Vadim Fomitšev
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2022) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2022) |
Vadim Fomitšev (sündinud 13. septembril 1953 Tallinnas) on teatrikunstnik.
Ta oli aastatel 1986–2015 Eesti Teatriliidu liige ja 1993–2015 Lavastuskunstnike Liidu liige.[1]
1991. aastal võitis ta Eesti Teatriliidu kunstnikuauhinna.[2]
Vadim Fomitšev on kujundanud filmi „Surmatants”, mille tootsid Freyja Film ja Sojuztelefilm. Mängufilm esilinastus 7. novembril 1991.[3] Fomitšev on kujundanud ka Võrumaal vanasse kolhoosilauta ehitatud ettevõtja Aivo Värtoni liikluslinnaku. Unikaalne liikluslinn Uue-Antslas Uhtjärve lähedal avas oma uksed 20. mail 2010.[4] Vadim Fomitšev kujundas ka soome-ugri teatrifestivali Bomban Juhlaviikot ning rahvusvahelist laste- ja noortelavastuste teatrifestivali Banaanikala.[5]
Karjäär muuda
Ta on olnud 1986. aastast Eesti Draamateatri kunstnik, aastatel 1989–1994 peakunstnik. Hiljem on ta töötanud vabakutselisena.[6]
Ühes intervjuus on Vadim kirjeldanud oma ametit järgmiselt: "Teatrikunst on minu meelest tegelikult ruumikunst puhtal kujul. See meenutab kaunis hullumeelset tegevust, kui mõni inimene hakkab öösel klaverit nihutama või mööblit toas ümber tõstma. Meie amet on tegelikult selline, et me kujundame pidevalt ühte tuba. Sätime seda ümber, otsides selleks kõikvõimalikke lahendusi, sest iga tükk vajab endale psüühilist ruumi, mitte lihtsalt dekoreeritud. Kunstnik peab suutma olla kontekstis tükiga, tüki enese ruumiga ja tüki enese vajadustega."[7]
Vadim Fomitševi on intervjueeritud Eesti Teatriliidu raamatus "Kunstnikuraamat" (autorid Mari-Liis Küla, Liina Pihlak, Aime Unt ja Liina Unt).[8]
2004. aastal näitles Vadim Fomitšev koos Jana Volkega lavastuses "Palju õnne argipäevaks!", mille lavastaja oli Allan Kress.[9]
Vadim Fomitšev on illustreerinud 2006. aastal ilmunud Rünno Saaremäe ja Üllar Saaremäe raamatu "Käpipuu vennaskond".[10]
Eraelu muuda
Väikse poisina mängis Vadim Fomitšev plastiliinist sõduritega läbi ajaloolisi makette nii vanadest roomlastest kuni tänapäevani välja. Tema sõnul oli see tema lapsepõlve hobi.[11] See võis olla üks esimesi mõjustusi lava kujundajaks hakkamisel.
Ta vanemad olid kontoriametnikud.[12]
Vadim oli abielus Kadri Mälguga, aga nad lahutasid.[13]
Haridus muuda
Vadim Fomitšev lõpetas 1972. aastal Tallinna 46. Keskkooli. Aastal 1977 lõpetas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi joonistamise, joonestamise ja tööõpetuse erialal. Juhendaja Mari-Liis Küla käe all lõpetas Vadim 1986. aastal maali erialal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi.[14]
Looming muuda
Vadim Fomitšev ütles ERR-i intervjuus nii: "Et näitleja end laval hästi tunneks, on lavakujunduse juures väga oluline ka lava põrand." Seetõttu pöörab ta lava kujundamisel palju tähelepanu ka lava põrandale, et see oleks huvitav ja õige. Vadimi sõnul jääb ikkagi näitleja lava peremeheks mitte kunstnik. Oma loomingut kasutab ta julgelt ja see on teiste inimeste seas väga hinnatud. Lavastaja Evald Hermaküla sõnul on Vadimil näidenditega lõpmatult palju ideid. "Teater ongi minu meelest selline koht, kus peaksid kõik teostamatud ideed saama teostatud," lausus Vadim Fomitšev intervjuus Anne Tuulinguga. Vadim ei keskendunud klassikalistesse teatri raamatutesse, mis rääkisid sellest, kuidas teatrit tehakse, vaid just proovis autentseid, mujalt tulevaid ideid otsida. Ta süvenes palju ka etnograafilisse materjali.[15]
Ühe hilisema tööna tegi Vadim Fomitšev lavakujunduse lavastusele "Somnambuul" (Rakvere teater, 2016). Samal aastal valiti Vadim oma loomingu eest Teatri aastaauhindade nominentide hulka.[16]
Lavakujundusi[17] muuda
- Šukšini ja Alliku Kas kõik jääb, nagu oli? (1982 Rakvere Teatris)
- Prohvet Maltsvet, Hermaküla kompositsioon Vilde aineil (1984 Draamateatris)
- Ayckbourni Norman Vallutaja (1985 Draamateatris)
- Shakespeare’i Torm (1986)
- Pinteri Majahoidja (1987)
- Saluri Minek (1988)
- Genet’ Palkon (1988)
- Aderi Kükloop (1989)
