Ava peamenüü
Kadri Mälk (2014). Tanel Veenre foto

Kadri Mälk (aastani 1976 Sõerd; sündinud 27. jaanuaril 1958 Tallinnas) on eesti ehtekunstnik ja õppejõud.

Ta on Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala professor.

Mälk on tuntud kui Eesti ehtekunsti koolkonna looja ja silmapaistev esindaja.[1][2][3]

Sisukord

EluluguRedigeeri

Kadri Mälk sündis 27. jaanuaril 1958 Süda tänava sünnitusmajas Tallinnas. Ta oli arstist ema ja psühholoogist isa ainus laps.[4] Varases nooruses veetis ta palju aega vanaisa juures Abja-Paluojal.[4] Aastatesse 1965–1976 jäid õpingud Nikolai Gogoli nimelises Tallinna 21. Keskkoolis.[5]

Aastatel 1977–1981 õppis ta Tartu Kunstikoolis maali ja dekoratsiooni erialal (lõpetas cum laude). Diplomitööd juhendas sisearhitekt Sirje Parve. Aastatel 1981–1986 õppis Mälk Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (pärastises Eesti Kunstiakadeemias) ehtekunsti erialal professor Leili Kuldkepi käe all.[6] Aastatel 1993–1994 õppis ta Helsingi Ülikoolis ja Lahti Kujunduskunsti Instituudis gemmoloogiat Esko Timoneni juhendamisel. Seejärel jätkas ta õpinguid Bernd Munsteineri kivilõikeateljees Saksamaal. Lisaks on ta kivilihvimist ja gemmoloogiat õppinud Peterburis.[7] 2003. aastal oli Mälk Portugalis residentuuris.[8]

Aastail 1986–1993 töötas Mälk vabakunstnikuna.[7] Tema esimene ateljee asus Gonsiori tänaval[9], teine Sulevimäel[10]. 1989. aastal alustas Mälk õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias toonases Tallinna Kunstiülikoolis.[11] Aastast 1996 on samas ehte- ja sepakunsti eriala professor.[1][12] Mälk on töötanud külalisõppejõuna paljudes välisülikoolides. Üheks esimeseks selliseks korraks oli 1996. aastal Kuninglikus Kunstikolledžis Londonis.[13] Viimati käis ta külalisõppejõuks 2015. ja 2016. aasta sügisel Müncheni Kunstiakadeemias.[7]

Mälgu esimene isikunäitus toimus 1989. aastal Tallinna Kunstihoone galeriis koostöös sisearhitekt Pille Lausmäega, kes kujundas näitusele vitriinid. Sama näitus oli hiljem väljas ka Tartu Kunstimuuseumis.

1999. aastal asutas Mälk ehtekunstirühmituse õhuLoss.[14]

Aastal 2004 valmis režissöör Marianne Kõrveri (Exitfilm) dokumentaalfilm Mälgust "Kujutluse tume taevas".[15]

Aastatel 2005[16] ja 2012[2] oli Mälk kunstiajakirja Kunst.ee ehtekunsti erinumbri külalistoimetaja.

2008. aastal algas koostöö saksa kirjastusega Arnoldsche.[17]

2015. aastal pälvis Mälk stipendiumi "Ela ja sära". Samast aastast on ta tegelenud ka ikoonimaaliga.[18]

IsiklikkuRedigeeri

Kadri Mälgu abikaasa on eesti tõlkija ja literaat Mati Sirkel.[7] Varem on ta abielus olnud Kaljo Mälgu ja Vadim Fomitševiga.[19]

Ühiskondlik tegevusRedigeeri

2008. aastal asutas Mälk heategevusfondi Noor Eesti Ehe, toetamaks noori andekaid ehtekunstnikke.[20]

LoomingRedigeeri

 
Kaelaehe "Amnesia" (2010). Kõrgus 120 mm. Materjalideks eebenipuu, must turmaliin ja hõbe. Kuulub Demmelhuberi kollektsiooni Saksamaal

