Barbara von Tisenhusen

"Barbara von Tisenhusen" on Eduard Tubina 1968. aastal valminud ooper. Ooperi libreto kirjutas Jaan Kross, kes võttis aluseks Aino Kallase proosaballaadi "Barbara von Tisenhusen" (1923).

Ooper on kolmes vaatuses ja üheksas stseenis. Ooperit on hinnatud Eesti ooperiliteratuuri kõigi aegade üheks paremaks teoseks.[viide?] Sai märkimisväärse publikumenu osaliseks. Väljatulekul esitati 57 korda.

Esietendus toimus 4. detsembril 1969 Tallinnas teatris Estonia. Lavastuses esitasid peaosi Maarja Haamer või Haili Sammelselg (Barbara), Kalju Karask (Bonnius), Illart Orav või Georg Taleš (Jürgen), Enno Eesmaa (Reinhold), Uno Kreen või Ervin Kärvet (Bartholomeus), Voldemar Kuslap, Teo Maiste või Illart Orav (Fries­ner), Mati Palm või Artur Linnamägi (Tödwen). Dirigent Kirill Raudsepp.

Taaslavastatud Estonias 2004 ning esitatud 1971 ka Vanemuises.

Tegelased

muuda
  • Barbara von Tisenhusen (sopran)
  • kirjutaja Franz Bonnius (tenor)
  • Jürgen (bariton)
  • Bartholomeus (bass)
  • Reinhold von Tisenhusen (tenor)
  • Johann von Tödwen (bass)
  • Anna von Tödwen (metsosopran)
  • Matthias Jeremias Friesner (bariton)
  • Rannu parun Reinhold von Tisenhusen (bass-bariton)

Sisukokkuvõte

muuda

Tegevus toimub 1551 Tallinnas, Rõngu lossis, Rannu lossis ja kirikus, Sigulda lähistel ja Võrtsjärvel ning räägib aadlipreili Barbara traagilisest saatusest ja hukust oma vendade käe läbi. Orvuna kasvanud aadlipreili Barbara äratab ilu ja kallite ehetega tähelepanu nii lihtrahvas kui ka Tallinna raesaali kogunenud rikastes. Barbara loobub ehetest. Ta käib lihtsalt riides ja hakkab Rõngu lossis talulastele kirjatarkust õpetama. Kui koos tema vendade Jürgeni, Reinholdi ja Bartholomeusiga saabub kasuvanemate lossi Rõngus kirjutaja ametisse palgatud noor Franz Bonnius. Noormehe sundimatu ja otsekohene käitumine äratab Barbaras tähelepanu ning neiul tekkib huvi noormehe vastu.

Aadlikud lahutavad meelt julma kihlveo-mänguga. Karu vastu pannakse võitlema kümned koerad ning tehakse panuseid. Barbara protestib ebainimlikkuse vastu ja jookseb publiku seast minema. Bonnius on Barbarale toeks. Noored armuvad. Bonnius soovib Barbaraga abielluda, kuid kehtivad seadused seda ei võimalda. Seaduse kohaselt on aadlipreili ja alamast soost mehe liit ilma nende perekonna loata keelatud ning karistatav surmanuhtlusega.

Noored põgenevad. Põgenemisel õnnestub pääseda vaid Bonniusel, Barbara tabatakse ning tema üle mõistab Rannu rüütlisaalis kohut perekonnakohus. Tosin Tiesenhausenit istub kohtunike laua taga. Vennad ähvardavad Barbara kaasavarast ilma jätta, kui ta Bonniusest ei loobu. Seda Barbara ei tee. Ta nimetab Bonniust hoopis uhkelt oma abikaasaks. Perekonnakohus mõistab Barbara süüdi ja surma. Neiu antakse otsuse täideviimiseks vendadele üle. Otsuse täideviimiseks viiakse Barbara Võrtsjärve jääle. Vennad soovivad, et kaasa tulnud talumehed raiuksid jäässe augu. Kui see valmis, soovivad vennad, et talumehed lükkaksid Barbara jääauku. Seda nad ei ole nõus tegema, sest Barbara oli nende vastu ainus lahke Tisenhausen. Kohtuotsuse viivad täide vennad ja uputavad Barbara Võrtsjärve jääauku.

Tuntumaid numbreid

muuda

Muusikalugusid: Barbara ja Bonniuse armastusduette „Miks öeldakse, et armastajal olla tunne kui oleks vajunud ta ilmsi unne?!”; koor „Pulmad! Pulmad!”; tüdrukute koor „Peretütar neitsikene”; Barbara ja Bonniuse stseen „Kolmas hobune juba surnuks aetud”; Barbara ja Freisneri kirikustseen „Barbara! Mis küll on juhtunud temaga, Barbara!”; kohtustseen „Tisenhusenid ja need, keda meiega seob vereside”; uputamisstseen „Raiuge auk jäässe”.

Salvestised

muuda

Soome heliplaadifirma Ondine andis 1991. aastal välja heliplaadi samal aastal tehtud stuudiosalvestisest, kus peaosi esitasid Helvi Raamat (Barbara), Väino Puura (Jürgen), Ants Kollo (Reinhold), Hans Miilberg (Bartholomeus), Uno Kreen (Johann von Tödwen), Mare Jõgeva (Anna von Tödwen), Tarmo Sild (Friesner) ja Ivo Kuusk (Bonnius). Estonia teatri orkestrit dirigeeris Peeter Lilje.