Siim Kallas

Eesti poliitik

Siim Kallas (sündinud 2. oktoobril 1948 Tallinnas) on Eesti ja Euroopa Liidu poliitik.

Siim Kallas
Siim Kallas
Siim Kallas (2014)
Eesti Panga president
Ametiaeg
23. september 1991 – 27. aprill 1995
Eelnev Rein Otsason
Järgnev Vahur Kraft
Eesti välisminister
Ametiaeg
9. november 1995 – 21. november 1996
Eelnev Riivo Sinijärv
Järgnev Toomas Hendrik Ilves
Eesti peaminister
Ametiaeg
28. jaanuar 2002 – 10. aprill 2003
Eelnev Mart Laar
Järgnev Juhan Parts
Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste volinik
koos Joaquín Almuniaga
Ametiaeg
1. mai 2004 – 22. november 2004
Eelnev Pedro Solbes
Järgnev Joaquín Almunia
Euroopa Komisjoni haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinik
Ametiaeg
22. november 2004 – 9. veebruar 2010
Eelnev Neil Kinnock
Järgnev Maroš Šefčovič
Algirdas Šemeta
Euroopa Komisjoni transpordivolinik
Ametiaeg
9. veebruar 2010 – 1. november 2014
Eelnev Antonio Tajani
Järgnev Violeta Bulc
Viimsi vallavanem
Ametiaeg
17. november 2017 – 11. veebruar 2019
Eelnev Rein Loik
Järgnev Laine Randjärv
Isikuandmed
Sünniaeg 2. oktoober 1948 (75-aastane)
Tallinn, Eesti
Erakond Eestimaa Kommunistlik Partei (kuni 1991)
Reformierakond (1994–)
Alma mater Tartu Ülikool

Aastatel 2002–2003 oli ta Eesti peaminister ja 2004–2014 Euroopa Komisjoni asepresident. 2019. aastast on Kallas Riigikogu liige.

Elulugu muuda

Siim Kallas sündis Udo ja Rita Kallase (neiupõlvenimi Alver) peres. Tema vanaisa, mõjukas advokaat Eduard Alver, oli Eesti Vabariigi esimene politseiülem ja Kaitseliidu ülem.

Ta on lõpetanud 1967. aastal Tallinna 22. Keskkooli kuldmedaliga ning 1972. aastal Tartu Riikliku Ülikooli rahanduse ja krediidi erialal cum laude. Aastatel 1973–1975 oli ta samal alal aspirant.

Alates 1997. aastast on Siim Kallas Tartu Ülikooli külalisprofessor. Aastatel 1979–1986 oli ta NSV Liidu Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja ja aastatel 1986–1989 ajalehe Rahva Hääl toimetaja asetäitja.

Siim Kallas oli aastail 1976–1989 Eesti Raadio mälumängusaate "Mnemoturniir" toimetaja ja saatejuht. Perestroika ajal sai Kallas tuntuks kui üks IME idee autoreid, kelle vastavasisuline artikkel ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi.

Ta oli NLKP liige aastatel 1972–1990.[1]

Aastatel 1991–1995 Eesti Panga presidendina töötades jäi ta veerandkohaga tööle Tartu Ülikooli dotsendina. Ta juhtis rahareformi ettevalmistamist ja Eesti krooni taas käibelevõttu.

Kallase ametiajal, 1993. aastal investeeris firma Villa Paradiso Põhja-Eesti Pangalt saadud 10 miljonit dollarit (tollase kursi järgi 130 miljonit krooni), millest saadi tagasi 2 miljonit dollarit. Süüdistus investeeringu ebaõnnestumises esitati ka Siim Kallasele. 2000. aastal mõisteti Siim Kallas ja tema nõunik Eesti Panga päevilt Urmas Kaju 10 miljoni dollari afääris õigeks.[2] Riigikohus tühistas osaliselt Kallase õigeksmõistmise ning saatis osa süüdistusest tagasi arutamiseks Tallinna linnakohtus. Kohus pidi uuesti arutama Kallasele esitatud süüdistust valeandmete esitamises Eesti Panga audiitorile. Linnakohus mõistis Kallase teist korda õigeks, kuid protsess pidi jätkuma ringkonnakohtus. 23. oktoobril 2000 keelas riigi peaprokurör Raivo Sepp prokuratuuril asja edasi kaevata.

