Eesti Kunstiakadeemia

Eesti kunstikõrgkool
"EKA" suunab siia. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge EKA (täpsustus).

Eesti Kunstiakadeemia (lühend EKA) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas.[2] See on Eesti ainus arhitektuuri-, disaini-, kunsti- ja kunstikultuurialast kõrgharidust pakkuv ülikool.[3] 2017. ja 2022. aastal jõudis EKA ainsa Eesti ülikoolina maailma kunsti- ja disainiülikoolide hulgas QS Top Universities kahesaja parima haridusega kunstiülikooli edetabelisse.[4]

Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Kunstiakadeemia uus õppehoone Kalamajas.jpg
Eesti Kunstiakadeemia õppehoone
Asutatud 1914
Tüüp avalik-õiguslik ülikool
Rektor Mart Kalm
Akadeemilisi töötajaid 248
Üliõpilasi 2109
Bakalaureuse­õppes 659
Magistriõppes 358
Doktoriõppes 62
Asukoht Tallinn, Põhja pst. 7
Endised nimed
  • Riigi Kunsttööstuskool (1924–1938)
  • Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut (1951–1989)
  • Tallinna Kunstiülikool (1989–1995)[1]
Värvid               
Ühendused KUNO, Cumulus, CIRRUS, EAAE

Ülikooli asutamise ajaks loetakse 1914. aasta 17. oktoobrit, mil avati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool.[5]

Eesti Kunstiakadeemias on võimalik õppida enam kui kolmekümnel õppekaval arhitektuuri, disaini, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskonnas. Paljudel õppekavadel saab Eestis bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi omandada vaid EKA-s. Kunstiakadeemia teeb koostööd paljude maailma tippülikoolidega ning on mitmete rahvusvaheliste haridus- ja erialavõrgustike liige.[6]

Eesti Kunstiakadeemia on üks Eesti Disainikeskuse ja Eesti Arhitektuurikeskuse ellukutsujaid. 2021. aastal avati EKA Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juures UNESCO pärandiuuringute õppetool.[7]

Eesti Kunstiakadeemia rektorina asus 2015. aasta 4. aprillil ametisse Mart Kalm.

EKA majas asub kooli raamatukogu ja kunstigalerii, samuti kuulub akadeemiale ühiselamu ja praktikabaas Tamses Muhu saarel.

Eesti Kunstiakadeemia õppehoone Kotzebue 1 // Põhja pst 7, Tallinn (projektjoonis)
Sukavabriku hoone enne renoveerimist ja EKA-le üleandmist.

