Siim Kallas

Eesti poliitik

Siim Kallas (sündinud 2. oktoobril 1948 Tallinnas) on Eesti ja Euroopa Liidu poliitik.

Siim Kallas
Siim Kallas
V Riigikogu liige
Ametis
Ametisse asumise aeg
3. aprill 2023
XIV Riigikogu liige
Ametiaeg
3. märts 2019 – 23. veebruar 2023
Viimsi vallavanem
Ametiaeg
17. november 2017 – 11. veebruar2019
Eelnev Rein Loik
Järgnev Laine Randjärv
Euroopa Komisjoni transpordivolinik
Ametiaeg
9. veebruar 2010 – 1. november 2014
Eelnev Antonio Tajani
Järgnev Violeta Bulc
Euroopa Komisjoni haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinik
Ametiaeg
22. november 2004 – 9. veebruar 2010
Eelnev Neil Kinnock
Järgnev Maroš Šefčovič
Algirdas Šemeta
Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste volinik
koos Joaquín Almuniaga
Ametiaeg
1. mai 2004 – 22. november 2004
Eelnev Pedro Solbes
Järgnev Joaquín Almunia
Eesti peaminister
Ametiaeg
28. jaanuar 2002 – 10. aprill 2003
Eelnev Mart Laar
Järgnev Juhan Parts
Eesti välisminister
Ametiaeg
9. november 1995 – 21. november 1996
Eelnev Riivo Sinijärv
Järgnev Toomas Hendrik Ilves
Eesti Panga president
Ametiaeg
23. september 1991 – 27. aprill 1995
Eelnev Oskar Kerson
Järgnev Vahur Kraft
Isikuandmed
Sündinud 2. oktoober 1948 (74-aastane)
Tallinn, Eesti
Erakond Eestimaa Kommunistlik Partei (kuni 1991)
Reformierakond (1994-)
Alma mater Tartu Ülikool

Aastatel 20022003 oli ta Eesti peaminister. 1. novembrist 2004 kuni 1. novembrini 2014 oli Siim Kallas Euroopa Komisjoni asepresident. Aastatel 2017–2019 oli ta Viimsi vallavanem.

EluluguRedigeeri

Sündis Udo ja Rita Kallase (neiupõlvenimi Alver) perekonnas. Vanaisa, mõjukas advokaat Eduard Alver oli Eesti Vabariigi esimene politseiülem ja Kaitseliidu ülem. Siim Kallas on vanaema poolt baltisaksa päritolu.[viide?]

Lõpetas 1967. aastal Tallinna 22. Keskkooli kuldmedaliga ning 1972. aastal Tartu Riikliku Ülikooli rahanduse ja krediidi erialal cum laude. Aastatel 19731975 oli ta samal alal aspirant, alates 1997. aastast on Siim Kallas Tartu Ülikooli külalisprofessor. Aastatel 1979–1986 Eesti Hoiukassade Peavalitsuse juhataja ja aastatel 1986–1989 ajalehe Rahva Hääl toimetaja asetäitja.

Siim Kallas oli aastaid "Mnemoturniiri" toimetaja ja saatejuht. Perestroika ajal sai Kallas tuntuks, 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi avaldatud IME idee ühe autorina.

Ta oli NLKP liige aastatel 1972–1990[1].

Raharefomi, üleminekut ja rahade trükkimist, Eesti krooni(Eesti kroon) ettevalmistamine oli hr.Rein Otsason´i poolt(Rein Otsason), 2003. aastal Riigivapi III klassi teenetemärk ja 23. septembril 1991 asendati ta Eesti Panga presidendi ametikohal Siim Kallasega, kelle juhtimisel viidi rahareform lõpule 20. juunil 1992.

Aastatel 19911995 Eesti Panga presidendina töötades jäi ta tööle Tartu Ülikooli veerandkohaga dotsendina.

Oli Eesti panga president ka sel ajal, kui 1993. aastal firma Villa Paradiso investeeris Põhja-Eesti Pangalt saadud kümme miljonit dollarit (tollase kursi järgi 130 mln kr), millest saadi tagasi 2 miljonit dollarit. Süüdistus investeeringu ebaõnnestumises esitati ka Siim Kallasele. Siim Kallas ja tema nõunik Eesti Panga päevilt Urmas Kaju mõisteti 2000. aastal 10 miljoni dollari afääris õigeks[2]. Riigikohus tühistas osaliselt Kallase õigeksmõistmise ning saatis osa süüdistusest tagasi arutamiseks Tallinna linnakohtus. Kohus pidi uuesti hakkama arutama süüdistust Kallase vastu valeandmete esitamises Eesti Panga audiitorile. Linnakohus mõistis Kallase teist korda õigeks, kuid protsess pidi jätkuma ringkonnakohtus. 23. oktoobril 2000 keelas riigi peaprokurör Raivo Sepp prokuratuuril asja edasi kaevata.

