Raivo Järvi

Eesti kunstnik, raadio- ja telesaatejuht, poliitik

Raivo Järvi (23. detsember 1954 Pärnu17. juuni 2012) oli eesti kunstnik, raadio- ja telesaatejuht ning poliitik.

Raivo Järvi 2011. aastal

HaridusRedigeeri

Raivo Järvi lõpetas Tallinna 46. Keskkooli 1973. aastal ja Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi 1979. aastal graafika erialal.

TöökäikRedigeeri

Järvi oli kunstnikuna nii illustreerija, tarbekunstnik kui ka graafik. Ta illustreeris vähemalt 22 lasteraamatut, joonistas muuhulgas ka plakateid ja postkaarte.

Ta juhtis lastesaateid Eesti Televisioonis ("Laupäeval koos isaga", "Kõige suurem sõber", "Jutupliiats"), Kanal 2-s ("Onu Raivo jutupliiats") ja Kuku Raadios (saatesarjad "Kukupai" ja "Onu Raivo rännakud").

2011. aastast oli ta riigikogu liige.

LoomingRedigeeri

TelesaatedRedigeeri

  • 1977 "Laulujütsid" (Eesti Televisioon)
  • 1978–1981 "Laupäeval koos isaga" (ETV, režissöör Tiiu Vahi)
  • 1981–1985 "Kõige suurem sõber" (ETV)
  • 1981, 1983 "Õhtujutt" (ETV)
  • 1985 "Praegustele ja endistele lastele – Lasteekraan 30" (ETV, režissöör Tiiu Vahi)
  • 1986–1990 "Kõige suurem sõber" (ETV korduseetris üksikute säilinud salvestistena aastail)
  • 1991–1996 "Jutupliiats" – 69 osa (ETV, režissöörid Maarit Kaasik, Maire Radsin)
  • 1992 "Legoland Linnahallis (ETV, režissöör Karin Nurm)
  • 1993 "Laulukarussell", 7. saade (ETV, režissöör Karin Nurm)
  • 1996–1998 "Pildi ees ja pildi sees", 17 osa (ETV, režissöör Maarit Kaasik)
  • 1998 "Rosinante", 7 osa (ETV, režissöör Tiina Park)
  • 1999–2000 "O.N.U. ja Raivo", 18 osa (ETV, režissöör Tiina Park)
  • 1998 "Reisile sinuga" juubelisaade nr 200 (ETV)

RaamatuillustratsioonidRedigeeri

Tarbekunstnikutööd ja muud tegemisedRedigeeri

Raivo Järvi on kujundanud muuhulgas kohukese pakendi, Tarbeklaasi toodetud morsiklaasid, temaatilisi plakateid, postkaardisarja, koomiksid "Tulipoiss" ja "Gärlyn". Ta kujundas vabariikliku võistluse "Kaunile eesti kodule" 2001 ja 2003 auhinnapildid. Järvi on teinud ka teatrikostüümid lavastusele "Pipi! Nuki! Puhh! – hitipidu lastele kahes osas"[1].

KirjasõnaRedigeeri

RaamatudRedigeeri

Raivo Järvi on kirjutanud kaks lasteraamatut: "(Peaaegu) Jõuluraamat" (Muldia, 1996) ja "Helmeri võlupall" (TEA, 2009). Teostes on autori illustratsioonid.

Järvi enda elust kõneleva raamatu "Raivo Järvi. Kõike muud kui kukupai" kirjutas Piret Kooli, teos ilmus kirjastuses Pegasus oktoobris 2019 (ISBN 9789949681488).

PublikatsioonidRedigeeri

Poliitiline tegevusRedigeeri

1998. aastast kuulus Järvi erakonda Mõõdukad. 1999. aastal toimunud Riigikogu valimistel oli ta erakonna esinumber Pärnu maakonnas ja kogus 953 häält, kuid sellest ei piisanud Riigikokku pääsemiseks. Järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel 2002. aastal kandideeris Järvi Tallinna kesklinnas Mõõdukate nimekirjas teise numbrina partei esimehe Toomas Hendrik Ilvese järel ja kogus 141 häält. Mõõdukad aga volikokku ei pääsenud. 2002. aastal vahetas Järvi erakonda, astudes Eesti Reformierakonna liikmeks.[2]

Järvi oli X ja XI Riigikogu koosseisu liige. Raivo Järvi sai XII Riigikogu koosseisu liikmeks 2011. aasta 6. aprillol välisminister Urmas Paeti asendusliikmena.

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Raivo Järvi ema oli ballettmeister ja tantsuõpetaja Svetlana Järvi. Tema isa oli muusik Riho Järvi.

Raivo Järvi oli kaks korda abielus. Teine abikaasa oli baleriin Tatjana Järvi. Esimesest abielust sündis poeg Richard-Erik.

ViitedRedigeeri

  1. Piret Kooli (2019). Raivo Järvi. Kõike muud kui kukupai. Tallinn: Pegasus. Lk 268. 
  2. "Raivo Järvi vahetas erakonda" Delfi, 17. detsember 2002

VälislingidRedigeeri