Hadrianus (Imperator Caesar Divi Traiani Parthici Divi Nervae Traianus Hadrianus Augustus; sünninimi Publius Aelius Hadrianus; 24. jaanuar 76 Italica10. juuli 138) oli Vana-Rooma keiser 11. augustist 117 kuni surmani.

Hadrianus
Sünniaeg 24. jaanuar 0076
Surmaaeg 10. juuli 138 (62-aastaselt)

Lisanimed, mida ta kandis (kasutas neid ainult Kreekas): Olympios (128), Panhellenios (132), Panionios (132). Tiitlid, millest ta keeldus: Optimus, Germanicus, Dacicus, Parthicus.

Hadrianuse eestkostja oli tema sugulane Traianus, kelle õe Marciana tütre Matidia tütre Sabinaga ta 100 abiellus. Hadrianus osales Traianuse juhtimisel sõjas daaklaste ja partlaste vastu, oli 108. konsul, siis asehaldur Pannoonias ja Süürias. Oma naise Plotina mõjul adopteeris Traianus surivoodil Hadrianuse ja määras ta enda järglaseks.

Hadrianus ei jätkanud Traianuse vallutuspoliitikat. Ta lõpetas sõja Partiaga, loobus Armeeniast ja Mesopotaamiast ning asus kindlustama riigipiiri. 122 alustati Britannias Solway lahest Tyne'i suudmeni kulgeva 17 kindluse ja 80 väravaga Hadrianuse valli ehitamist. Tugevdati Ülem-Germaania ja Reetia vahelist piirivööndit ning kindlustati Doonau piiri.

Hadrianus tegi pikki reise, mistõttu teda nimetati reisivaks keisriks. 121125 külastas ta ida- ja lääneprovintse ning Aafrikat, 128132 taas idaprovintse. 132135 surus ta maha viimase suure juutide ülestõusu, mida juhtis Bar-Kohba.

Muud muuda

Kurioosumiks oli Hadrianuse lemmiku, kreeka nooruki Antinouse sisuliselt jumala staatusesse viimine pärast ta surma.

Hadrianus ehitas oma tarbeks villa (Villa Adriana itaalia keeles) Tivoli (Tibur) linna lähedale, mis on seniajani üks suurimaid villakomplekse (laiub ca 200 hektari peal). Oma elu lõpuaastatel valitses sealt ka impeeriumi. Hiljem kasutati kujusid ja marmorit Villa d'Este ehitamise jaoks, praegu on Hadrianuse villast järel ainult varemed.

Hadrianus oli Rooma keisritest esimene, kes kandis habet (ilmselt oma armi peitmiseks).

Eelnev
Traianus
Vana-Rooma keiser
117138
Järgnev
Antoninus Pius

Välislingid muuda