Ava peamenüü

Kaasavara on vara, mis antakse kodunt kaasa pruudile, kes abielludes läheb elama peigmehe juurde.

Komme anda kaasavara on levinud paljudes traditsioonilistes kultuurides. Põhja- ja Lääne-Euroopas ning Põhja-Ameerikas on see suuresti kadunud, kuid mitmel pool püsib veel tänapäevalgi. Kaasavara kogutakse sageli aastaid.

Eestis oli kaasavara mõrsjale antav vara isakodust, see koosnes loomadest (üks lehm, 2-3 lammast) ja riideesemeist (pesu, palakad, 2 tekki, silmrätid, padjapüürid, särgid, aluskuued, tekid jne). Kaasavara olenes vanemate jõukusest, eeltoodud loetelu oli nö. alampiir, normaalne kaasavara.[1] Neiu valmistas ema abiga kaasavara juba varasest noorusest alates, seda hoiti veimekirstus, mis pulmade ajal pidulikult koos pruudiga peiukoju viidi. 19. sajandi II poolel hinnati rohkem raha, lisandusid mööbliesemed.[2]

Kaasavara vastandiks võib pidada pruudiluna, mille peigmees peab abiellumise eel või puhul andma pruudi vanematele, tavaliselt isale.

ViitedRedigeeri

  1. Ülo Tedre. Pulmasõnastik I
  2. Eesti rahvakultuuri leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 53