viin)
- Nikolai Eugen von Buxhoeveden (1829 Kuivastu – 1881 Kuressaare), Lööne mõisnik, Saaremaa maanõunik
- Reinhold Engelbrecht Karl Robert Georg von Buxhoeveden (1866 Kuressaare –)
- Heinrich Eugen Robert Oskar von Buxhoeveden (1897 Kuressaare – )
- Reinhold Engelbrecht Karl Robert Georg von Buxhoeveden (1866 Kuressaare –)
- Matthias Gustav Robert Friedrich von Buxhoeveden (1826 Mullutu – 1879 Kuressaare), Mullutu mõisnik
Kuivastu-Muratsi liinRedigeeri
- Parun Peter Wilhelm von Buxhoeveden (1787 Võlla – 1841 Kuivastu, M. C. von Buxhoevedeni (1754–1814) poeg), Kuivastu, Roobaka ja Koigi mõisa omanik, aastatel 1818–1841 Saaremaa maamarssal ja maanõunik, kohaajaloolane, Venemaa Läänemereprovintside Ajaloo ja Muinasaja Uurimise Seltsi Saaremaa osakonna direktor[2], suguvõsa Kuivastu-Muratsi (Kuiwast-Murratz) haru;
- Alexander Otto von Buxhoeveden (1814 Kuivastu – 1894 Kuressaare), Muratsi mõisnik, Muhu kihelkonnakohtunik
- Peter Wilhelm Gustav von Buxhoeveden (1846 Kuressaare – 1900 Moskva), aktsiisiametnik, ajalehereporter ja kirjanik Moskvas.
- Otto Balthasar von Buxhoeveden (1852 Kuressaare – 21. august 1919 Kuressaare), Muratsi mõisnik
- Alexander Matthias Otto von Buxhoeveden (1880 Muratsi – )
- Peter Eugen Arthur von Buxhoeveden (1882 Muratsi – 1964), VR I/2, Eesti sõjaväelane (kolonel), ratsaväeinspektor.
- Alphons Bruno von Buxhoeveden (
- Krahv Arthur Adolf von Buxhoeveden (1821 Kuivastu – 1874 Kihelkonna), Kuivastu mõisnik, Saaremaa maanõunik
- Axel Buxhoeveden (1856 Kuressaare – 16. veebruar 1919 Kuivastus, Saaremaa mässus), õukonna jäägermeister, riiginõunik, kammerhärra; Haimre, Kuivastu, Pädaste ja Võlla mõisa omanik.
- Karl Otto Robert von Buxhoeveden (1900 Haimre mõis –)
- Arthur Otto Bernhard von Buxhoeveden (1863 Kuressaare – 16. veebruar 1919 Kuivastus Saaremaa mässus), õukonna tseremooniameister.
- Axel Buxhoeveden (1856 Kuressaare – 16. veebruar 1919 Kuivastus, Saaremaa mässus), õukonna jäägermeister, riiginõunik, kammerhärra; Haimre, Kuivastu, Pädaste ja Võlla mõisa omanik.
- Alexander Otto von Buxhoeveden (1814 Kuivastu – 1894 Kuressaare), Muratsi mõisnik, Muhu kihelkonnakohtunik
Võlla liinRedigeeri
- Otto Magnus Balthasar von Buxhoeveden (1795 Võlla – 1847 Kuressaare, M. C. von Buxhoevedeni poeg), Võlla ja Jürsi mõisa omanik, kahurväeleitnant, suguvõsa Võlla (Magnusdahli) liin
- Karl Matthias Oskar von Buxhoeveden (1822 Kuressaare – 1884), Võlla ja Rupertshofi mõisnik
- Parun Karlos Matthias Ludwig Konstantin Otto von Buxhoeveden (venepäraselt Буксгевден, Карл Карлович) (1856 Tartu – 1935 Brüssel), Venemaa keisririigi diplomaat, Välisministeeriumi departemangu juhataja ja asedirektor, saadik Taani kuningriigis (1910–1917); Rupertshofi, Bolderaa, Dreylingshofi, Lofeldshofi, Hapakshofi, Weisenhofi omanik Liivimaal ja Tšeremõsino mõisa omanik Kaasani kubermangus[3]
- Paruness Sophie Buxhoeveden (Буксгевден Софья Карловна) (1883–1956) tsarinna Aleksandra Fjodorovna õuedaam [4], kes viibis koos tsaariperekonnaga asumisel Tobolskis, kuid pääses hukkamisest
- Konstantin Otto Bathasar Alexander von Buxhoeveden (1863 Kuressaare – 1930 Cannes), Võlla mõisnik
- Parun Karlos Matthias Ludwig Konstantin Otto von Buxhoeveden (venepäraselt Буксгевден, Карл Карлович) (1856 Tartu – 1935 Brüssel), Venemaa keisririigi diplomaat, Välisministeeriumi departemangu juhataja ja asedirektor, saadik Taani kuningriigis (1910–1917); Rupertshofi, Bolderaa, Dreylingshofi, Lofeldshofi, Hapakshofi, Weisenhofi omanik Liivimaal ja Tšeremõsino mõisa omanik Kaasani kubermangus[3]
- Otto Moritz Reinhold von Buxhoeveden (1827 Võlla – 1856 Kuressaare), Jürsi mõisnik
- Albert Ernst von Buxhoeveden (1832 Võlla – 1879 Tartu), jurist
- Rudolf Wilhelm von Buxhoeveden (1833 Võlla – 19. oktoober 1918 Tartu), riiginõunik, senaator ja asekuberner
- Otto Peter von Buxhoeveden (1872 Lublin – )
- Parun Guido Alphons von Buxhoeveden[5] (1835 Võlla – 1910 Haapsalu), Lihula ja Sipa mõisa omanik, Eestimaa kubermangu aktsiisivalitsuse 3. ringkonna inspektor, kolleegiumiassessor, kammerhärra, Eestimaa kubermangu Punane Risti president, Buxhoevedeni perekonnaühenduse asutaja ja president.
- Hermann Konrad Alphons Gottlieb von Buxhoeveden ()
- Reinhold Michael Ferdinand Otto von Buxhoeveden ()
- Otto Balthasar von Buxhoeveden (1839 Kuressaare – tapeti 1907 Peterburis), senaator, riiginõunik,
- Emil Otto Gustav Robert von Buxhoeveden (1870 Kroonlinn –)
- Alexander Leonid von Buxhoeveden (1871 Kroonlinn –)
- Edgar Karl Albert Andreas von Buxhoeveden (1872 Kroonlinn –)
- Parun Arnold Paul Herbert von Buxhoeveden (1877 Kroonlinn – ?).
- Karl Matthias Oskar von Buxhoeveden (1822 Kuressaare – 1884), Võlla ja Rupertshofi mõisnik
Vaata kaRedigeeri
- Buxhoevedeni Rist, [1]
- Neeruti mõis ehk saksapäraselt Buxhöwdeni mõis
ViitedRedigeeri
- ↑ Perekond Buxhöwden, Eesti Ajalooarhiiv
- ↑ Seltsid ja literaadid Saaremaa trükinduse edendajatena, www.saaremaa.ee
- ↑ Buxhoeveden, Carlos Matthias Ludwig Konstantin Otto Bar. v. Diplomat saidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Nicolai von Essen, Essen, Nicolai von:Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft. Tartu 1935
- ↑ Guido Alphons von Buxhoeveden, Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft
KirjandusRedigeeri
- Väinu Rozental. Eesti rikkaimad läbi sajandite. Äripäev Online (14. detsember 2007). Vaadatud: 18. september 2008