Kambja kihelkond

kihelkond Tartumaal

Kambja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Camby) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Kihelkonna tuumikala moodustab tänapäeval Kambja valla. Kirdepoolne osa kihelkonnast Haaslava ümbruses moodustab endise Haaslava valla ala, mille alad ulatuvad Kriimani mõisa lähikonnas kihelkonnast ida poole välja Võnnu kihelkonda. Kihelkonna loodenurk Reola mõisa ümbruses kuulub Kambja valda. Kihelkonna lõunapoolsed alad kuuluvad Kanepi valda (Vissi, Maaritsa, Krüüdneri ja Sulaoja, Veski ja Prangli).

Kambja kihelkonna mõisadRedigeeri

Kambja kihelkonnas paiknes 18 mõisat: üks kirikumõis, 12 rüütlimõisast peamõisat koos nelja kõrvalmõisaga ja poolmõis ning 15 karjamõisat.

Kambja kihelkonna valladRedigeeri

InimesedRedigeeri

Kambja kihelkonnas on sündinud esimene eesti soost piiskop Cornelius Laaland, esimene eesti soost orelimeister Johann Thal ja eesti koorimuusika suurkuju Georg Beck. Köstri ja koolmeistrina on seal töötanud Ignatsi Jaak, kes käis Forseliuse kasvandikuna koos Pakri Hansu Jüriga oma teadmisi demonstreerimas Rootsi kuningas Karl XI-le.

Tuntud inimestest on Kambjaga seotud olnud veel Karl Ipsberg, kes alustas kooliteed Kambja kihelkonnakoolis, ning Julius Kuperjanov, kes pidas 1914. aastal Kambjas koolmeistriametit.

Kambja kihelkonna kalmistudRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 385. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
  • Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 258–262. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
  • Kristjan Luhamets. Kambja kihelkonna ajalugu. Tartu: Ilmamaa, 2011.

VälislingidRedigeeri