Sigulda

Sigulda ( läti ) on linn (aastast 1928) Lätis Vidzemes, Sigulda piirkonna keskus.

Sigulda
läti Sigulda
Sigulda mõisahoone
Sigulda lipp Sigulda vapp
Pindala	18,2 km²
Elanikke	14 539 (1.01.2022)
Koordinaadid	57° 9′ N, 24° 51′ E

Villa Koiva ürgoru kaldal

Sigulda ordulinnuse varemed

Sigulda lossi varemed 1771. aastal. Johann Christoph Brotze

Halduslikult kuulus Sigulda kuni 1. juulini 2009 Riia rajooni, jäädes selle kirdeossa.

Linna elanike arv on igal aastal alates aastast 2000 kasvanud. 2007. aastal elas linnas 11 487 inimest. Linlastest on 86% lätlased, 9% venelased ja 3% valgevenelased. Linna pindala on 18,2 km².

Siguldat läbib Riia–Misso–Pihkva maantee. Riiast Siguldani ulatub kiirtee, Siguldas kiirtee lõpeb . Siguldat läbib ka Riia–Cēsise–Valmiera–Valka raudtee, mille ääres asub Sigulda raudteejaam. .

Vaatamisväärsused

Sigulda asub Koiva alamjooksul, jõe kagukaldal. Koiva on Siguldas uuristanud punakasse devoni liivakivisse sügava oru, kus jõe mõlemal kaldal on järsud kaljud ja koopad. Maalilise looduse tõttu nimetatakse Sigulda ümbrust Liivimaa Šveitsiks.

Linn asub kohas, kus Läti võimsaimate hulka kuuluvas Koiva ürgorus kulges piki jõge Liivi ordu (vasak kallas) ja Riia peapiiskopi (parem kallas) valduste piir. Sigulda linna alale jäävad peapiiskopile kuulunud linnused Turaidas ja Krimuldas ning ordu kaldale jäänud Sigulda ordulinnus. Kaks viimast on varemeis, esimene osaliselt taastatud. Osa linnast nende linnuste ümbruskonnas jääb Sigulda, Krimulda ja Turaida ajaloolise keskuse kaitsealale. Linna jääb osaliselt Turaida muuseumreservaat.

Siguldas on Baltimaade ainus köisraudtee. See avati 3. jaanuaril 1969 ja see ühendab Siguldat Krimuldaga. Köisraudtee pikkus on 1060 m.

Poolel teel Sigulda lossi ja Turaida linnuse vahel asub Baltimaade suurim koobas, Gutmani koobas. See on 19 meetrit sügav, 12 m lai ja 10 m kõrge. Koopas voolab oja, millest joomist peetakse tervislikuks.

Lisaks jääb Sigulda vahetusse ümbrusse veel mitu linnamäge.

Iga aasta mais korraldatakse kirsipuude õitsemise ajal linna festival. Lisaks korraldatakse igal suvel Sigulda lossi varemetes vabaõhu-ooperifestival. Veebruaris-märtsis toimub Sigulda lossivaremete ümbruses valgusfestival.

Sport

Kuni 1980ndateni polnud Nõukogude Liit saanud taliolümpiamängudel medaleid vaid kahel alal: kahe- ja neljabobil. 1986 valmis Siguldas Nõukogude Liidu ainus bobirada, millel lisaks lätlastele treenib tänapäevalgi Venemaa koondis.

18.–24. jaanuaril 2010 toimusid Siguldas kelgutamise Euroopa meistrivõistlused.

Ajalugu

Linna asutamise aastaks loetakse 1207. Sel aastal asutas Mõõgavendade ordu Sigulda ordulinnuse. Saksa keeles oli asula nimi Segewold. See tuleb saksakeelsest sõnast Siegwald, mis tähendab 'võidumets'.

12. septembril 2020 liideti osa Kalnabeitese külast, Ķipari ja Peltese külad Siguldaga.

Sõprusomavalitsused

Sigulda kuulub sõpruslinnastusse, mille nimi on Douzelage. See ühendab igast Euroopa Liidu liikmesmaast üht linna, mis kõik on üksteise sõpruslinnad. Sigulda astus Douzelage'i liikmeks 2004. 2010. aasta seisuga kuuluvad sellesse Altea (Hispaania), Bad Kötzting (Saksamaa), Bellagio (Itaalia), Bundoran (Iirimaa), Chojna (Poola), Granville (Prantsusmaa), Holstebro (Taani), Houffalize'i vald (Belgia), Judenburg (Austria), Karkkila (Soome), Kőszeg (Ungari), Marsaskala (Malta), Meerssen (Holland), Niederanven (Luksemburg), Oxelösund (Rootsi), Prienai (Leedu), Préveza (Kreeka), Sesimbra (Portugal), Sherborne (Inglismaa), Sušice (Tšehhi), Zvolen (Slovakkia) ja Türi (Eesti).

Lisaks sellele on Sigulda sõprusomavalitsused Angus (Šotimaa), Birštonas (Leedu), Falköping (Rootsi), Keila (Eesti), Lǿgstor (Taani), Stuhr (Saksamaa) ja Tšiathura (Gruusia).

Vaata ka

• Sigulda ordulinnus
• Sigulda komtuur
• Sigulda kihelkond
• Sigulda vald
• Sigulda piirkond
• Turaida muuseum-kaitseala

Välislingid

• Sigulda sait