Kirsti Oidekivi

Eesti luuletaja

Kirsti Oidekivi (kodanikunimega Kristin Väli[viide?], varem ka Kristin Krull; sündinud 21. mail 1959 Tallinnas) on eesti luuletaja ja tõlkija.

Ta on õppinud Tallinna 32. Keskkoolis.[1]

LoomingRedigeeri

Tema debüüti iseloomustas kriitik Peeter Künstler nõnda: "Oidekivi luule kestab pikkade perioodidena, selle sujuvuses pole mingeid järske murranguid ega hüppeid. Eks ta sarnane esmapilgul üksjagu proosaminiatuuridele, kuid on õhulisem, üldsegi mitte nii tihke ja seletav. Sellist teksti saab väga lahedalt lugeda."[2]

"Mulle tundub, et Oidekivi luuletused kasutavad vähe võrdlusi ja metafoore. Ta kirjutab, mida meeltega tajub," kirjutas luulekogu "Akvaariumis" kohta Kalju Kruusa. "Ta luuletused on loomulikud. Nad on aga täis sulandumisi, mis võivad jätta mulje, et, kui a on koos b-ga, siis a on nagu b, või et a on b. Oidekivi on mõnus lugeda. Sama ütles esitlusel ka Peeter Sauter".[3]

"Oidekivi esimesed luuletused ilmusid 35 aastat tagasi [1976]. Sestpeale on tema kohalolu eesti kirjanduses olnud pidev ja enesestmõistetav, ilma igasuguse esiletükkiva enesekehtestamiseta," kirjutas Liivi luuleauhinna puhul 2011. aastal Doris Kareva. "Juba mitmed ta kogude pealkirjadki ("Tigudele", "Akvaariumis"), kõnelevad vaiksest eksistentsist, vaatlemisest, "kuidas Sa kohendad vabalt langevat valgust", mõistmisest ja andestamisest: "ainult kahju selle ilusa valguse pärast"."[4]

LuulekogudRedigeeri

TõlkeidRedigeeri

  • Kauksi Ülle. "Emaemamaa: valik luuletusi 1987–2003". Võru keelest tõlkinud Kirsti Oidekivi ja Aare Pilv. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005

TeksteRedigeeri

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa on lastekirjanik Heino Väli ja ema on tõlkija Silvi Väli ning tema õde on luuletaja Katrin Väli.[6]

Ta oli aastatel 1991–2008[viide?] abielus luuletaja ja kriitiku Hasso Krulliga, neil on ka ühine tütar Linda-Mari Väli. Tal on ka poeg Tambet ja tütar Riste.[1]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri