Eesti Kunstiselts
Eesti Kunstiselts oli Ants Laikmaa algatusel 1907. aastal asutatud esimese eesti kunstiorganisatsioon.
1903. aastal avaldas Ants Laikmaa ajalehes Teataja "Üleskutse", milles rõhutas kunsti tärkavat osatähtsust eesti kultuuris ja selle tutvustamise vajadust. Üleskutse avaldamise järel sõitis Laikmaa Peterburi, kus kohtus oma peamise mõttekaaslase, tollase Stieglitzi kunstikooli õpilase Voldemar Pätsi ja veel kümmekonna noore kunstniku ja kunstiõpilasega, kuid 1905. aasta sündmuste tõttu valmis seltsi põhikiri alles 1906. aasta augustis. Eesti Kunstiseltsi asutamiskoosolek toimus 1907. aasta aprillis. Seltsi esimeheks valiti Laikmaa. Ööl vastu 3. juunit 1907 ta arreteeriti ja pagendati Eestist.
Eesti Kunstiseltsi tegevus elustus 6. septembril (vkj. 24. augustil) 1909, kui tuli kokku üldkoosolek ja valiti uus eestseisus eesotsas Voldemar Pätsiga. 1910. aastal korraldati Eesti Kunstiseltsi esimene näitus. 1912. aastaks oli kunstiseltsist saanud toonases kultuurielus arvestatav organisatsioon.
1912. aasta septembris avati Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused. Seejärel asus selts taotlema kooli avamise luba ja esimene eesti kunstikool avatigi 1914. aasta sügisel. Esimesed aastad tegutses Tallinna Kunsttööstuskool Eesti Kunstiseltsi koolina.[1]
Seltsi liikmeskonda lisandus tuntud kunstnikke. 1913. aastal saabus Eestisse tagasi Laikmaa, sama aasta märtsis valiti ta seltsi kunstinõukogu liikmeks. Aasta pärast kuulus sellesse nõukokku Nikolai Triik ja mõni aeg hiljem ka Kristjan Raud.
Kunstiseltsi tegevuse tähtsateks tähisteks jäävad näitused aastail 1916, 1917 ja 1918.
Eesti Kunstiseltsi tegevuse jäljed kaovad 1919. aastal Eesti Kunstiseltside Keskkomitee asutamises osalemise järel.
Viited
muuda- ↑ Tallinna Kunstikooli algus Sirp, 5. november 1999.
Kirjandus
muuda- Voldemar Erm. "Et kiri ei valetaks..." – Kunst, nr 1, 1969.