Vikipeedia

Tõnis Mägi

eesti laulja, helilooja ja näitleja

Tõnis Mägi (sündinud 18. novembril 1948 Tallinnas) on eesti laulja, rokkmuusik, helilooja ja näitleja.

Tõnis Mägi
Tõnis Mägi 2008. aastal
Tõnis Mägi 2008. aastal
Sündinud 18. november 1948 (76-aastane)
Elukutse laulja, helilooja
Tegev 1965–
Tõnis Mägi esinemas Tallinna merepäevadel.
Foto: Ave Maria Mõistlik, 17. juuli 2011

Elulugu

muuda

Ta õppis Tallinna 22. Keskkoolis, kus esines juba algklassipäevil koorisolistina. Lauluharidust sai ta Heino Kaljuste käe all Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Palee lastekooris.[1] 1966. aastast oli ta biitansambli Rütmikud vokaalsolist, nende esimene avalik kontsert toimus 13. mail 1966.

Tema esimene töökoht oli tehases Punane RET, seejärel töötas ta Tallinna Ekskavaatoritehases.

Pärast ajateenistust Nõukogude armees oli Tõnis Mägi ansambli Baltika vokaalsolist ja töötas muusikuna Pirita restoranis. Hiljem on ta laulnud ka ansamblites Kärjed, Laine, Muusik Seif, 777, Ultima Thule, Estraadiraadio ja Blue Time. Ta on teinud püsivamat koostööd kokku üheksa saateansambliga, kuid nii mõnegi muusikasalvestise või kontserditsükli puhul ka muude muusikakollektiividega.[2]

Telesaatest lauluvõistlusevõitudeni

muuda

1971. aastal esines Mägi poplauljana esimest korda televisioonis – Eesti Televisiooni saates "Tere tulemast!"[3], mis avas talle peagi tee Riikliku Filharmoonia kontserdilavadele.[4] 1971. ja 1972. aastal võitis ta ansambliga Baltika esikoha Kaunase laulufestivalil „Merevaigust trompet”. 1972. aastal võitis ta Gennadi Tanieli "Lauluga verelilledest" "Tippmeloodia" lauluvõistluse ning saadeti 1973. aastal toimunud üleliidulisele võistlusele (Kesktelevisiooni telesaatesse) "Art-Loto", mille ta samuti võitis.

1974. aastal hakkas ta solistina kõrvuti Jaak Joala, Boris Lehtlaane ja Marju Kuudiga esinema Olav Ehala ansambli saatel, kontserte anti üle Eesti.

1975. aastal võitis Tõnis Mägi enda kirjutatud lauluga "Pimedale muusikule" võistluskontserdi "Tallinn-Tartu". 1976. aastal pälvis ta sama lauluga üleliidulisel konkursil "Vilniuse tornid" nii parima laulu kui ka parima laulja auhinna. Mägi hakkas koostööd tegema vene helilooja David Tuhmanoviga, kelle lauluga "Ostanovite muzõku" (mis kõlas Mäe esituses 1976. aasta 1. jaanuari varahommikul NSV Liidu Kesktelevisiooni programmis "Kutsuv tuluke") saavutas ta vaat et üleöö üleliidulise tuntuse.[5]

Kümme menukat aastat üleliidulistel lavadel

muuda

1976. aastal algas Tõnis Mäe elus kümme aastat kestnud periood, kui pikad kontserdireisid Venemaal ja mujal Nõukogude Liidus tõid kaasa palju tööd, hiiglasliku publiku ja väga suure kuulsuse. Tavaliselt tuli anda üks-kaks kontserti päevas, aga vahel ka kolm-neli – nii juhtus näiteks komsomoli löökehitusel BAM-il.[6][7]

1978. aastal sai temast estraadiansambli Laine solist, mis tähendas, et lisaks Nõukogude Liidu kontserdilavadele pääseti aeg-ajalt esinema ka raudse eesriide taha ning igast aastast kolmveerand möödus ratastel.[8] Kui ansambel Laine pälvis 1980. aastal Eesti NSV teenelise kollektiivi aunimetuse, siis kuulus osa sellest ka Tõnis Mäele.[9]

1980. aastal sai David Tuhmanovi laulust "Olimpiada 80" Tõnis Mäe esituses üks Moskva olümpiamängude teemapalu.

1981. aastal asutas Mägi oma ansambli Muusik Seif, millega jätkas kontserdireise mööda Nõukogude Liitu. Läänelik rokkmuusika, funk, soul ja disko koos vene publiku lemmikuks saanud "Olimpiada"-lauluga lennutasid Tõnis Mäe sel perioodil korduvalt kõige popimate artistide hulka nii Nõukogude Liidu rokk- ja popmuusika edetabelites kui ka Komsomolskaja Pravda lugejaküsitlustes.[10]

Tagasi Eestis ja laulev revolutsioon

muuda

1986. aastal asutas ta koos Riho Sibula, Vjatšeslav Kobrini, Raul Vaigla ja Jaak Ahelikuga intellektuaalsemat muusikat viljeleva ansambli Ultima Thule ning on seal aeg-ajalt meelsasti laulnud ka pärast seda, kui 1988. aastal ansamblist lahkus.[11] Sel perioodil töötas ta ühtlasi varieteeartistina hotelli Tallinn varietees.[12] 1989. aastal asutas ta eksperimentaalansambli 777, mille iga jäi aga lühikeseks.

Eesti laulva revolutsiooni ajal esitas ta 1987. aastal koos paljude Eesti popmuusikutega Alo Mattiiseni ühislaulu "Ei ole üksi ükski maa" ning 1988. aastal kirjutas ühed oma heliloomingu tippteosed, laulud "Koit" ja "Palve". Samal perioodil sündisid laulud “Liivakell” ja “Elutants”.[13]

1991. aastal emigreerus Tõnis Mägi Rootsi, kuid pöördus 1993. aastal Eestisse tagasi.

Karjäär taasiseseisvunud Eestis

muuda

Aastatel 1993–1999 töötas ta Kuku Raadios muusikatoimetajana, hiljem on teinud seal saateid mittekoosseisulisena. Pikka aega juhtis ta saateid "Liivakell" (alates 1993. aastast) ning "Estraaditop" (1996–2000 ja 2006–2007).[14][15]

1996. aastal toimusid eakaaslastest levimuusikatähtede Jaak Joala, Tõnis Mäe ja Ivo Linna, keda koos hüüti rahvasuus Eesti kolmeks tenoriks, legendaarsed kontserdid "Las jääda kõik, mis hea". 2016. aastal toimunud meenutuskontserdid "Las jääda kõik, mis hea – 20 aastat hiljem" Ivo Linna ja Tõnis Mäe osavõtul kujunesid osalt Jaak Joala mälestuskontsertideks, sest Joala oli 2015. aasta septembris surnud.[16][17][18][19]

Koostöö Rein Rannapiga

muuda

Tõnis Mäe koostöö helilooja Rein Rannapiga sai alguse 1971. aastal, kui Mägi esitas Eesti Raadio lauluvõistlusel "Tippmeloodia" Rannapi laulu "Sa tule nüüd". Pärast seda on Mägi olnud muudegi tema levilaulude ("Kirju palli lend", 1973; "Sinu hääl", 1976; "Naera, naera", 1978; "Make up", 1982, jm) esmaesitaja. 1990. aastatel soleeris Mägi Rannapi kantaadis "Ilus maa". Ta on esitanud mitmeid Rannapi ansamblile Ruja kirjutatud laule, sealhulgas teinud kaasa Vanemuise teatri rokkooperis “Ruja” (2008). 2017. aastal laulis ja mängis Tõnis Mägi Rannapi rokkooperis "Nurjatu saar" Vanapaganat; see tegelaskuju oli spetsiaalselt Tõnis Mäele kirjutatud.[20][21]

Alates 2003. aastast on Tõnis Mägi teinud loomingulist koostööd noorema põlvkonna helilooja ja laulja Jarek Kasariga (varasem esinejanimi Charlice).[22][9]

Teatrikarjäär

muuda

Peale Rein Rannapi rokkooperites ja muudes muusikalavastustes esinemise on Tõnis Mägi näidelnud ka draamalavastustes, näiteks mänginud teatri NO99 lavastuses "Kuningas Ubu" nimiosa (lavastajad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper) ning Draamateatris Anton Tšehhovi "Kolmes ões" parun Tusenbachi (lavastaja Mikk Mikiver) ja Lev Tolstoi "Sõjas ja rahus" Pierre Bezuhhovit (lavastaja Mikk Mikiver). 2001. aastal mängis ta koos Mikk Mikiveriga kahemehenäidendis "Enigma variatsioonid"[23], mida esitati 2002. aastal ka New Yorgis Eesti kultuuripäevadel.[24] Kokku on ta näidelnud veerandsajas lavastuses.

Mägi on kirjutanud teatrilavastuste jaoks muusikat ja teinud muusikakujundusi ("Jumal vikerkaarel" – 1990, Linnahall; "Timm Thaler ehk Müüdud naer" – 1996, Ugala; "Toomas Nipernaadi" – 2003, Ugala; "Tom Jones" – 2000, Vanemuine).

Muid saavutusi

muuda

2009. aasta mais võitis Tõnis Mäe laul "Koit" TV3 telesaate "Eesti otsib lemmiklaulu".

2024. aasta novembris valmis Euroopa Liidu laulik "EU Songbook", mis sisaldab 164 laulu, sealhulgas 6 igast Euroopa Liidu liikmesriigist. Eestit esindavate heliteoste seas on koguni kaks Tõnis Mäe loodud laulu: "Koit" (sõnade autor Tõnis Mägi) ja "Palve" (sõnade autor Villu Kangur).[25]

Looming

muuda

Tõnis Mägi on 2023. aasta novembris öelnud, et pole enda kirjutatud laulude hulga üle arvet pidanud, kuid ta arvab neid olevat 400–500.[26]

Populaarseid laule

muuda
  • "Koit" (viisi ja sõnade autor)
  • "Püha Elmo tuled" (viisi autor)
  • "Palve" ("Looja hoia Maarjamaad") (viisi autor)
  • "Pühendus" (viisi ja sõnade autor)
  • "Pimedale muusikule" (viisi ja sõnade autor)
  • "Oled vihm" (viisi ja sõnade autor)
  • "Rong" (viisi autor)
  • "Ilus oled, isamaa" (viisi ja sõnade autor)
  • "Jäljed" (viisi ja sõnade autor)
  • "Liivakell" (viisi autor)
  • "Elutants" (viisi autor)
  • "Kukub südamelt ära" (viisi autor)
  • "November" (viisi ja sõnade autor)
  • "Ballaad" (viisi autor)
  • "Doktor, aita!" (viisi ja sõnade autor)
  • "Kaunilt kaua" (viisi autor)
  • "Aastaring" (viisi autor)
  • "Romanss" ("Saatus laob sulle pasjanssi...") (viisi autor)
  • "Surematus" (viisi ja sõnade autor)
  • "Ajapendel" (viisi ja sõnade autor)
  • "Laastatud maa" (viisi autor)
  • "Aeg on lahkuda" (viisi ja sõnade autor)

Helisalvestisi

muuda
 
Tõnis Mägi "Laulame Ilvese presidendiks" toetuskontserdil 2006

DVD

muuda

Rollid filmides

muuda

Helilooming filmides

muuda
  • 1985 – "Soovid...soovid ..." (dokumentaalfilm)
  • 1987 – "Pingul keel" (muusikafilm)
  • 1988 – "Draakoni aasta" (dokumentaalfilm)
  • 1988 – "Kas oskame hoida ühte …" II jagu (dokumentaalfilm)
  • 1988 – "Eestimaa Laul '88" (dokumentaalfilm)
  • 1988 – "Ma pole turist, ma elan siin" (mängufilm)
  • 1989 – videoringvaade "Eestimaa" nr 3, märts 1989 (filmikroonika)
  • 1989 – videoringvaade "Eestimaa", juuli/august 1989 (filmikroonika)
  • 1991 – videoringvaade "Eestimaa", september 1991 (filmikroonika)
  • 1995-1996 – "XVI Eesti Päevad Austraalias Melbourne 95" II jagu (harrastusfilm)
  • 2004 – "Masingu maastikud: Inimesepoeg valgel laeval" (dokumentaalfilm)
  • 2006 – "Laulev revolutsioon" (dokumentaalfilm)
  • 2006 – "Tühirand" (mängufilm)
  • 2008 – "Aljoša" (dokumentaalfilm)
  • 2012 – "Kõik muusikud on kaabakad" (mängufilm)
  • 2016 – "Hingemaa" (dokumentaalfilm)
  • 2019 – "Emade päev" (dokumentaalfilm)
  • 2019 – "Tõnis Mägi. Vaikus valguses" (dokumentaalfilm)
  • 2021 – "Sea aasta" (dokumentaalfilm)
  • 2021 – "Eesti matus" (mängufilm)

Raamatud

muuda
  • 2006 – "Tõnis Mägi. Müümata naer" koos Berk Vaheriga. Kirjastus Ilo, ISBN 9985-57-776-0
  • 2010 – "Noodiraamat. Tõnis Mägi". Fotod: Maarja Mägi, noodid: Alari Piispa. Kirjastus Elmatar.

