Sergei Dovlatov

Sergei Dovlatov (vene keeles Сергей Донатович Довлатов, Sergei Donatovitš Dovlatov; 3. september 1941 Ufa24. august 1990 New York) oli armeenia-juudi päritolu vene kirjanik ja ajakirjanik.

Elukäik

muuda

Nõukogude–Saksa sõja ajal Baškiiriasse evakueeritud perekond naasis 1944. aastal kodulinna Leningradi.

Dovlatov õppis aastatel 19591962 Leningradi Riiklikus Ülikoolis soome keelt, kuid katkestas õpingud.

Ta võeti ajateenistusse, mille jooksul aastatel 19621965 oli ta NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväe vangivalvur Komi ANSV-s.

Pärast sõjaväeteenistust töötas ajakirjanikuna ning alustas kirjanduslikku tegevust. Ta kuulus Leningradi kirjanike rühmitusse Gorožane (Горожане, 'linlased').

Dovlatov elas aastatel 19721976 Tallinnas ja töötas ajalehes Sovetskaja Estonija. Seda ajajärku käsitleb ta raamatus "Kompromiss" (1981). Suviti töötas ta sel perioodil ekskursioonijuhina Puškini muuseumis Mihhailovskojes. Sellest räägib jutustus "Riiklik kaitseala" ("Заповедник", 1983).

1976. aastal kolis Dovlatov tagasi Leningradi, kus töötas ajakirjas Kostjor (Костёр).

 
Sergei Dovlatovi haud

1978. aastal emigreerus Dovlatov Ameerika Ühendriikidesse New Yorki. Sealgi tegeles ta publitsistikaga, muuhulgas oli tal 1980. aastatel autorisaade Raadio Vaba EuroopaVabadusraadio vene programmis. New Yorgis asutas ta 1979. aastal koos sõpradega venekeelse nädalalehe Novõi amerikanets (Новый американец = The New American, 'uus ameeriklane'), mis suleti 1982. aastal.

Dovlatov suri 1990 südamepuudulikkuse tagajärjel ja on maetud New Yorgi Queensi linnaosas asuvale Mount Hebroni kalmistule.

Looming

muuda

NSV Liidus ei õnnestunud Dovlatovil ühtki raamatut avaldada, tsensuuri tõttu nurjus see ka Eesti NSV-s. Tema jutustuste kogumik pidi ilmuma kirjastuses Eesti Raamat, kuid tiraaž hävitati KGB käsul. Tema teosed levisid samizdat'i kaudu. Selle eest, et teda avaldati lääne venekeelsetes ajakirjades, heideti ta välja NSV Liidu Ajakirjanike Liidust.

Raamatud

muuda
  • Зона. Записки надзирателя. 1982
  • Компромисс. 1981
  • Заповедник. 1983
  • Наши. 1983
  • Ремесло. 1985

Teoseid eesti keeles

muuda
  • "Kompromiss. Meie omad" (jutustused; tõlgitud raamatutest: Зона. Записки надзирателя, 1982; Компромисс, 1981; Наши, 1983; Ремесло, 1985). Vene keelest tõlkinud Vilma Matsov, värsid tõlkinud Lembe Hiedel, järelsõna Jelena Skulskaja. Tallinn: Kupar, 1995
  • "Vertikaalne linn". Tõlkinud ja saateks Ott Arder. // Looming 1998, nr 8, lk 1171–1188
  • "Riiklik kaitseala" (jutustus Заповедник). Tõlkinud ja järelsõna Vilma Matsov. LR 1998, nr 29/30
  • "Leivatöö. Võõramaa naine" (jutustused Ремесло; Иностранка, 1986). Tõlkinud Jüri Ojamaa, värsid tõlkinud Mati Soomre. Tallinn: Hotger, 2006 (helisalvestisena CD-l: Pimedate Infoühing Helikiri, 2007)
  • "Tsoon. Vangivalvuri märkmed" (jutustus Зона. Записки надзирателя). Tõlkinud Jüri Ojamaa. Tallinn: Tänapäev, 2006
  • "Kohver" (jutustus Чемодан, 1986). Tõlkinud Jüri Ojamaa. Sari "Punane raamat". Tallinn: Tänapäev, 2007 (helisalvestisena CD-l: Pimedate Infoühing Helikiri, 2007)
  • "Kompromiss. Riiklik kaitseala". Vene keelest tõlkinud Vilma Matsov, värsid tõlkinud Lembe Hiedel, järelsõna Jelena Skulskaja. Sari "Punane raamat". Tallinn: Tänapäev, 2011
  • "Tsoon. Kohver". Tõlkinud Jüri Ojamaa. Tallinn: Tänapäev, 2014

Tsitaat

muuda

"Elada on võimalik ainult kolmes linnas: Leningradis, New Yorgis ja Tallinnas."[viide?]

Mälestuse jäädvustamine

muuda

Isiklikku

muuda

Dovlatov oli kaks meetrit pikk ja kaukaaslase välimusega (tegelikult armeenia-juudi segaverd).

Dovlatovi reegel ta enda kirjatöödes oli, et kõik sõnad lauses peavad algama erineva tähega.

Kirjandus

muuda

Filmid

muuda

Välislingid

muuda