Ava peamenüü

Kambja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Camby) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Kambja kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Camby


kihelkonnakirik: Kambja Martini kirik
Liivimaa kubermangu Tartu kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Kihelkonna tuumikala moodustab tänapäeval Kambja valla. Kirdepoolne osa kihelkonnast Haaslava ümbruses moodustab endise Haaslava valla ala, mille alad ulatuvad Kriimani mõisa lähikonnas kihelkonnast ida poole välja Võnnu kihelkonda. Kihelkonna loodenurk Reola mõisa ümbruses kuulub Kambja valda. Kihelkonna lõunapoolsed alad kuuluvad Kanepi valda (Vissi, Maaritsa, Krüüdneri ja Sulaoja, Veski ja Prangli).

Kambja kihelkonna mõisadRedigeeri

Kambja kihelkonnas paiknes 18 mõisat: üks kirikumõis, 12 rüütlimõisast peamõisat koos nelja kõrvalmõisaga ja poolmõis ning 15 karjamõisat.

Kambja kihelkonna valladRedigeeri

InimesedRedigeeri

Kambja kihelkonnas on sündinud esimene eesti soost piiskop Cornelius Laaland, esimene eesti soost orelimeister Johann Thal ja eesti koorimuusika suurkuju Georg Beck. Köstri ja koolmeistrina on siin töötanud Ignatsi Jaak, kes käis Forseliuse kasvandikuna koos Pakri Hansu Jüriga oma teadmisi demonstreerimas Rootsi kuningas Karl XI-le.

Tuntud inimestest on Kambjaga seotud olnud veel Karl Ipsberg, kes alustas hariduse omandamist Kambja kihelkonnakoolis, ning Julius Kuperjanov, kes pidas 1914. aastal Kambjas koolmeistri ametit.

Kambja kihelkonna kalmistudRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri

KirjandusRedigeeri