Tunnustus

muuda

Ühiskondlik ja poliitiline tegevus

muuda

Tõnis Mägi oli aastatel 2007–2021 erakonna Eestimaa Rohelised liige.

Ta on kandideerinud Riigikokku 1995. aastal valimisliidus Isamaa ja ERSP liit (sai 265 häält) ning 2007. aastal erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas (sai 1215 häält).[33]

Tõnis Mägi on esinenud enda loomingu ja teiste isamaaliste lauludega paljudel Eesti rahva iseseisvust toetavatel üritustel, sealhulgas üldlaulupidudel ja öölaulupidudel. Näiteks 1993. aasta noorte laulupeol esitas ta ühendkooride solistina oma laulu "Palve"; 1994. aasta üldlaulupeost alates on aga mitut järgmistki üldlaulupidu raaminud kaks "Koitu": laulupeo avamisel on kõlanud ühendkooride esituses Mihkel Lüdigi "Koit" ja laulupeo finaalis Tõnis Mäe "Koit".[34]

Tõnis Mägi on sõna võtnud Euroopa Liidu vastu ja EKRE toetuseks.[35] Ta esines 2019. aastal Eesti Vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäigule järgnenud kontserdil, mida korraldas Sinine Äratus.[36] Ta kutsus avalikkust üles 2021. aasta Eesti presidendivalimistel valima presidendiks Henn Põlluaasa.[37]

22. aprillil 2017 võttis Tõnis Mägi sõna Rail Balticu vastasel meeleavaldusel.[38][39]

23. oktoobril 2021 esines Tõnis Mägi Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusel koroonapiirangute vastu.[40] Meeleavaldusele eelnenud videopöördumises, milles Tõnis Mägi kutsus üles meeleavaldusel osalema[41], tsiteeris ta Leelo Tungla luuleridu, mis tekitas nende autoris pahameelt.[42] Samuti on kriitikat pälvinud laulja tegevus vaktsineerimisvastasuse reklaamimisel.[43][44]

Tõnis Mägi on oma kontsertide ja esinemistega pannud õla alla paljudele Eesti ühiskonna valupunkte leevendavatele heategevusprojektidele, olgu tegu Tartu Maarja kiriku taastamise (2023),[45] Põltsamaa kiriku lossitorni taastamise (2001),[46] tänavalaste ja kristliku noortekodu toetamise (2001),[47] Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi kaudu keeruka raviaparatuuri soetamise (2010)[48] või hättasattunud loomade abistamisega (2012)[49] jpm.

Isiklikku

muuda

Tõnis Mäe vanemad olid Eesti Raadio segakoori lauljad Tatjana ja Nestor Mägi.[50]

Tõnis Mägi on neljandat korda abielus. Esimene abikaasa oli Virve, kellega ta tutvus üliõpilasmalevas ja 22-aastaselt abiellus. 1980. aastal abiellus ta Laine Mihelson-Adamsoniga (Mägi); nende tütar on Liis-Katrin (1983), kes on abielus näitleja Märt Avandiga. Abielust Piia Kaldmaga (Mägi) on tal tütar Maarja (1992). Alates 2001. aastast on Tõnis Mägi abielus laulja Kärt Johansoniga, neil on tütred Liidia (1999) ja Mirt (2003).[51]

Ta on oma heliloomingut pühendanud paljudele lähedastele, sealhulgas kõigile oma tütardele. Näiteks laul "Kaunilt kaua" on kirjutatud vanimale tütrele Liis-Katrinile.[52] Tütar Mirdile on pühendatud aga üks Tõnis Mäe väheseid instrumentaalpalu "Vestlus Hermanniga".[53]

Tõnis Mäe pinginaaber Tallinna 22. keskkoolis oli Siim Kallas.[54][9]

2017. aastal käis Mägi healoomulise ajukasvaja operatsioonil.[55][56]

