Visconti
Visconti on itaalia aadlisuguvõsa, kelle esindajad valitsesid Milanos vaheaegadega 1277–1447. Visconti suguvõsa esindajad kandsid alates 1378. aastast Milano hertsogi tiitlit.
Visconti dünastia Milanos
muuda- 1277–1294 Ottone Visconti
- 1294–1302 ja 1311–1322 Matteo I Visconti
- 1322–1327 Galeazzo I Visconti (Matteo I poeg)
- 1329–1339 Azzone Visconti (Galeazzo I poeg)
- 1339–1349 Lucchino Visconti (Matteo I poeg)
- 1349–1354 Giovanni Visconti (Lucchino vend)
- 1354–1355 Matteo II Visconti (Giovanni vennapoeg)
- 1354–1378 Galeazzo II Visconti (Matteo II vend)
- 1354–1385 Bernabò Visconti (Galeazzo II vend)
- 1378–1402 Gian Galeazzo Visconti (Galeazzo II poeg)
- 1402–1412 Giovanni Maria Visconti (Giovanni Galeazzo poeg)
- 1412–1447 Filippo Maria Visconti (Giovanni Maria poeg)
Viscontid said 11. sajandi alguses vikonditiitli (sellest ka nende nimi). 1262 nimetas paavst Otteone Visconti Milano peapiiskopiks. 1277 võitis Otteone Desio lahingus gvelfid ja pani aluse Milanos Viscontide sinjoriiale.
Matteo I kindlustas oma võimu Saksa kuninga toel ja laiendas oma mõjuala Põhja-Itaalias, kuid sattus vastuollu paavstiga. Tema valitsusajal kuulusid Viscontidele lisaks Milanole juba ka Alessandria, Asti, Como, Navara, Vercelli, Bergamo, Brescia, Pavia ja Cremona.
Gian Galeazzo Visconti sai 1395 Milano hertsogi ja 1397 Lombardia hertsogi tiitli; tema valdusse kuulus suurem osa Põhja-Itaaliast.
Pärast seda, kui Filippo Maria 1447 meesjärglasteta suri, hakkasid Milanos valitsema Sforzad.