Ava peamenüü

Mari-Liis Küla (aastatel 1946–1951 Mari-Liis Ojalo, 1974–1984 Mari-Liis Panso, aastast 1984 Mari-Liis Reinsalu; sündinud 24. juunil 1924 Tallinnas) on eesti teatrikunstnik.

Ta lõpetas aastal 1943 Tallinna Prantsuse Lütseumi, õppis aastatel 19441945 Tallinna Polütehnilises Instituudis arhitektuuri ja aastast 1948 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, lõpetas 1952. aastal ERKI professor Voldemar Haasi õpilasena.

Mari-Liis Küla alustas tööd 1950. aastatel Rakvere teatris. Aastatel 1965–1976 oli ta Noorsooteatri peakunstnik ja hiljem töötas koos Voldemar Pansoga Draamateatris. Tema kujundatud lavastuste hulgas olid "Kevade" (1969), "Hamlet" (1966), "Inimene ja revolutsioon" (1970) Noorsooteatris, "Inimene ja inimene" (1972), "Tants aurukatla ümber" (1973), "Meie nooruse linnud" (1973) jt Draamateatris. Ta tegi kujundusi ka teistele teatritele: "Joanna tentata" Estonias (1971), "Inimese tragöödia" Vanemuises (1971) jm.

Mari-Liis Küla on olnud paljude Eesti teatrikunstnike õpetajaks ERKIs. 2007. aastal valiti ta Eesti Kunstiakadeemia emeriitdotsendiks.

TööRedigeeri

Nüüd Eesti Kunstiakadeemia emeriitdotsent.[1]

TunnustusedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Mari-Liis Küla esimene abikaasa oli Ilmar Ojalo, teine abikaasa oli Voldemar Panso.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn 1996