Milano

Milano
	[ mil'aano ]
itaalia	Milano
lombardia	Milan
	Milano lipp Milano vapp
	Pindala: 182 km² (2011)
	Elanikke: 1 354 196 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 45° 28′ N, 9° 11′ E

Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.

Asub Kesk-Euroopast üle Alpide kulgevate teede ristumiskohal; on kanalite kaudu ühenduses Po jõega. Tähtis liiklussõlm, Itaalia suurim tööstuskeskus. Milano on Itaalia jõukaim linn. Milano on ka üks neljast maailma tuntumast moepealinnast.

Milano asub Po madaliku keskmes Ticino ja Adda jõe vahel. Põhja poole jäävad Alpid.

Ajalugu

Milano rajas umbes 390 eKr keldi insuberide hõim. Milano oli nende peamine asula Gallia Cisalpinas.^[3]

222 eKr vallutasid linna roomlased ja liitsid selle enda riigiga.^[3] Rooma ajal oli linna nimi Mediolanum^[3] ja sellest tuleb ka tänapäevane nimi. Insuberid liitusid Hannibaliga ning sellepärast alistas Rooma riik Mediolanumi 194 eKr uuesti.^[4] Keiser Augustuse valitsemise ajal oli Milano Rooma järel suuruselt teine linn impeeriumis. Alates 89 eKr oli ta munitsiipium, Hadrianuse ajal sai kolooniaks ning kujunes Põhja-Itaalia tähtsaimaks linnaks ja liiklussõlmeks.^[3]

Kui Diocletianus 3. sajandil impeeriumi kaheks jagas, sai Mediolanumist impeeriumi läänepoolse osa pealinn.^[3] Mediolanum oli Lääne-Rooma riigi pealinn seni, kuni keiser Honorius selle 404. aastal Ravennasse viis.^[5]

313. aastal kuulutas keiser Constantinus välja Milano edikti, milles ta tunnistas impeeriumi ametliku usundina kristlust.^[6]

452. aastal vallutasid Mediolanumi hunnid. Aastal 539 purustati ta sõjas gootidega. Alates 569. aastast kuulus ta langobardidele.^[3]

Alates 774. aastast kuulus Milano Frangi riiki, 962. aastast Saksa-Rooma riigi keisrite valdusse.

1045 kuulutati linnas välja autonoomse valitsusega kommuun ning Milano asus teiste tugevate linnadega nagu Pavia, Cremona, Lodi ja Comoga võitlema ülevõimu pärast Lombardias. Aastal 1162 Milano hävitati Friedrich I Barbarossa käsul ning taastati hiljem Lombardia Liiga abiga.

Aastal 1329 algas Viscontide türannia; aastatel 1450–1535 olid võimul Sforzad. Alates 1535. aastast kuulus Milano Hispaaniale, 1706–1797 ja 1815–1859 Austriale.

Milano oli 1797–1805 Tsisalpiini ja Itaalia vabariigi ning 1805–1815 Itaalia kuningriigi pealinn.

Arhitektuurimälestised

Milano toomkirik

Castello Sforzesco (14.–15. sajand)
Galleria Vittorio Emanuele II passaaž (1867)
La Scala teatrihoone (1766–1778)
Milano toomkirik (Duomo) (1384–1577): Itaalia suursuguseim gooti stiilis ehitis
Ospedale Maggiore
Pirelli büroohoone (1960)
San Lorenzo Maggiore kirik
San Satiro kirik
Sant'Ambrogio kirik on 9.–12. sajandist pärinev kõige püham paik linnas. See seisab vundamendil, mis on laotud püha Ambrosiuse, Milano esimese piiskopi ja kiriku ühe asutaja ajal (340–397). Krüptis on näha Ambrosiuse säilmed. Kiriku viie võlvikuga fassaadist sai Lombardia romaani stiili suur eeskuju.
Santa Maria delle Grazie kirik (1465–1498), kus asub Leonardo da Vinci tuntud fresko "Püha õhtusöömaaeg"
Milano amfiteatri säilinud osa