1994. aastal suundus Kallas poliitikasse ja asutas Reformierakonna. Samal aastal esitas president Lennart Meri ta Riigikogule peaministrikandidaadiks, kuid Kallas ei suutnud koguda Riigikogus piisavalt toetushääli valitsuse moodustamiseks. Märtsis 1995 toimunud parlamendivalimistel saatis uut erakonda edu ja see jõudis valitsuskoalitsiooni. Siim Kallasele kuulus valitsuses välisministri portfell. Hilisemates valitsustes on ta olnud rahandus- (1999–2002) ja peaminister (2002–2003). Kallas oli Liberaalse Internatsionaali asepresident.

 
Siim Kallas ja George W. Bush 2002. aastal

Pärast peaministriametist lahkumist oli Kallas riigikogu liige, kuni sai 1. mail 2004 Euroopa Liidu portfellita volinikuks majandus- ja valuutavaldkonnas Pedro Solbes Mira ja hiljem Joaquín Almunia juures. Aastatel 2004–2014 oli Kallas Euroopa Komisjoni asepresident. Administratsiooniala volinikuna sai ta tuntuks Euroopa läbipaistvuse algatuse (ETI)[3] kavandaja ja elluviijana. Transpordivolinikuna aastatel 2010–2014 juhtis ta üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) kavandamist ning vastava õigusakti[4] vastuvõtmist 2013. aastal. Üleeuroopalise transpordivõrgustiku rahastamine kasvas neli korda.

Ta on VIII, IX, X ja XIV Riigikogu liige.

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) 7393 häält ning osutus valituks.

Presidendiks kandideerimine muuda

2001. aasta suvel oli Kallas üks Reformierakonna mitteametlikke presidendikandidaate.[viide?]

Uuringufirma TNS-Emor 2015. aasta augusti küsitluse tulemusena selgus, et 11,2% 1203 vastanust eelistab Eesti presidendina Kallast.[5] 2016. aasta aprillis teatas Kallas rahvusooperis Estonia presidendiks kandideerimisest.[6]

Eesti presidendivalimistel pääses Kallas Riigikogus kolmandast voorust edasi presidendikandidaadiks valimiskogus. Valimiskogu esimeses voorus 24. septembril 2016 tuli ta Allar Jõksi järel teiseks ning pääses teise hääletusvooru. Teises voorus sai ta 138 häält, edestades Jõksi, kuid sellest häältearvust ei piisanud valituks osutumiseks. Kallas loobus edasisest kandideerimisest.

Looming muuda

  • "Turumajandus ehk kodanike riik", Tallinn 2003
  • "Piiridest suurem Eesti", Tallinn 2004
  • "Vabaduse ja kurjuse vahel. Euroopa Liidu lugu", Tallinn 2018
  • "Eduard Alver, tema aeg ja inimesed", Tallinn 2021

Töökohad muuda

 
Siim Kallas (2002)
 
Siim Kallas Arvamusfestivalil (2014)

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Siim Kallase emapoolne vanaisa oli Eduard Alver. Kallas on Betti Alveri sugulane. Tema isa oli klarnetist ja saksofonist Udo Kallas.

Siim Kallas on abielus Kristi Kallasega. Nende poeg Ülo Kallas on ettevõtja ning tütar Kaja Kallas on jurist ja poliitik.

Ester Šank on kirjutanud Siim Kallase elust ja tegevusest raamatu "Peategelane" (Lejula, 2001).

Kallas on harrastanud jalgrattasõitu, tennist ja purjetamist.[13]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. "Kes on kes Eesti majanduses? 2005."
  2. "Siim Kallase 10-miljoni-dollari-itaallane läks pikaks ajaks vangi". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. mai 2009. Vaadatud 22. mail 2009.
  3. Euroopa Ühenduste Komisjon. "Roheline raamat. Euroopa läbipaistvuse algatus (KOM(2006) 194 lõplik). Brüssel, 03.05.2006". eur-lex.europa.eu. Vaadatud 14. aprillil 2024.
  4. "Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL". eur-lex.europa.eu. Vaadatud 14. aprillil 2024.
  5. Kas Kadriorgu tuleb peremees või perenaine?
  6. Kahe pere lahing Kadrioru pärast
  7. https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10531-siim-kallas
  8. https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10532-siim-kallas
  9. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  10. https://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/laiapohjaline-riigikaitse/teenetemargid
  11. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  12. https://isap.sejm.gov.pl/isap.nsf/DocDetails.xsp?id=WMP20200000065
  13. Eesti presidendid ja sport. Kultuurne Meri, mängumees Rüütel ja jutumees Ilves

Välislingid muuda

Eelnev
Rein Otsason
Eesti Panga president
1991–1995
Järgnev
Vahur Kraft
Eelnev
Riivo Sinijärv
Eesti välisminister
1995–1996
Järgnev
Toomas Hendrik Ilves
Eelnev
Mart Laar
Eesti peaminister
2002–2003
Järgnev
Juhan Parts