Raivo Järvi
Raivo Järvi (23. detsember 1954 Pärnu – 17. juuni 2012) oli eesti kunstnik (illustreerija, tarbekunstnik ja graafik), raadio- ja telesaadete juht ning poliitik.
HaridusRedigeeri
Raivo Järvi lõpetas Tallinna 46. Keskkooli 1973 ning Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi 1979.
TöökäikRedigeeri
Järvi illustreeris üle 22 lasteraamatu, joonistas muuhulgas ka plakateid ja postkaarte. Ta töötas saatejuhina Eesti Televisioonis ("Laupäeva õhtul koos isaga", "Kõige suurem sõber", "Jutupliiats"), Kanal 2-s ("Onu Raivo jutupliiats") ning Kuku Raadios (saatesarjad "Kukupai" ja "Onu Raivo rännakud").
Poliitiline tegevusRedigeeri
Alates 1998. aastast kuulus Järvi erakonda Mõõdukad. 1999. aastal toimunud Riigikogu valimistel oli ta erakonna esinumber Pärnu maakonnas ja kogus 953 häält, kuid sellest ei piisanud Riigikokku pääsemiseks. Järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel 2002. aastal kandideeris Järvi Tallinna kesklinnas Mõõdukate nimekirjas teise numbrina partei esimehe Toomas Hendrik Ilvese järel ja kogus 141 häält. Mõõdukad aga volikokku ei pääsenud. 2002. aastal vahetas Järvi erakonda, astudes Eesti Reformierakonna liikmeks.[1]
Järvi oli X ja XI Riigikogu liige. Riigikogu juhatuse otsusega sai Raivo Järvi XII Riigikogu liikmeks alates 2011. aasta 6. aprillist välisminister Urmas Paeti asendusliikmena.
Isiklik eluRedigeeri
Raivo Järvil on poeg Richard-Erik.
Ta oli abielus baleriin Tatjana Järviga. Tema ema oli baleriin ja tantsuõpetaja Svetlana Järvi.
AutasudRedigeeri
PublikatsioonidRedigeeri
KirjandusRedigeeri
- Piret Kooli. Raivo Järvi. Kõike muud kui KUKUPAI. Kirjastas Pegasus 2019. ISBN 9789949681488
ViitedRedigeeri
- ↑ "Raivo Järvi vahetas erakonda" Delfi, 17. detsember 2002
VälislingidRedigeeri
- Särava elu tagamaad: Raivo Järvi jaoks oli üksindus nagu hea sõber, ravikuur ja puhkus - Õhtuleht, 25. september 2019, autor Rainer Kerge
- Raivo Järvi poeg isa elulooraamatust: hästi aus ja kohati valus lugemine - Ringvaade, 24. september 2019