AjaluguRedigeeri

  • 1912 – Tallinnas korraldati Eesti Kunstiseltsi graafilised kursused, kus õpetati joonistamist, joonestamist ja maalimist.
  • 1914 – Eesti Kunstiseltsi kursused koondatakse Tallinna Kunsttööstuskooliks. Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool avati 17. (u.k.j. 30.) oktoobril 1914. Kunstikooli põhikirja kinnitas Venemaa Tööstus- ja Kaubandusministeerium 20. juulil 1914.[8] Õppeaeg koolis oli viis aastat ning erialadest sai valida tikandi, puu- ja papitöö, raamatuköitmise, dekoratiivmaali ja maalritöö vahel. Eelharidusena nõuti sisseastujailt kõrgema linnakooli või ministeeriumikooli lõpetamist (5–6 õppeaastat). Lõpetajad said õpetatud joonistaja või joonestaja ametinime ning allmeistri tunnistuse. Kolmeaastase praktika järel õpitud erialal omas lõpetaja õigust meistrikutsele. Kooli juures toimusid ka pedagoogikakursused ning nende lõpetamisel (lisaks enda erialale) omandati õigus asuda tööle kunstiõpetajaks madalamatele õppeastmetele. Kunsttööstuskool töötas kuni 1917. aastani Tallinnas Pikal tänaval Kanuti gildi majas. Vene keisririigi riikliku naisgümnaasiumi sulgemise järel läks Tartu maanteel asuv kahekorruseline kivimaja kunsttööstuskooli käsutusse, kuhu jäädi vaatamata hoone korduvatele laiendustele 2010. aastani.
  • 1916 – avati Tallinna Kunsttööstuskooli juures sõjainvaliidide köite- ja papitöö ning nahavoolimise kursused, millest kasvas välja omaette töökoda. 1917. aastal kutsuti seda Peterburist juhtima Voldemar Pätsi kälimees Eduard Taska.
  • 1923 – avati keraamika eriala.
  • 1924 – Eesti iseseisvumise järel toimunud muutuste tõttu kultuuripoliitikas nimetati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool ümber riiklikuks Riigi Kunsttööstuskooliks. Uues keskastme kutseõppeasutuses anti haridust kõigil tollastel tarbekunsti erialadel. Õppeaeg pikenes kuuele aastale ning erialadest sai valida dekoratiivse maali, raamatuköitmise ja papitöö, tikandi ja pitside, skulptuuri ja puuvoolimise vahel. Struktuurilt jagunes õppimine kaheastmeliseks. Esimene aste kestis kolm õppeaastat, mille lõpetamine andis õppinud töölise kutse. Teise, samuti kolmeaastase astme lõpetanu omandas meistri kutse. Pedagoogilised kursused toimusid edasi, kuid nende lõpetajaid said õiguse õpetada kunstiaineid ja käsitööd nii alg-, kesk- kui ka kutsekoolides.
  • 1924 – avati graafika, trükitöö, litograafia, tsinkograafia ja õlimaali erialad.
  • 1925 – avati metall- ja emailtöö erialad.
  • 1929 – Riigi Kunsttööstuskool sai uue põhikirja ja selle kohaselt kujunes kool struktuurilt kolmeastmeliseks. 1. aste ehk üldaste õppeajaga 2 aastat, mille jooksul õpiti ainult üld- ja kunstiained. Eelharidusena nõuti sisseastujailt 6-klassilist algharidust. 2. astmel ehk töökodade astmel õppeajaga 3 aastat õpiti erialasi, praktikalisi ja kunstiaineid. Eelharidusena teisele astmele pääsemiseks nõuti kas üldastme lõpetamist või kutsekeskkooli ehk üldharidusliku gümnaasiumi lõpetamist. Selle astme lõpetajad said oskustöölisekutse. 3. aste ehk meistriklass õppeajaga 1–2 aastat, mille lõpetajad said rakenduskunstniku ametinime. Pärast kaheaastast staaži erialal omas rakenduskunstnik õigust meistrikutsele. Sama põhikirjaga laiendati ka kooli profiili: tekstiili eriala juurde loodi veel moe eriala, raamatuköitmise ja papitöö baasil loodi nahkehistöö eriala.
  • 1938 – Kool jagati kaheks, mille baasil loodi eraldiseisvad Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool (õppeaeg 4 aastat) ja Riigi Kõrgem Kunstikool (õppeaeg 3 aastat). See lõi võimaluse omandada kõrgem haridus nii tarbe- kui kujutava kunsti aladel. Uue erialana lisandus sisearhitektuur ja kavandati ka aiakujundust, mis realiseerus küll vaid üksikkursuste näol. Akadeemilisele joonistusele lisandusid vaba- ja loovjoonistus ning suurenes tahvelmaali õpetamise tähtsus. Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool ja Riigi Kõrgem Kunstikool moodustasid koos ühiselt organisatsiooni Riigi Kunstikoolid.
  • 19401941Nõukogude okupatsiooni algusega Riigi Kunstikoolid likvideeriti ning koondati Jaan Koorti nimeliseks Riigi Rakenduskunsti Kooliks. Struktuurilt jagunes kool värvi-, vormi-, raamatu- ja ruumiosakonnaks. Erialad jäid samaks ning lisandus kudumise eriala.
  • August 1941–jaanuar 1942 – Kool oli ajutiselt sõjategevuse ja Saksa okupatsioonivõimude saabumise tõttu suletud.
  • 19421943 – kool kandis nime Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool.
  • 1943–1944 – kool kandis nime Tallinna Rakenduskunsti Kool. Kaotati kõik kujutava kunsti erialad, alles jäi vaid tarbekunsti erialade õppimise võimalus.
  • 20. detsember 1944 – kool nimetati ümber Tallinna Riiklikuks Tarbekunsti Instituudiks. Õppestruktuur jagunes dekoratiiv- ja monumentaalmaali fakulteediks (dekoratiiv-, monumentaalmaal ja mosaiik, miniatuurmaal, teatridekoratsioonid), graafika fakulteediks (plakat, tarbegraafika ja raamatukujundamine, nahkehistöö), kunstilise tekstiili fakulteediks (kunstiline tekstiil ja kunstiline kostüüm), dekoratiivkujunduse fakulteediks (aia- ja pargikujundus ning ruumikujundus) ning monumentaal- ja dekoratiivskulptuuri fakulteediks (monumentaal- ja dekoratiivskulptuur, metallehistöö, kunstiline keraamika, klaasehistöö).
  • 1951Tartu Riiklik Kunstiinstituudi likvideerimise järel koondati kogu kõrgem kunstiõpe Tallinna. Kooli uueks nimeks sai Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut (ERKI), kinnitati uued õppeplaanid ning Tallinna Polütehnilisest Instituudist toodi üle arhitektuurikateeder. Õpe jagunes maali (tahvelmaal, teatridekoratsioon), skulptuuri, graafika (graafika, nahkehistöö), arhitektuuri ja tarbekunsti (metallehistöö, kunstiline keraamika, klaasehistöö, kunstiline tekstiil, kunstiline kostüüm) fakulteetideks.
  • 1989 – ERKI nimetati ümber Tallinna Kunstiülikooliks.
  • 1995 – Tallinna Kunstiülikool nimetati ümber Eesti Kunstiakadeemiaks; nimi kinnitati 1996. aastal.
  • 1997 – alustas tegevust EKA Avatud Akadeemia.
  • 1999 – enamik EKA bakalaureuse- ja magistriõppekavadest akrediteeriti, rahvusvaheline ekspertkomisjon hindas õppekavad heaks ja väga heaks.
  • 2018 – 27. augustil avati EKA uus maja Tallinnas Põhja puiestee ja Kotzebue tänava ristmikul.[9]