Viited

muuda
  1. ↑ Tõnis Mägi: olen korranud oma isa koledat käitumismustrit ERR Menu, 02.12.2024.
  2. ↑ Aigi Viira. Tõnis Mägi: „Kui keegi astub mu konnasilmale, siis ma ilmtingimata karjatan. Nüüd juba vähem, sest inimesed enam ei kuule.“ Õhtuleht.ee, 22.02.2024.
  3. ↑ ETV saade "Estraaditähestik. Tõnis Mägi" ERR Arhiiv, 15.02.1986.
  4. ↑ Tõnis Mägi: olen korranud oma isa koledat käitumismustrit ERR Menu, 02.12.2024.
  5. ↑ Jaanus Kulli. Tõnis Mägi: "Uskumatu! Peterburi publik teadis mu laule peast!" Õhtuleht.ee, 18.01.2013.
  6. ↑ Aigi Viira. Tõnis Mägi 75 | Tõnis Mägi: „Naistega olen ma alati olnud häbelik! Aga viina sai võetud palju.“ Õhtuleht.ee, 18.11.2023.
  7. ↑ Nataly Koppel. Vene leht: "Tõnis Mägi pani kõikidele enne ja pärast teda esinenud artistidele pika puuga ära." Õhtuleht.ee, 21.12.2013.
  8. ↑ Aigi Viira. Tõnis Mägi 75 | Tõnis Mägi: „Naistega olen ma alati olnud häbelik! Aga viina sai võetud palju.“ Õhtuleht.ee, 18.11.2023.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 Greta Kaupmees. Chalice meenutab, et oleks peaaegu autoga Tõnis Mägile otsa sõitnud: ta kargas mulle ootamatult teele ette Kroonika/Delfi, 18.11.2023.
  10. ↑ Nataly Koppel. Vene leht: "Tõnis Mägi pani kõikidele enne ja pärast teda esinenud artistidele pika puuga ära." Õhtuleht.ee, 21.12.2013.
  11. ↑ Aigi Viira. Tõnis Mägi 75 | Tõnis Mägi: „Naistega olen ma alati olnud häbelik! Aga viina sai võetud palju.“ Õhtuleht.ee, 18.11.2023.
  12. ↑ Tõnis Mägi: olen korranud oma isa koledat käitumismustrit ERR Menu, 02.12.2024.
  13. ↑ Ülo Külm. Tõnis Mägi reanimeerib 80. aastate lõbusama poole Õhtuleht.ee, 03.06.2011.
  14. ↑ Liivi Šein. Tõnis Mägi hakkab Kuku raadios juhtima saadet “EsTraadiTop” Eesti Päevaleht / Delfi, 30.08.2006.
  15. ↑ Valik saateid "Estraaditop 10" Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.09.2024.
  16. ↑ Jaanus Kulli. Jaak Joala, Ivo Linna ja Tõnis Mägi hääl tuli kolme tenori tuuril hoopis lindilt! Õhtuleht.ee, 18.11.2015.
  17. ↑ Raimu Hanson. Vanad fotod: kolm tenorit andsid 20 aastat tagasi nostalgialaksu Tartu Postimees, 08.06.2016.
  18. ↑ Pildid: Tõnis Mägi ja Ivo Linna andsid üle 20 aasta taas koos kontserdi Tartu Postimees, 08.06.2016.
  19. ↑ FOTOD: 20 aastat hiljem — siiani rahva südames: Tõnis Mäe ja Ivo Linna Käsmu kontsert pani muusikasõbrad rõkkama Kroonika/Delfi, 11.06.2016.
  20. ↑ Rein Rannap: Tõnis Mägi oli esmaesitaja paljudele mu lauludele, juubelikontsert on täis üllatusi Kroonika/Delfi, 22.08.2018.
  21. ↑ Rein Rannapi levimuusika Eesti Muusika Infokeskuse kodulehel. Vaadatud 21.12.2014.
  22. ↑ Jarek Kasar ja Tõnis Mägi tähistavad koos nunnult sõbrapäeva Postimees/Elu24, 09.02.2015.
  23. ↑ Allan Keian. Mikk Mikiver ja Tõnis Mägi mängivad Ugalas kahemehe etenduses Postimees.ee, 12.10.2001.
  24. ↑ Allan Keian. Mikk Mikiver ja Tõnis Mägi annavad etenduse New Yorgis Postimees.ee, 28.03.2002.
  25. ↑ Euroopa Liidu esimesse lauluraamatusse jõudis ka kuus eestikeelset lugu ERR Kultuur, 21.11.2024.
  26. ↑ Margus Mikomägi. Tõnis Mägi: laul on kahekordne palve Teatritasku.ee, 17.11.2023.
  27. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  28. ↑ Kultuuripreemiate laureaadid kultuuriministeeriumi veebilehel. Vaadatud 24.02.2020.
  29. ↑ "Kuldne Plaat 2004" Eesti popmuusika aastaauhindade koduleht. Vaadatud 12.12.2024.
