Hadrianus (Imperator Caesar Divi Traiani Parthici Divi Nervae Traianus Hadrianus Augustus; sünninimi Publius Aelius Hadrianus; 24. jaanuar 76 Italica10. juuli 138) oli Vana-Rooma keiser 11. augustist 117 kuni surmani.

Hadrianus
Sünniaeg 24. jaanuar 0076
Surmaaeg 10. juuli 138 (62-aastaselt)

Lisanimed, mida ta kandis (kasutas neid ainult Kreekas): Olympios (128), Panhellenios (132), Panionios (132). Tiitlid, millest ta keeldus: Optimus, Germanicus, Dacicus, Parthicus.

Hadrianuse eestkostja oli tema sugulane Traianus, kelle õe Marciana tütre Matidia tütre Sabinaga ta 100. aastal abiellus. Hadrianus osales Traianuse juhtimisel sõjas daaklaste ja partlaste vastu, oli 108. konsul, siis asehaldur Pannoonias ja Süürias. Oma naise Plotina mõjul adopteeris Traianus surivoodil Hadrianuse ja määras ta enda järglaseks.

Hadrianus ei jätkanud Traianuse vallutuspoliitikat. Ta lõpetas sõja Partiaga, loobus Armeeniast ja Mesopotaamiast ning asus kindlustama riigipiiri. 122. aastal alustati Britannias Solway lahest Tyne'i suudmeni kulgeva 17 kindluse ja 80 väravaga Hadrianuse valli ehitamist. Tugevdati Ülem-Germaania ja Reetia vahelist piirivööndit ning kindlustati Doonau piiri.

Hadrianus tegi pikki reise, mistõttu teda nimetati reisivaks keisriks. Aastatel 121125 külastas ta ida- ja lääneprovintse ning Aafrikat, 128132 taas idaprovintse. Aastatel 132135 surus ta maha viimase suure juutide ülestõusu, mida juhtis Bar-Kohba.

Hadrianus tõstis oma lemmiku, kreeka nooruki Antinouse pärast tema surma sisuliselt jumala staatusse.[viide?]

Hadrianus ehitas Tivoli (Tibur) linna lähedale oma tarbeks villa (Villa Adriana), mis on siiani üks suuremaid villakomplekse (laiub umbes 200 hektaril). Elu lõpuaastatel valitses Hadrianus sealt ka impeeriumi. Hiljem kasutati kujusid ja marmorit Villa d'Este ehitamisel, praegu on Hadrianuse villast järel ainult varemed.

Hadrianus oli Rooma keisritest esimene, kes kandis habet (ilmselt armi peitmiseks).

Eelnev
Traianus
Vana-Rooma keiser
117138
Järgnev
Antoninus Pius

Välislingid

muuda