Mälk on oma töid esitlenud üle kogu maailma. Tema ehteid on omandanud lisaks Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumile ka Victoria ja Alberti muuseum Londonis, Šveitsi Rahvusmuuseum Zürichis, Ermitaaž Peterburis, Smithsoniani Rahvusmuuseum New Yorgis, Houstoni Kaunite Kunstide Muuseum USA-s, LACMA Los Angeleses, KunstgewerbeMuseum Berliinis, Museum für Kunst und Gerwerbe Hamburgis, Cominelli Foundation Permanent Collection Itaalias ja paljud teised avalikud kunstikogud.[3]

IsikunäitusiRedigeeri

 
Ehisnõel "Medusa III" (2004). Kõrgus 90 mm. Materjalideks tumendatud hõbe ja kumm. Kuulub Bollmanni kollektsiooni Austrias

PublikatsioonidRedigeeri

Mälk on avaldanud kümmekond erialast teost, sh rahvusvahelise ehtekunsti näituse kataloogi "Millenium" (1997), autoriraamatu "Kadri Mälk" (1999), "Metall 1" (1999), "Metall 2" (2004), "Metall 3" (2014), "Nocturnus" (2002), "Twilight" (2005), "Chroma. Monochroma" (2007), "Just Must" (2008), "Rauast/On Iron" (2013) ja "Õhuloss. Castle in the Air. Jewellery from Estonia" (2011).

2016. aastal andis Saksamaa kunstiraamatute kirjastus Arnoldsche Art Publishers välja Mälgu loomingu ülevaateraamatu "Testament". Raamatu kujundasid Asko Künnap ja Andres Rõhu. Fotode autorid on Tiit Rammul, Tanel Veenre jt. Raamatu kaastoimetaja on Tamara Luuk. Raamat on trükitud Tallinna Raamatutrükikojas.[7]

TunnustusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 "Kristjan Raua preemia 2017: kes väärivad tunnustamist?" Postimees, 20. mai 2017
  2. 2,0 2,1 Linnar Priimägi: "Ehte-eri – kunstilise sallivuse manifest" Sirp, 29. november 2012
  3. 3,0 3,1 Hendrik Alla: "Ehtekunstnik Kadri Mälk esitleb oma loomingut näitustel ning raamatus" Postimees Kultuur, 26. september 2016
  4. 4,0 4,1 Testament. Lk 280.
  5. Testament. Lk 284.
  6. Testament. Lk 290–292.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 Mari Peegel: "Kadri Mälk: kivi on metsik nagu loom" Eesti Päevaleht, 1. oktoober 2016
  8. Testament. Lk 310.
  9. Testament. Lk 294.
  10. Testament. Lk 298.
  11. Testament. Lk 296.
  12. Kadri Mälk EKA
  13. Testament. Lk 304.
  14. Testament. Lk 306.
  15. Kujutluse tume taevas (2004) Eesti Filmi Andmebaas
  16. kunst.ee 4/2007
  17. Testament. Lk 314.
  18. Testament. Lk 318.
  19. Testament.
  20. Vision Sihtasutus Noor Eesti Ehe
  21. 21,00 21,01 21,02 21,03 21,04 21,05 21,06 21,07 21,08 21,09 21,10 Maris Meiessaar: "Kadri Mälk usub ehtemaagiasse" Eesti Päevaleht, 6. september 2008
  22. 22,0 22,1 Kultuuripreemiate laureaadid
  23. Ela ja Sära stipendiumi saajad 2000 - 2017
  24. "Kadri Mälk sai Saksamaal auhinna" Postimees Kultuur, 2. märts 2016
  25. Reet Varblane: "Autasu – Baieri riigipreemia Kadri Mälgule" Sirp, 11. märts 2016
  26. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 19502

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

Arvamusartikleid