Mehed ei nuta

1968. aasta telefilm

"Mehed ei nuta" on Eesti Telefilmis 1968. aastal tehtud komöödiafilm.

"Mehed ei nuta"
Žanr komöödia
Režissöör Sulev Nõmmik
Stsenarist Enn Vetemaa
Sulev Nõmmik
Operaator Eino Aas, Kalju Jõekalda
Helilooja Ülo Vinter
Peaosades Ants Lauter
Ervin Abel
Kalju Karask
Lia Laats
Voldemar Kuslap
Endel Pärn
Leo Normet
Monteerija Salme Kõrvemann
Filmistuudio Eesti Telefilm
Aasta 1968
Esilinastus Eesti 1. jaanuar 1969
Kestus 80 minutit
Riik Nõukogude Liit (Eesti)
Keel eesti
IMDb profiil

Filmiga seonduv muuda

Algmaterjal muuda

Film esilinastus Eesti Televisiooni ekraanil 1. jaanuaril 1969 ning oli filmitud Moskva kirjaniku Vladimir Sanini jutustuse "Lõbusate robinsonide saar" motiividel. Selle jutustuse alusel oli varem valminud ekraniseering ka Volgogradi telestuudios. Kuna sel ajal kehtinud seaduse järgi oli lubatud kasutada vene keeles ilmunud originaalteoseid tõlkimiseks ja avaldamiseks ilma vene keeles kirjutavatelt autoritelt luba küsimata ja neid honoreerimata, ei võtnud Eesti Telefilmi toimetuskolleegium kontakti V. Saniniga jutustuse ekraniseerimiseks.[1]

Stsenaarium muuda

Filmi stsenaristid olid Enn Vetemaa ja Sulev Nõmmik. See oli nende jaoks esimene stsenaarium kirjutada ning ühtlasi Sulev Nõmmiku debüüt režissöörina. Filmi esimene ideekavand kandis pealkirja „Somnolentsia ehk Unetute meeste uniseks muutumine saladuslikul saarel või vastupidi“.[1] Stsenaariumi kirjutamisel lähtuti filmi valitud tolleaegsete eesti parimate komöödianäitlejate ja lavakuulsuste tüpaažist, algse jutustuse tegelaskujusid ei kasutatud. Stsenaariumi täiendati võtete käigus tekkinud inspiratsiooni mõjul mitmeid kordi. Pärast esilinastust sai film küll palju kriitikat, kuid tõusis hiljem rahva seas tõeliseks kultusfilmiks ning dialoogidest pärit fraasid on aktuaalsed tänapäevagi kõnekasutuses.[2]

Võttepaigad muuda

Film "Mehed ei nuta" filmiti 1968. aasta suvel põhiliselt Muhumaa lähedal Kõinastu laiul. Seal asus ka tegelikult filmis nähtav mahajäetud talu. Kõinastu talukohta soovitasid filmitegijatele Koguva küla inimesed, kui nad sobiva võttepaiga otsingutest kuulsid. Kõinastu laid on Koguvalt hästi näha ning sinna on võimalik läbi madala vee kõndida, mõõna ajal saab ka lausa kuiva jalaga minna. Võttegrupi paarikümneliikmeline seltskond elas aga Koguva külas kohaliku legendaarse külamehe Nuka-Ärni juures.[3] Sanatooriumistseenid võeti üles aga teises Eesti otsas, nimelt Narva-Jõesuus. Lisaks tehti võtteid Pärnu rannas ja Varblas, kus filmiti loo alguses bussi pealt mööda külavaheteed paadi peale minekut.[4]

Filmis esitatav luule muuda

Filmis oma kallimale (Marika Merilo) korduvalt luulet lugev Priidik (Priit Peramets) näib märksa arukam üksikule saarele sattunud hüpohondrike ja veidrike salgast. Jääb mulje, et tekstid on poisi enda kirjutatud. Tegelikult pärinevad need Aleksander Suumani kogudest „Oh seda inimest” (1963) ja „Krähmukirjad” (1966). Kriitikud mainisid, et filmi kontekstis on need luuletused naljakad, kuid ei ole süžees olulised. Sama hästi võiks Priidik oma tüdrukule telefoniraamatut ette lugeda, tegu on lihtsalt lüüriliste vaheklippidega, et järgnev koomika seda elavamalt mõjuks.[1]

Filmis kõlavast muusikast muuda

Ülo Vinteri loodud originaalmuusika sai kriitikutelt kiita, sest andvat filmile „poole juurde“. Laul "Ei meelest läe mul iial" valiti 2016. aastal ka Eesti populaarseimate merelaulude hulka.[5]

Filmi algosas esitab Kalju Karask "saarel" unetutele Rodolfo aariat Giacomo Puccini ooperist "Boheem" ning filmi lõpus kurvalt trellide taga istudes laulab ta Cavaradossi surmaeelset aariat Puccini teisest ooperist "Tosca". Lisaks on kasutatud filmis Franz von Suppé (Helmut Vaagi tegelaskuju rannajooksul), Franz Schuberti (Ants Lauteri tegelaskuju lilli korjamas), Frederic Chopini (Ervin Abeli tegelaskuju veeprotseduuridel sanatooriumis) ja Modest Mussorgski muusikat.[6]

Muud muuda

Vetemaa ja Nõmmiku koostöös valmisid hiljem samuti eesti komöödiaklassikasse kuuluvad filmid "Noor pensionär" ja "Siin me oleme!".

2021. aastal jõudis publiku ette filmi "Mehed ei nuta" ainetel Gerda Kordemetsa tehtud lavastus "Professor sai värske õhu mürgituse".[7]

Sisu muuda

Grupp "unetustõve" all kannatavaid mehi viiakse pärast arstlikku läbivaatust katseravi korraldamiseks tõelise sanatooriumi asemel üksikule asustamata saarele. Pärast kohalejõudmist selgub ravivajajatele üllatuseks, et sanatoorium ja loodetud unetusravi osutuvad teistsuguseks, kui osati oodata ning nüüd käivitub naljakate sündmuste jada. Koju tagasijõudmise soovist lähtuvalt põgenemiskatseid tegevad "unetud" ei aima aga, et arvatav üksik asustamata saar on tegelikult poolsaar, kus asub ka tegelik sanatoorium.

Osades muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti filmi andmebaas.
  2. „Mehed ei nuta” filmiti suvel 50 aastat tagasi</ Eesti Naine, 9. august 2018.
  3. Kiirustage, seltsimehed unetud! Õhtuleht, 5. juuli 2003.
  4. Kultusfilm "Mehed ei nuta" elustab Varblas möödunud noorusaja. Pärnu Postimees, 10. juuli 2004.
  5. Enn Vetemaa paljastab mis juhtus Le Havre’i sadamakõrtsis. Pealinn, 13. juuli 2016.
  6. Eesti filmi andmebaas. Muusikaleht.
  7. Victoria Maripuu (29.01.2021). "Ott Sepp: "Professor sai värske õhu mürgituse" pakub palju äratundmisrõõmu". ERR Menu.
  8. Eesti filmi andmebaas.

Artiklid muuda

Välislingid muuda