Arvo Kruusement

Arvo Kruusement (sündinud 20. aprillil 1928 Lääne-Virumaal Undla külas) on eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja.

Elukäik

Arvo Kruusement lõpetas 1942. aastal Kadrina algkooli ja 1947. aastal Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikumi. Peale seda töötas Rakvere Keskkoolis majandusjuhatajana. Aastatel 1947–1948 õppis ta Eesti NSV Riiklik Teatriinstituudis. 1953. aastal lõpetas Kruusement A.Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) Eesti stuudio.

Ta oli aastatel 1953–1959 Tallinna Draamateatri näitleja, seejärel praktiseeris ta lavastamist režissöör-stažöörina Leningradis Gorki nimelise Riikliku Akadeemilise Suure Draamateatri peanäitejuhi Georgi Tovstonogovi juures. Aastatel 1962–1964 oli Kruusement L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris teatri lavastaja ning seejärel peanäitejuht ja 1965–1991 Tallinnfilmi režissöör.^[1]

Kruusement oli Eesti NSV Teatriühingu (1953–70) ja on Eesti Kinoliidu liige (1969).^[2]

Lavastatud filme

"Kirjad Sõgedate külast" (1966; II režissöör)
"Viini postmark" (1967; II režissöör)
"Kevade" (1969)
"Don Juan Tallinnas" (1971)
"Suvi" (1976)
"Naine kütab sauna" (1978)
"Karge meri" (1981)
"Olümpiaeelsed portreed" (1983; dokumentaalfilm)
"Ehitaja" (1983; dokumentaalfilm)
"Bande" (1985)
"Sügis" (1990)

Stsenaariumid

"Indrek" (1975)
"Võsakurat" (1976)
"Karge meri" (1981)

Näitlejana filmides

"Jahid merel" (1955; juuksur)
"Andruse õnn" (1955)
"Juunikuu päevad" (1957; Nils)
"Kutsumata külalised" (1959, I radist)
"Minu noorem vend", venekeelne pealkiri "Мой младший брат" (1962; Matti)
"Kutsung – Kask", venekeelne pealkiri "Я – Береза" (1964, saksa major)
"Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (1966; peokülaline)
"Punane viiul" (1974; Veski)
"Röövpüüdjajaht" (1975; raamatupidaja)
"Hispaania variant", lätikeelne pealkiri "Spānijas variants"(1980; Joachim von Ribbentrop);
"Saja aasta pärast mais" (1986; Jaan Tõnisson)
"Metsluiged" (1987; Kojaülem)
"Tants aurukatla ümber" I jagu (1988; kirikuõpetaja)
"Vana daami visiit" (2006; Claire'i abikaasa)
"Fritsud ja blondiinid" (2008; dokumentaalfilm)

Teatrilavastusi

1958 Viktor Rozov, "Rõõmu otsinguil" (Draamateater)
1960 Ardi Liives, "Tundmatu naise portree" (Draamateater)
1962 Samuil Aljošin, "Palat" (Pärnu Draamateater)
1963 Isidor Štok, "Jumalik komöödia" (Pärnu Draamateater)
1963 Vennad Grimmid/ Astrid Pirn/ Arvo Kruusement, "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi" (Pärnu Draamateater)
1963 I. Retes, "Linn, kus me hakkame elama" (Pärnu Draamateater)
1964 Samuil Aljošin, "Tookord Sevillas ehk Don Juan" (Pärnu Draamateater)
1964 Samuil Aljošin "Peaosa" (Pärnu Draamateater)
1974 Jerzy Janicki "Juhtum habemeajamise juures" (Eesti Televisioon)

Tunnustus

1972 – Nõukogude Eesti preemia (filmi "Kevade" lavastamise eest)
1980 – Eesti NSV teeneline kunstitegelane
1999 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia (30 aastat mängufilmi "Kevade" esilinastusest)
2000 – Valgetähe III klassi teenetemärk^[3]
2003 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia
2012 – Rahvusmõtte auhind^[4] ("eesti rahva ja filmi suurkujule, eestlaste jaoks tähenduslike inimtüüpide, väärtuste ja maastike ausale ning ehedale visualiseerijale ja filmikeeles jäädvustajale")
2012 – mängufilm "Kevade" valiti Postimehe rahvahääletusel sajandi rahvafilmiks, Kruusement pälvis Johannese kuju (sajandi rahvafilmi lavastaja)
2012 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind
2014 – Palamuse valla aukodanik
2022 – Kadrina alevikus avati Arvo Kruusemendile kinematograafiline pühenduspink^[1]

Isiklikku

Arvo Kruusemendi isa oli Anton ja ema Helene Kruusement, kes olid talunikud. Tal oli vend Väino (hukkus 1944) ja õde Laine. Laine tütar on raadioajakirjanik Kaja Kärner. Kruusemendi abikaasa on Helve, neil on poeg Kristjan.^[5]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Arvo Kruusement. Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 3. november 2023.
↑ Arvo Kruusement. Eesti Teatriliit.
↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
↑ "Rahvusmõtte auhind". Tartu Ülikool. Vaadatud 9. detsembril 2022.
↑ Arvo Kruusemendi juurte lugu: isal ja vennal jäid Arvo filmid nägemata. ohtuleht.ee, 28. detsember 2021. Vaadatud 3. november 2023.

Kirjandus

Olaf-Mihkel Klaassen, ""Kevade" tee ekraanile". Eesti Raamat, Tallinn 1977, 64 lk
Edvi Vabamägi ja Sulev Teinemaa, "Tehtud ja tegemata teod. Arvo Kruusemendi filmidest" – Teater. Muusika. Kino 1989, nr 2, lk 59–71
Vastab Arvo Kruusement / üles kirjutanud Jaan Ruus – Teater. Muusika. Kino 1996, nr 7/8, lk 3–16
Õie Orav, "Tallinnfilm". I köide: mängufilmid 1947–1976, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2003, 776 lk; ISBN 9985701283
Õie Orav, "Tallinnfilm". II köide: mängufilmid 1977–1991, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2004, 800 lk; ISBN 998570150X
Annika Koppel, "Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid". Kirjastus Kadmirell, Tallinn 2010, 232 lk; ISBN 9789949908912
Iivi Lepik ja Anne Tuuling, "GITIS: Eesti stuudio Moskvas 1948-1953." 2011, Tallinn: Eesti Teatriliit.

Välislingid

Arvo Kruusement andmekogus IMDb (inglise)
Arvo Kruusement. Teatrilavastused, rollid teatris ja kuuldemängudes.
KÖP. PERSONA. Arvo Kruusement. audioarhiiv, 18. jaanuar 2001.
Kahekõne. Arvo Kruusement. videoarhiiv, 10. juuni 2012.
Riina Mägi. "Arvo Kruusemendist saab Palamuse valla aukodanik" – Vooremaa 18. veebruar 2014.
Armastatud filmimehele loodi Kadrinasse skulptuurilik pink. kuulutaja.ee,17. juuni 2022.
Infarktid ja insuldid üle elanud legendaarne filmimees: "Muretsemine ja morniks muutumine on katastroof." ohtuleht.ee, 20. aprill 2023.

[arvo-1] 1,0 ^1,1 Arvo Kruusement. Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 3. november 2023.

[2] Arvo Kruusement. Eesti Teatriliit.

[3] Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

[4] "Rahvusmõtte auhind". Tartu Ülikool. Vaadatud 9. detsembril 2022.

[5] Arvo Kruusemendi juurte lugu: isal ja vennal jäid Arvo filmid nägemata. ohtuleht.ee, 28. detsember 2021. Vaadatud 3. november 2023.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]