  30. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 438.
  31. ↑ Jaanus Kulli. Tõnis Mägi sai Eesti gospelmuusika eriauhinna Õhtuleht.ee, 11.02.2008.
  32. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  33. ↑ "1992-2019 valimistel osalenud kandidaadi otsing". valimised.ee. Riigikogu Kantselei.
  34. ↑ Eesti laulupidude (1993–2023) kavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kodulehel. Vaadatud 26.11.2024.
  35. ↑ "Tõnis Mägi: olen selle vastu, et ELs kuulutatakse kõik normaalne ebanormaalseks" Maaleht, 18.11.2020.
  36. ↑ "Suur tõrvikurongkäik vabariigi aastapäeval Tallinna vanalinnas! Tule ja soovi Eestile õnne!". Uued Uudised. 19. veebruar 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2021. Vaadatud 23. oktoobril 2021.
  37. ↑ Nimekad kultuuri- ja ühiskonnategelased kutsuvad üles presidendiks valima Henn Põlluaasa Uued Uudised, 22.08.2021.
  38. ↑ "Video: Tõnis Mägi: teen kõik, mis minu võimuses, et Rail Balticut ära hoida". Uued Uudised. 23. aprill 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2021. Vaadatud 23. oktoobril 2021.
  39. ↑ "Tõnis Mägi: teen kõik, mis minu võimuses, et Rail Balticu läbisurumist ära hoida". Objektiiv. SA perekonna ja traditsiooni kaitseks. 2. mai 2017. Vaadatud 23. oktoobril 2021.
  40. ↑ "Fotod: piirangute vastane meeleavaldus Vabaduse väljakul". Uued Uudised. 23. oktoober 2021. Vaadatud 23. oktoobril 2021.
  41. ↑ "Kutse meeleavaldusele ⟩ Tõnis Mägi: on jälle aeg õigluse ja vabaduse tee üles leida". Objektiiv. SA perekonna ja traditsiooni kaitseks. 20. oktoober 2021. Vaadatud 23. oktoobril 2021.
  42. ↑ "Leelo Tungal Tõnis Mäe üleskutsest: oleks võinud vähemalt öelda, kui minu luuleridu kasutatakse halbadel eesmärkidel". Kroonika. AS Ekspress Meedia. 21. oktoober 2021. Vaadatud 23. oktoobril 2021.
  43. ↑ "Luubi all ⟩ Vanade inimeste koroonasurma peetakse juba normaalseks" Postimees, 23.10.2021.
  44. ↑ "Herman Kelomees: kas on aeg lüüa selg sirgu ja tühistada Tõnis Mägi?" Eesti Päevaleht, 23.10.2021.
  45. ↑ Tõnis Mägi heategevuslik kontsert Tartu Maarja kiriku taastamise toetuseks Tartu linna koduleht, 05.07.2023.
  46. ↑ Kati Murutar. Tõnis Mägi teine noorus Eesti Päevaleht, 09.05.2001.
  47. ↑ Kristel Rõss. Heategevus-kontsert tõi Peetri kiriku rahvast täis Tartu Postimees, 30.01.2001.
  48. ↑ Lastefond tähistab juubelit heateo nädalaga Kliinikumi Leht, 18.10.2010.
  49. ↑ Heategevuslik kontsert “Hea lugu ja hea tegu” 4. veebruaril kodutute loomade toetuseks TV3/Buduaar, 30.01.2012.
  50. ↑ Elulugu Tõnis Mäe koduleht. Vaadatud 28.06.2024.
  51. ↑ Elo Odres. Tõnis Mägi, muutunud mees Kroonika/Delfi, 24.02.2004.
  52. ↑ Johanna Maria. Tõnis Mägi 70: 10 pöörast ja põnevat lugu vanameistri elust, mida sa ei teadnud Raadiojaama Retro FM koduleht. 16.11.2018.
  53. ↑ ETV saade "Tõnis Mägi 70" 25.12.2018.
  54. ↑ Allan Viivik. Peaminister õnnitles pinginaabrit Tõnis Mäge Õhtuleht.ee, 25.02.2003.
  55. ↑ ETV saade "Plekktrumm. Tõnis Mägi" Saatejuht Joonas Hellerma, esmaeeter: 29.10.2018.
  56. ↑ Aigi Viira. Tõnis Mägi: „Inimesed arvavad, et ma olen maru tõsine inimene ega tea, et olen tegelikult vimkavend." Õhtuleht.ee, 10.11.2018.

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tõnis_Mägi&oldid=6812603"