Kunstnikupalk
Kunstnikupalk on Eestis professionaalsetele kunstnikele makstav palk, mille eesmärk on võimaldada neile loomingulisele tegevusele pühendumist, ja panustada seeläbi Eesti kultuuri arengusse. Palgaga kaasnevad ka sotsiaalsed garantiid, pakkudes kunstnikule suuremat stabiilsust.[1] Raha palga maksmiseks eraldab Kultuuriministeerium toetusena loomeliidule.[2]
Esimene tähtaeg kunstnikupalgale kandideerimiseks oli 2015. aasta 30. november ja esimesed toetused eraldati valdkonna loomeliidule 2016. aastal. Kui esialgu oli palga suuruseks määratud üle-eelmise aasta keskmine brutopalk koos maksudega, siis alates 2019. aastast on palga suuruseks 1,1-kordne kultuuritöötaja miinimumpalk. Palka makstakse kunstnikule kolme aasta vältel.[1][2]
Kandideerimine
muudaKunstnikupalga saajaks kandideerija peab olema erialaselt aktiivne ja tippvormis olev kunstnik, kuraator, kunstiteadlane või kunstikriitik, kes on kas Eesti kodanik või kellel on siinne elamis- ja tööluba. Kandidaat ei pea kuuluma loomeliitu. Taotluste hindamisel arvestatakse eeskätt kandidaadi kolme järgneva aasta loometöö plaaniga, kuid hinnatakse ka haridust, kogemust, varasemat loomingulist tegevust jne. Palga saamisega kaasneb ka kohustus anda loomeliidule igal aastal vabas vormis ülevaade oma erialasest tegevusest.[1]
Kunstnikupalga määramise osas teevad valiku kesksete näitusorganisatsioonide (Kumu, Tartu Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone, Tartu Kunstimaja, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse esindajad.[2]
Kunstnikupalga saajad
muuda2016–2018
muudaTähtajaks 30.11.2015 laekus liidule 73 taotlust ja Eesti Kunstnike Liidu määratud komisjon otsustas määrata kunstnikupalga järgmistele kunstnikele:[1]
2017–2019
muudaTähtajaks 30.11.2016 laekus liidule 41 taotlust ja Eesti Kunstnike Liidu määratud komisjon otsustas määrata kunstnikupalga järgmistele kunstnikele (Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud kolmele kunstnikupalgale lisas liit omavahenditest neljanda kunstnikupalga):[1]
2018–2020
muudaTähtajaks 30.11.2017 laekus liidule 37 taotlust ja Eesti Kunstnike Liidu määratud komisjon otsustas määrata kunstnikupalga järgmistele kunstnikele:[1]
2019‒2021
muudaTähtajaks 05.11.2018 laekus liidule 48 taotlust ja Eesti Kunstnike Liidu määratud komisjon otsustas määrata kunstnikupalga järgmistele kunstnikele:[1]
2020‒2022
muudaTähtajaks 04.11.2019 laekus liidule 53 taotlust ja Eesti Kunstnike Liidu määratud komisjon otsustas määrata kunstnikupalga järgmistele kunstnikele:[1]
2021‒2023
muudaTähtajaks 16.11.2020 laekus liidule 50 taotlust ja Eesti Kunstnike Liidu määratud komisjon otsustas määrata kunstnikupalga järgmistele kunstnikele:[1]
2022‒2024
muudaTaotlusi laekus 50 ning kunstnikupalga saajateks määrati:[3]
2023‒2025
muudaTaotlusi laekus 72 ning kunstnikupalga saajateks määrati:[4]
- Art Allmägi;
- Sandra Kosorotova;
- Peeter Laurits;
- Krista Mölder;
- Terje Ojaver;
- Darja Popolitova;
- Laura Põld;
- Taavi Suisalu;
- Airi Triisberg;
- Kristina Õllek.
2024‒2026
muudaTaotlusi laekus 66 ning kunstnikupalga saajateks määrati:[5]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Kunstnikupalk | Eesti Kunstnike Liit. Vaadatud 11.10.2021.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Kirjaniku- ja kunstnikupalk | Kultuuriministeerium. Vaadatud 11.10.2021.
- ↑ "Uued kunstnikupalgalised on Karlson, Kongi, Mälk, Soans ja Toomik" ERR kultuur, 17. november 2021
- ↑ "Selgusid uued kunstnikupalgalised" ERR kultuur, 14. detsember 2022
- ↑ "Selgusid uued kunstnikupalga saajad" ERR kultuur, 12. detsember 2023