Mari-Liis Küla

eesti teatrikunstnik

Mari-Liis Küla (aastatel 1946–1951 Mari-Liis Ojalo, 1974–1984 Mari-Liis Panso, aastast 1984 Mari-Liis Reinsalu; 24. juuni 1924 Tallinn1. veebruar 2022) oli eesti teatrikunstnik.

Ta lõpetas aastal 1943 Tallinna Prantsuse Lütseumi, õppis aastatel 19441945 Tallinna Polütehnilises Instituudis arhitektuuri ja aastast 1948 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, lõpetas 1952. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor Voldemar Haasi õpilasena.

Mari-Liis Küla alustas tööd 1950. aastatel Rakvere teatris. Aastatel 1965–1970 oli ta Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri peakunstnik ja aastatel 1970–1976 koos Voldemar Pansoga Eesti Draamateatri peakunstnik. Tema kujundatud lavastuste hulgas olid "Kevade" (1969), "Hamlet" (1966), "Inimene ja revolutsioon" (1970) Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris, "Inimene ja inimene" (1972), "Tants aurukatla ümber" (1973), "Meie nooruse linnud" (1973) jt Eesti Draamateatris. Ta tegi kujundusi ka teistele teatritele: "Joanna tentata" Estonias (1971), "Inimese tragöödia" Vanemuises (1971) jm.

Mari-Liis Küla on olnud paljude Eesti teatrikunstnike õpetajaks Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. 2007. aastal valiti ta Eesti Kunstiakadeemia emeriitdotsendiks.

Töö muuda

Alates 2007. aastast oli ta Eesti Kunstiakadeemia emeriitdotsent.[1]

Tunnustus muuda

Vaata ka muuda

Isiklikku muuda

Mari-Liis Küla esimene abikaasa oli Ilmar Ojalo, teine abikaasa oli Voldemar Panso.

Viited muuda

Kirjandus muuda

  • Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn 1996

Välislingid muuda