Raivo Järvi

Eesti kunstnik, raadio- ja telesaatejuht, poliitik

Raivo Järvi (23. detsember 1954 Pärnu17. juuni 2012) oli eesti kunstnik (illustreerija, tarbekunstnik ja graafik), raadio- ja telesaatejuht ning poliitik.

Raivo Järvi 2011. aastal

HaridusRedigeeri

Raivo Järvi lõpetas Tallinna 46. Keskkooli 1973 ning Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi 1979 graafika eriala.

TöökäikRedigeeri

Järvi illustreeris üle 22 lasteraamatu, joonistas muuhulgas ka plakateid ja postkaarte. Ta juhtis lastesaateid Eesti Televisioonis ("Laupäeval koos isaga", "Kõige suurem sõber", "Jutupliiats"), Kanal 2-s ("Onu Raivo jutupliiats") ja Kuku Raadios (saatesarjad "Kukupai" ja "Onu Raivo rännakud").

LoomingRedigeeri

TelesaatedRedigeeri

  • 1977 "Laulujütsid" (ETV)
  • 1978-1981 "Laupäeval koos isaga" (ETV, režissöör Tiiu Vahi)
  • 1981-1985 "Kõige suurem sõber" (ETV)
  • 1981, 1983 "Õhtujutt" (ETV)
  • 1985 "Praegustele ja endistele lastele – lasteekraan 30" (ETV, režissöör Tiiu Vahi)
  • 1986-1990 "Kõige suurem sõber" (ETV korduseeetris üksikute säilinud salvestistena aastail)
  • 1991-1996 "Jutupliiats" – 69 osa (ETV, režissöörid Maarit Kaasik, Maire Radsin)
  • 1992 "Legoland Linnahallis (ETV, režissöör Karin Nurm)
  • 1993 "Laulukarussell", 7. saade (ETV, režissöör Karin Nurm)
  • 1996-1998 "Pildi ees ja pildi sees", 17 osa (ETV, režissöör Maarit Kaasik)
  • 1998 "Rosinante", 7 osa (ETV, režissöör Tiina Park)
  • 1999-2000 "O.N.U. ja Raivo", 18 osa (ETV, režissöör Tiina Park)
  • 1998 "Reisile Sinuga" juubelisaade nr 200 (ETV)

RaamatuillustratsioonidRedigeeri

Tarbekunstnikutööd ja muud tegemisedRedigeeri

Raivo Järvi on kujundanud muuhulgas kohukese pakendi, Tarbeklaasi toodetud morsiklaasid, erinevad temaatilisi plakateid, postkaardisarja, koomiksid "Tulipoiss" ja "Gärlyn". Ta kujundas vabariikliku võistluse "Kaunile eesti kodule" 2001 ja 2003 auhinnapildid. Järvi on teinud ka teatrikostüümid lavastusele "Pipi! Nuki! Puhh! – hitipidu lastele kahes osas"[1].

Poliitiline tegevusRedigeeri

Alates 1998. aastast kuulus Järvi erakonda Mõõdukad. 1999. aastal toimunud Riigikogu valimistel oli ta erakonna esinumber Pärnu maakonnas ja kogus 953 häält, kuid sellest ei piisanud Riigikokku pääsemiseks. Järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel 2002. aastal kandideeris Järvi Tallinna kesklinnas Mõõdukate nimekirjas teise numbrina partei esimehe Toomas Hendrik Ilvese järel ja kogus 141 häält. Mõõdukad aga volikokku ei pääsenud. 2002. aastal vahetas Järvi erakonda, astudes Eesti Reformierakonna liikmeks.[2]

Järvi oli X ja XI Riigikogu liige. Riigikogu juhatuse otsusega sai Raivo Järvi XII Riigikogu liikmeks alates 2011. aasta 6. aprillist välisminister Urmas Paeti asendusliikmena.

TunnustusRedigeeri

PublikatsioonidRedigeeri

Isiklik eluRedigeeri

Raivo Järvi ema oli ballettmeister ja tantsuõpetaja Svetlana Järvi. Tema isa oli muusik Riho Järvi.

Ta on olnud kaks korda abielus. Teine abikaasa oli baleriin Tatjana Järvi. Esimesest abielust sündis poeg Richard-Erik.

ViitedRedigeeri

  1. Piret Kooli (2019). Raivo Järvi. Kõike muud kui KUKUPAI. Tallinn: Pegasus. Lk 268. 
  2. "Raivo Järvi vahetas erakonda" Delfi, 17. detsember 2002

RaamatudRedigeeri

Raivo Järvi on kirjutanud kaks lasteraamatut: "(Peaaegu) Jõuluraamat", kirjastuselt Muldia 1996 ning "Helmeri võlupall", mille avaldas kirjastus TEA aastal 2009. Teostes on autori illustratsioonid.

Tema enda elust kõnelev biograafia "Raivo Järvi. Kõike muud kui kukupai" ilmus oktoobris 2019.

VälislingidRedigeeri