 
Siim Kallas 2002. aastal

1994. aastal suundus ta poliitikasse, asutades Reformierakonna. Samal aastal esitas president Lennart Meri ta Riigikogule peaministri kandidaadiks, kuid ta ei suutnud koguda Riigikogus piisavalt toetushääli valitsuse moodustamiseks. Märtsis 1995 toimunud parlamendivalimistel oli uus erakond edukas ja seega üks partnereid valitsuskoalitsioonis. Siim Kallasele kuulus seal välisministri portfell. Hilisemates valitsustes on ta olnud rahandus- (19992002) ja peaminister (2002–2003). Kallas oli Liberaalse Internatsionaali asepresident.

 
Siim Kallas ja George W. Bush 2002. aastal

Pärast peaministriametist lahkumist oli Kallas riigikogu liige kuni ta 1. mail 2004 sai Euroopa Liidu portfellita volinikuks majandus- ja valuutavaldkonnas Pedro Solbes Mira ja hiljem Joaquín Almunia juures. Aastatel 2004 kuni 2014 oli Siim Kallas Euroopa Komisjoni asepresident. Administratsiooni ala volinikuna sai tuntuks Euroopa Läbipaistvuse Algatuse (ETI) kavandajana ja elluviijana. Transpordivolinikuna aastatel 2010-2014 juhtis üleeuroopalisetranspordivõrgustiku (TEN-T) kavandamist ja vastavate seaduste ja määruste vastuvõtmist 2013. aastal. Üleeuroopalise transpordivõrgustiku rahastamine kasvas neli korda.

Kallast peetakse majanduspoliitikas liberaaliks Wall Street Journali ja Frankfurter Allgemeine Zeitungi vaimus.[viide?]

Ta on VIII, IX, X ja XIV Riigikogu liige.

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosad) 7393 häält ning osutus valituks.

Presidendiks kandideerimineRedigeeri

2001. aasta suvel oli Kallas Reformierakonna üks mitteametlik presidendikandidaatidest ja ta korraldas kampaania raames üleriigilise tuuri, kuid ei saanud ametlikuks Reformierakonna presidendikandidaadiks.

Uuringufirma TNS-Emor 2015. aasta augusti küsitluse tulemusena selgus, et 11,2% 1203 vastanust eelistaks Kallast Eesti presidendina.[3] 2016. aasta aprillis teatas Kallas Rahvusooper Estonias presidendiks kandideerimisest.[4]

Eesti presidendivalimistel pääses Kallas Riigikogus kolmandast voorust edasi presidendikandidaadiks valimiskogus. Valimiskogu esimeses voorus 24. septembril 2016 tuli ta Allar Jõksi järel teiseks ning pääses teise hääletusvooru. Teises voorus sai ta 138 häält, edestades Jõksi, kuid sellest häälte arvust ei piisanud valituks osutumiseks. Kallas loobus edasisest kandideerimisest.

LoomingRedigeeri

Ta on avaldanud mitu raamatut:

  • “Turumajandus ehk kodanike riik” Tallinn, 2003
  • “Piiridest suurem Eesti” Tallinn, 2004
  • ”Vabaduse ja kurjuse vahel. Euroopa Liidu lugu” Tallinn, 2018
  • ”Eduard Alver, tema aeg ja inimesed” Tallinn, 2021

TöökohadRedigeeri

 
Siim Kallas 2014. aasta Arvamusfestivalil

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Siim Kallase emapoolne vanaisa oli Eduard Alver. Ta on Betti Alveri sugulane. Tema isa oli klarnetist ja saksofonist Udo Kallas.

Siim Kallas on abielus Kristi Kallasega. Neil on poeg Ülo ja tütar Kaja.

Ester Šank on 2001. aastal avaldanud Siim Kallasest raamatu “Peategelane”.

Kallas on harrastanud jalgrattasõitu, tennist ja purjetamist.[7]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. "Kes on kes Eesti majanduses? 2005."
  2. "Siim Kallase 10-miljoni-dollari-itaallane läks pikaks ajaks vangi". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. mai 2009. Vaadatud 22. mail 2009.
  3. Kas Kadriorgu tuleb peremees või perenaine?
  4. Kahe pere lahing Kadrioru pärast
  5. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 1099
  6. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 19208
  7. Eesti presidendid ja sport. Kultuurne Meri, mängumees Rüütel ja jutumees Ilves

VälislingidRedigeeri

Eelnev
Rein Otsason
Eesti Panga president
19911995
Järgnev
Vahur Kraft
Eelnev
Riivo Sinijärv
Eesti välisminister
19951996
Järgnev
Toomas Hendrik Ilves
Eelnev
Mart Laar
Eesti peaminister
20022003
Järgnev
Juhan Parts