Ava peamenüü

Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus. Minevikus oli ta sadamalinn; tänapäeval on ta Aadria merega ühendatud Corsini kanali kaudu.

Ravenna

[ rav'enna ]
itaalia Ravenna

Pindala: 652,9 km²
Elanikke: 159 115 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 44° 25′ N, 12° 12′ E
Ravenna (Itaalia)
Ravenna

www.comune.ravenna.it

Ravenna on tuntud 5.7. sajandi ehitiste ja neid kaunistavate bütsantsi mosaiikide poolest.

AjaluguRedigeeri

Ravenna kohal asus algselt etruskide, siis umbrialaste asula. Esialgu oli see rajatud soise ranniku kuivematele kohtadele, umbes nagu Veneetsia tuhatkond aastat hiljem. Alates 2. sajandist eKr oli siin Rooma koloonia ja tähtis sõjasadam. Traianus laskis Ravennasse ehitada 70 km pikkuse akvedukti. Honorius tõi aastal 402 Ravennasse Lääne-Rooma keisririigi pealinna, sest linn oli ümbritsetud soode ja rabadega ning oli seetõttu lihtsamini kaitstav. Ravenna sai ühenduslüliks rooma ja bütsantsi kultuuri vahel.

Pärast impeeriumi lagunemist oli Ravenna idagootide pealinn ning 553751 Bütsantsi võimu keskus Itaalias (Ravenna eksarhaadi keskus). Keskajal suhted idaga katkesid ja linnal oli langusperiood. Sel ajal ummistus ka sadam.

Ravenna hakkas taas arenema 15. sajandil Veneetsia võimu alla mineku tõttu. 16. sajandil liideti Ravenna kolmeks sajandiks Kirikuriigiga.

 
Theoderichi mausoleum

Arhitektuurimälestised ja vaatamisväärsusedRedigeeri

Ravenna keskväljak on Piazza del Popolo, mis kavandati 15. sajandil veneetslaste poolt.

 
Mosaiik Ravenna San Vitale kirikus

San VitaleRedigeeri

Linna tähelepanuväärseim mälestis on San Vitale kompleks, kuhu kuulub San Vitale basiilika, San Vitale benediktiinide klooster 10. sajandist, Galla Placidia mausoleum ja Rahvusmuuseum (Muzeo Nazionale), kus eksponeeritud on ikoone, maale ja arheoloogilisi eksponaate rooma– ja varakristlikust perioodist. 526547 ehitatud San Vitale kirik on üks väärtuslikumaid varakristliku kunsti mälestisi maailmas.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri