Raivo Järvi
Raivo Järvi (23. detsember 1954 Pärnu – 17. juuni 2012) oli eesti kunstnik (illustreerija, tarbekunstnik ja graafik), raadio- ja telesaatejuht ning poliitik.
HaridusRedigeeri
Raivo Järvi lõpetas Tallinna 46. Keskkooli 1973 ning Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi 1979 graafika eriala.
TöökäikRedigeeri
Järvi illustreeris üle 22 lasteraamatu, joonistas muuhulgas ka plakateid ja postkaarte. Ta juhtis lastesaateid Eesti Televisioonis ("Laupäeval koos isaga", "Kõige suurem sõber", "Jutupliiats"), Kanal 2-s ("Onu Raivo jutupliiats") ja Kuku Raadios (saatesarjad "Kukupai" ja "Onu Raivo rännakud").
LoomingRedigeeri
TelesaatedRedigeeri
- 1977 "Laulujütsid" (ETV)
- 1978-1981 "Laupäeval koos isaga" (ETV, režissöör Tiiu Vahi)
- 1981-1985 "Kõige suurem sõber" (ETV)
- 1981, 1983 "Õhtujutt" (ETV)
- 1985 "Praegustele ja endistele lastele – lasteekraan 30" (ETV, režissöör Tiiu Vahi)
- 1986-1990 "Kõige suurem sõber" (ETV korduseeetris üksikute säilinud salvestistena aastail)
- 1991-1996 "Jutupliiats" – 69 osa (ETV, režissöörid Maarit Kaasik, Maire Radsin)
- 1992 "Legoland Linnahallis (ETV, režissöör Karin Nurm)
- 1993 "Laulukarussell", 7. saade (ETV, režissöör Karin Nurm)
- 1996-1998 "Pildi ees ja pildi sees", 17 osa (ETV, režissöör Maarit Kaasik)
- 1998 "Rosinante", 7 osa (ETV, režissöör Tiina Park)
- 1999-2000 "O.N.U. ja Raivo", 18 osa (ETV, režissöör Tiina Park)
- 1998 "Reisile Sinuga" juubelisaade nr 200 (ETV)
RaamatuillustratsioonidRedigeeri
- Leonid Slovin "Astrahani vaksal" – Eesti Raamat 1980
- Tšuktši muinasjutte sarjast Saja rahva lood – Eesti Raamat 1980
- Asta Kass "Oleks oleks olemas" – Eesti Raamat 1981
- Pent Puulaane "Ranna Ingel" – Eesti Raamat 1982
- Mansi muinasjutte sarjast Saja rahva lood – Eesti Raamat 1984
- Bretooni muinasjutte sarjast Saja rahva lood – Eesti Raamat 1984
- Elar Kuus "Memme musi" 1985
- August Jakobson "Ööbik ja vaskuss" – Eesti Raamat 1985
- Riho Lahi "Taadi Piip" – Eesti Raamat 1988
- Anti Kidron "Suhtlemispsühholoogia" – Valgus 1986
- Lauri Leesi "Prantsuse keele õpik algajaile" – Valgus 1987, 1994 ja 1999
- Harri Jänes "Hambaharja lugu" – Valgus 1989
- Kirill Teiter "Kurjam ja Nurjam" – Valgus 1989
- Sirje Ainsaar, Irene Maandi "Pit-Pat English" – Inorek 1992
- Irene Maandi "Pit-Pat Englich" – Inorek 1993
- Alide Dahlberg "Mutionu pidu" – Tiritamm 1996
- Sügiskuu – Tiritamm 1997
- Reet Raukas, Ene Tomberg "Nõuandeid emale-isale" – Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet 1998
- Mare Müürsepp "Minu pere, kodu ja sõbrad. Eesti keele piltsõnastik" – TEA Kirjastus 2002
- Regina Hansen "Käitumise aabits / Nii käitun mina" – Ambassador
- Anne Velli "Laulud ja mängud" – Varrak 2005
- Erika Esop "Edev jänku" – TEA Kirjastus 2007
- Ira Lember "Prillmadu" – TEA Kirjastus 2007
- Olivia Saar "Hundi hundiratas" – TEA Kirjastus 2008
- Tõnis Tootsen, Toivo Tootsen "Jõhvi Joosepi koolijutud" – TEA Kirjastus 2009
- Jüri Tamm "Kalake Rufino mereriik ja imeline monegaskide maa" – Ajakirjade Kirjastus 2010
Tarbekunstnikutööd ja muud tegemisedRedigeeri
Raivo Järvi on kujundanud muuhulgas kohukese pakendi, Tarbeklaasi toodetud morsiklaasid, erinevad temaatilisi plakateid, postkaardisarja, koomiksid "Tulipoiss" ja "Gärlyn". Ta kujundas vabariikliku võistluse "Kaunile eesti kodule" 2001 ja 2003 auhinnapildid. Järvi on teinud ka teatrikostüümid lavastusele "Pipi! Nuki! Puhh! – hitipidu lastele kahes osas"[1].
Poliitiline tegevusRedigeeri
Alates 1998. aastast kuulus Järvi erakonda Mõõdukad. 1999. aastal toimunud Riigikogu valimistel oli ta erakonna esinumber Pärnu maakonnas ja kogus 953 häält, kuid sellest ei piisanud Riigikokku pääsemiseks. Järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel 2002. aastal kandideeris Järvi Tallinna kesklinnas Mõõdukate nimekirjas teise numbrina partei esimehe Toomas Hendrik Ilvese järel ja kogus 141 häält. Mõõdukad aga volikokku ei pääsenud. 2002. aastal vahetas Järvi erakonda, astudes Eesti Reformierakonna liikmeks.[2]
Järvi oli X ja XI Riigikogu liige. Riigikogu juhatuse otsusega sai Raivo Järvi XII Riigikogu liikmeks alates 2011. aasta 6. aprillist välisminister Urmas Paeti asendusliikmena.
TunnustusRedigeeri
PublikatsioonidRedigeeri
- Raivo Järvi: lätlane, eestlane, kommunist, nats ehk mõtisklusi aastavahetuseks / Postimees, 30. detsember 2011
- Raivo Järvi: inimesed, olge valvsad / Postimees 29. mai 2008
- Raivo Järvi: au vene demokraatidele! / Postimees, 3. detsember 2007
- Raivo Järvi: kas venelased on sovetid / Postimees 7. august 2007
Isiklik eluRedigeeri
Raivo Järvi ema oli ballettmeister ja tantsuõpetaja Svetlana Järvi. Tema isa oli muusik Riho Järvi.
Ta on olnud kaks korda abielus. Teine abikaasa oli baleriin Tatjana Järvi. Esimesest abielust sündis poeg Richard-Erik.
ViitedRedigeeri
- ↑ Piret Kooli (2019). Raivo Järvi. Kõike muud kui KUKUPAI. Tallinn: Pegasus. Lk 268.
- ↑ "Raivo Järvi vahetas erakonda" Delfi, 17. detsember 2002
RaamatudRedigeeri
Raivo Järvi on kirjutanud kaks lasteraamatut: "(Peaaegu) Jõuluraamat", kirjastuselt Muldia 1996 ning "Helmeri võlupall", mille avaldas kirjastus TEA aastal 2009. Teostes on autori illustratsioonid.
Tema enda elust kõnelev biograafia "Raivo Järvi. Kõike muud kui kukupai" ilmus oktoobris 2019.
- Piret Kooli. Raivo Järvi. Kõike muud kui kukupai. Kirjastas Pegasus 2019. ISBN 9789949681488
VälislingidRedigeeri
- Särava elu tagamaad: Raivo Järvi jaoks oli üksindus nagu hea sõber, ravikuur ja puhkus / Õhtuleht, 25. september 2019, autor Rainer Kerge
- Raivo Järvi poeg isa elulooraamatust: hästi aus ja kohati valus lugemine / ETV, Ringvaade, 24. september 2019
- Raivo Järvi. Härrasmehelik jutuvestja, keda pole unustatud / Liisa Tagel, Kristi Sarap, LP, 12. august 2017
- Tatjana Järvi: ei teagi, kuidas ma jaksan… / Piret Kooli, laupäevaleht LP, 13. oktoober 2012
- Raivo Järvi: Praegu on mu elus üks rängimaid perioode / Õhtuleht, 5. juuni 2012
- Onu Raivo Rännakud – Kuku Raadio Podcastid
- Raivo Järvi oli talvel pai, suvel pikajuukseline / Enn Hallik, Pärnu Postimees 12. Märts 2005
- Meediaarvustus: võitlus tuuleveskitega Raivo Järvi uus saatesari / Raimu Hanson, Postimees 21. september 1998