Brigitta Davidjants
Brigitta Davidjants (sündinud 13. juulil 1983) on Eesti muusikateadlane.
Ta on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias[viide?], Jerevani konservatooriumis[viide?], Ankara Ülikoolis[viide?] ja Helsingi Ülikoolis[viide?]. 2007. aastal kaitses ta EMTAs magistritöö teemal "Orientalism ja muusika: erinevatest lähtekohtadest armeenia rahvalaulude transkriptsioonides" ning 2016. aastal doktoriväitekirja "Armenian national identity construction: from diaspora to music".[1]
Davidjants töötab lektorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Tallinna Ülikoolis.[1]
Tema luulet on avaldatud 2023. aasta kogumikus "Eesti novell".[2]
Kirjandus- ja ajakirjanduslooming muuda
Raamatuid muuda
- "Ida läänepiiril: Türgi, Armeenia, Gruusia". Tallinn: Go Group, 2010
- "Minu Armeenia: aus vastus". Tartu: Petrone Print, 2017
- "(Mitte just) armastuslugu". Tallinn: Varrak, 2017
- "Armastuseta". Tallinn: Tänapäev, 2019
Artikleid muuda
- "Marianne Kõrver - Ehk oleksin praegu hoopis andekas helilooja?" Eesti Päevaleht, 18. veebruar 2006
- "Toivo Tulev: kõik pole müüdav". Eesti Päevaleht, 10. oktoober 2006
Tõlked muuda
Ta on tõlkinud vene ja inglise keelest eesti keelde Anna Politkovskaja "Vene päeviku" (Eesti Päevaleht, 2007), armeenia keelest muinasjutte teoses "Muinasjutusild : armeenia, aseri ja gruusia muinasjutud" (Vilnius, 2007) ja inglise keelest Sofka Zinovieffi teose "Punane printsess: revolutsiooniline elu" (Eesti Päevaleht, 2010).[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Brigitta Davidjants ETIS
- ↑ Änilane, Eleen (28. august 2023). "ARVUSTUS | Y-põlvkond kohtub Z-põlvkonnaga. Novellikogu annab ausa ülevaate Eesti kirjanduse seisust". Eesti Päevaleht. Vaadatud 28. augustil 2023.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Brigitta Davidjants |