Varakristlik kunst
Varakristlik kunst on kunstiperiood, mis hõlmab ajavahemikus kristluse tekkest kuni umbes 6. sajandi alguseni läänepoolsetes Vahemere maades, eelkõige Itaalias loodud kunsti[1]. Idapoolsetes Vahemere maades loodud kunst liigitatakse juba alates 4. sajandist Bütsantsi kunstiks; Itaalias alates 6. sajandist, muudes piirkondades eristatakse regionaalseid stiile (kopti kunst, läänegootide kunst jm).
Maalikunst
muudaVarakristlikus maalikunstis olid olulisel kohal katakombide seina- ja laemaalingud, mille ainestikus hakkas kujunema ja kinnistuma hilisem kristlik ikonograafia. Kujutistes esinesid kristlikud sümbolid, kristlikus tähenduses ümbermõtestatud antiikmotiivid ja hiljem teemad, süžeed ja stseenid Vanast ja Uuest testamendist. Vormikäsitlus oli antiikkunstile iseloomulik ja kohatiste idamaiste mõjudega. Võrreldes antiigiga on tajutav teatav teostusliku taseme langus.
-
Hea karjane. Maaling Priscilla katakombidest
-
Jeesus tervendab veritõbise naise. 300.–350. a
-
Noa laevas palvetamas ja tuvi õlipuuoksaga
-
Kolm noormeest Sadrak, Meesak ja Abednego tulises ahjus
-
Mooses lööb kaljust vett, mida käsitleti vihjena ristimisele
-
3. sajandist katakombimatuse kaas Kuningate kummardamise motiiviga
-
Katakombimaaling palvetajatega, Joona ja vaalaga, Moosese ja Noaga ning Kuningate kummardamisega keskel arkosooliumi nišis. 200.–250. a
Arhitektuur
muudaMilano edikti eelsest perioodist pole varakristliku arhitektuuri näiteid, kristlased kogunesid eramajades, millest mõningail on arheoloogilistel kaevamistel leitud palveruum; pärast 313. aastat hakatakse püstitama ehitisi ja kristlik arhitektuur hakkab muutuma järjest suurejoonelisemaks; ilmub basilikaalne kirik ja tsentraalehitistena kujundatud haua- ja ristimiskabelid.
-
Santa Sabina basiilika sisevaade Roomas, 5. sajand
-
San Lorenzo fuori le mura basiilika Roomas
-
Sofia Püha Georgi ümarkirik Sofias, 3.-4. sajand
Skulptuur ja tarbekunst
muudaRaidkunstis esineb antiigis levinud ümarplastiline skulptuur harva, kuid kõrgel tasemel on sarkofaage kaunistavad reljeefid, tarbekunstiharudest elevandiluunikerdus, raamatumaal ja mosaiik.
Viited
muuda- ↑ Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001