Eesti Kunstiakadeemia teaduskonnadRedigeeri

Eesti Kunstiakadeemias on neli teaduskonda:

Eesti Kunstiakadeemia rektorid ja direktoridRedigeeri

Tuntud vilistlased ja õppejõudRedigeeri

Kunstnikud: Eduard Wiiralt, Evald Okas, Vive Tolli, Mari-Liis Küla, Enn Põldroos, Jüri Arrak, Tiit Pääsuke, Malle Leis, Jaak Soans, Leo Lapin, Jüri Okas, Mari Kurismaa, Jaan Elken, Raoul Kurvitz, Jaan Toomik, Liina Siib, Kaido Ole, Marko Mäetamm, Ene-Liis Semper, Tõnis Saadoja, Merike Estna, Kristi Kongi

Tarbekunstnikud ja disainerid: Otto Tammeraid, Mari Adamson, Maks Roosma, Bruno Tomberg, Leesi Erm, Leo Rohlin, Sergei Isupov, Reet Aus, Tanel Veenre, Aldo Järvsoo, Marit Illison, Stella Soomlais, Ivo Nikkolo, Lilli Jahilo

Arhitektid: Leila Pärtelpoeg, Väino Tamm, Vello Asi, Valve Pormeister, Raine Karp, Vilen Künnapu, Andres Alver, Toivo Raidmets, Peeter Pere, Urmas Muru, Emil Urbel, Ralf Lõoke, Siiri Vallner, Mihkel Tüür, Ott Kadarik, Katrin Koov

Kunstiteadlased: Juhan Maiste, Mart Kalm, Ants Juske, Triin Ojari, Kai Lobjakas, Rael Artel, Hanno Soans

Teistel aladel: Heinz Valk, Ike Volkov, Ignar Fjuk, Signe Kivi, Hardi Volmer, Raivo Järvi, Henry Laks, Hannes Võrno, Andres Lõo, Yoko Alender, Maria Minerva

Õppejõud: Anu Allas, Krista Kodres, Andres Kurg, Anders Härm, Oliver Orro, Eva Näripea, David Vseviov, Marge Monko, Katrin Koov, Jüri Kermik, Andres Alver, Kadri Mälk, Kirke Kangro, Ruth-Helene Melioranski

GaleriiRedigeeri

PartnerlussuhtedRedigeeri

EKA on järgnevate rahvusvaheliste organisatsioonide liige:

  • ELIA (juhatuse liige on rektor prof Mart Kalm)
  • CUMULUS ( juhatuse liige on akadeemiline prorektor Anne Pikkov)
  • KUNO (dekaan prof Kirke Kangro on KUNO president)
  • CIRRUS (EKAs asub sekretariaat, võrgustiku juhatuse liige on dekaan Ruth-Helene Melioranski)
  • Erasmus+: Programmi raames on sõlmitud ülikoolidega üle 100 kahepoolse lepingu. Akadeemia liikmeskond on programmis väga aktiivne – EKA lõpetanute seas on Erasmus+ programmis osalenud 60% tudengitest.


Partnerülikoole:

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Mart Kalm, 100 aastat kunstikooli Tallinnas
  2. Eesti Kunstiakadeemia seadus
  3. 03.11.2014, Sajand kunstiülikooli, arhiiv.err.ee
  4. Estonian Academy of Arts topuniversities.com
  5. Mart Kalm (2014). Kunsttööstuskoolist Kunstiakadeemiaks: 100 aastat kunstiharidust Tallinnas. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus. Lk 13. ISBN 9789949467587.
  6. "Eesti Kunstiakadeemia".
  7. "EESTI KUNSTIAKADEEMIA SAAB UNESCO ÕPPETOOLI".
  8. Tallinna Kunstikooli algus, www.sirp.ee
  9. EKA UUS MAJA AVATAKSE 27. AUGUSTIL MAJA TUTVUSTAVA RINGKÄIGU, AKTUSE JA PEOGA
  10. "Arhitektuuriteaduskond".
  11. "Disainiteaduskond".
  12. "Kunstikultuuri teaduskond".
  13. vabade kunstide teaduskond

KirjandusRedigeeri

  • Sealt tulevad meie esimesed kunstiakadeemikud. Uus Eesti, 11. veebruar 1940, nr 40, lk 6.
  • Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut. Toim. O. Raunam. Tallinn: Oktoober; Ühiselu 1954.
  • 50 aastat kunstialast haridust. Tallinn: Eesti NSV Kunst 1964.
  • Eesti Kunstiakadeemia – Estonian Academy of Arts. Toim. Anneli Randla. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia 2001.
  • Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks: 100 aastat kunstiharidust Tallinnas – From the school of arts and crafts to the academy of arts: 100 years of art education in Tallinn. Koost. Mart Kalm. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia 2014. ISBN 9789949467587
  • EKA uus maja. Koost. Mart Kalm. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia 2018.

VälislingidRedigeeri