- Kalmuse ja Hermaküla Juudas (1990)
- Gogoli ja Hermaküla Südaöö (Vii) (1990)
- Schaefferi Proovid (1991)
- Enquisti Ilvese tund (1991 Noorsooteatris)
- Holbergi Erasmus Montanus (1992)
- Horníčeki Kolm Albertit ja preili Matilda (1992)
- Mishima Hanjo (1993)
- Aho ja Hermaküla Raudtee (1993)
- Ludwigi Laenake tenorit (1994)
- Kivi ja Normeti Nõmmekingsepad (2000 Rakvere Teatris)
- Ulmani Teekond kappi (2000 Draamateatris)
- Hugo Hernani (2000 Endlas)
- Bitter jr Põhhjas (2000 Tallinna Linnateatris)
- Murutari Eestlaste neli kuningat (2001 Paide Kultuurikeskuses)
- R. Saaremäe Jaanituli (2001) ja Kui Kungla rahvas (2002, mõlemad Rakvere Teatris)
- R. ja Ü. Saaremäe Käpipuu vennaskond (2006 Rakvere Teatris)
- Janssoni ja R. Saaremäe Muumitrolli jõuluuni (2007 Rakvere Teatris)
- Gorki Põhjas (2008 Ugalas)
- Pettai, Ilvese, Ruitlase ja Märka Üheksa nulliga Eesti (2008 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses)
- McPhersoni Teisel pool (2008 Rakvere Teatris)
- Janssoni, R. ja Ü. Saaremäe Muumitroll ja sabatäht (2011 Rakvere Teatris)
- Kõivu ja Keeduse Somnambuul (2016 Rakvere Teatris)
Gorki "Põhjas" muuda
Maksim Gorki näidend "Põhjas" ( Ernst Raudsepa tõlkes) esietendus Eestis 1. märtsil 2008 Viljandi teatris Ugala. Näidendi lavastas Oleg Titov. Vadim Fomitšev oli lavastuse kunstnik. Ta ehitas üles suurepärase "telliskiviseintega" vaestemaja keldrikorruse ja võõpas selle nii kirgaste värvidega, et tundus, nagu oleks tegu mõne lastelavastuse muinasjutulossi keldrisaali dekoratsiooniga.[18]
Viited muuda
- ↑ Eesti Entsüklopeedia (19.01.2017). "Fomitšev, Vadim". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 05.04.2020.
- ↑ Eesti Entsüklopeedia (19.01.2017). "Fomitšev, Vadim". entsyklopeedia.ee, Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 04.04.2020.
- ↑ Eesti Filmi Andmebaas. "Surmatants (1991)". efis.ee, Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 04.04.2020.
- ↑ Bianca Mikovitš (18. mai 2010). "Võrumaal avab uksed unikaalne liikluslinn". delfi.ee Maaleht. Vaadatud 04.04.2020.
- ↑ Eesti Teatriliit. "Fomitšev, Vadim (Teatrileksikon)". etbl.teatriliit.ee/ Eesti Teatriliit. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.10.2020. Vaadatud 04.04.2020.
- ↑ Eesti Entsüklopeedia (19.01.2017 15:28:21). "Vadim, Fomitšev". entsyklopeedia.ee Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 02.04.2020.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ Sepp Margot (17.03.1991). "Teatrikunstnik: Vadim Fomitšev". arhiiv.err.ee ERR. Vaadatud 04.04.2020.
- ↑ Eesti Lavastuskunstnike Liit (2005). "Kunstnikuraamat: Juturaamat + Pildiraamat". teatriliit.ee, Eesti Teatriliit. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.09.2020. Vaadatud 04.04.2020.
- ↑ SIRP. Eesti Kultuurileht. Väljaanne 23.04.2004. Lk 21.
{{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aasta=(juhend) - ↑ Tänapäev (22.05.2006). "Käpipuu vennaskond". tnp.ee, Tänapäev. Vaadatud 05.04.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|vaadatud=(juhend) - ↑ Sepp, Margot (17.03.1991). "Teatrikunstnik". arhiiv.err.ee ERR arhiiv. Vaadatud 02.04.2020.
- ↑ Eesti Entsüklopeedia (19.01.2017). "Fomitšev, Vadim". entsyklopeedia.ee, Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 05.04.2020.
- ↑ Kadri Mälk testament
- ↑ Eesti Entsüklopeedia. "Fomitšev, Vadim". entsyklopeedia.ee/, Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 04.04.2020.
- ↑ ERR (12.02.1991). "Teatrikunstnik: Vadim Fomitšev". arhiiv.err.ee, ERR. Vaadatud 05.05.2020.
- ↑ Eesti Teatriliit. "Teatri aastaauhindade nominendid 2016. aasta loomingu eest". www.teater.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.10.2020. Vaadatud 04.04.2020.
- ↑ Eesti Entsüklopeedia (19.01.2017 15:28:21). "Vadim, Fomitšev". entsyklopeedia.ee Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 02.04.2020.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ Eva Kübar (6. märts 2008, 00:01). "Inimtüüpide välimääraja teatrilaval". postimees.ee. Vaadatud 04.04.2020.