Siim Kallas
Artiklis puuduvad viited. (Veebruar 2023) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Siim Kallas (sündinud 2. oktoobril 1948 Tallinnas) on Eesti ja Euroopa Liidu poliitik.
| Siim Kallas | |
|---|---|
.jpg) | |
| XV Riigikogu liige | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 3. aprill 2023 | |
| XIV Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 3. märts 2019 – 23. veebruar 2023 | |
| Viimsi vallavanem | |
|
Ametiaeg 17. november 2017 – 11. veebruar2019 | |
| Eelnev | Rein Loik |
| Järgnev | Laine Randjärv |
| Euroopa Komisjoni transpordivolinik | |
|
Ametiaeg 9. veebruar 2010 – 1. november 2014 | |
| Eelnev | Antonio Tajani |
| Järgnev | Violeta Bulc |
| Euroopa Komisjoni haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinik | |
|
Ametiaeg 22. november 2004 – 9. veebruar 2010 | |
| Eelnev | Neil Kinnock |
| Järgnev |
Maroš Šefčovič Algirdas Šemeta |
| Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste volinik koos Joaquín Almuniaga | |
|
Ametiaeg 1. mai 2004 – 22. november 2004 | |
| Eelnev | Pedro Solbes |
| Järgnev | Joaquín Almunia |
| Eesti peaminister | |
|
Ametiaeg 28. jaanuar 2002 – 10. aprill 2003 | |
| Eelnev | Mart Laar |
| Järgnev | Juhan Parts |
| Eesti välisminister | |
|
Ametiaeg 9. november 1995 – 21. november 1996 | |
| Eelnev | Riivo Sinijärv |
| Järgnev | Toomas Hendrik Ilves |
| Eesti Panga president | |
|
Ametiaeg 23. september 1991 – 27. aprill 1995 | |
| Eelnev | Rein Otsason |
| Järgnev | Vahur Kraft |
| Isikuandmed | |
| Sündinud |
2. oktoober 1948 Tallinn, Eesti |
| Erakond |
Eestimaa Kommunistlik Partei (kuni 1991) Reformierakond (1994-) |
| Alma mater | Tartu Ülikool |
Aastatel 2002–2003 oli ta Eesti peaminister. 1. novembrist 2004 kuni 1. novembrini 2014 oli Siim Kallas Euroopa Komisjoni asepresident. Aastatel 2017–2019 oli ta Viimsi vallavanem.
Elulugu muuda
Sündis Udo ja Rita Kallase (neiupõlvenimi Alver) perekonnas. Vanaisa, mõjukas advokaat Eduard Alver oli Eesti Vabariigi esimene politseiülem ja Kaitseliidu ülem. Siim Kallas on vanaema poolt baltisaksa päritolu.[viide?]
Lõpetas 1967. aastal Tallinna 22. Keskkooli kuldmedaliga ning 1972. aastal Tartu Riikliku Ülikooli rahanduse ja krediidi erialal cum laude. Aastatel 1973–1975 oli ta samal alal aspirant, alates 1997. aastast on Siim Kallas Tartu Ülikooli külalisprofessor. Aastatel 1979–1986 Eesti Hoiukassade Peavalitsuse juhataja ja aastatel 1986–1989 ajalehe Rahva Hääl toimetaja asetäitja.
Siim Kallas oli aastaid "Mnemoturniiri" toimetaja ja saatejuht. Perestroika ajal sai Kallas tuntuks, 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi avaldatud IME idee ühe autorina.
Ta oli NLKP liige aastatel 1972–1990[1].
Aastatel 1991–1995 Eesti Panga presidendina töötades jäi ta tööle Tartu Ülikooli veerandkohaga dotsendina. Ta juhtis rahareformi ettevalmistamist ja Eesti krooni taaskäivitamist.
Oli Eesti panga president ka sel ajal, kui 1993. aastal firma Villa Paradiso investeeris Põhja-Eesti Pangalt saadud kümme miljonit dollarit (tollase kursi järgi 130 mln kr), millest saadi tagasi 2 miljonit dollarit. Süüdistus investeeringu ebaõnnestumises esitati ka Siim Kallasele. Siim Kallas ja tema nõunik Eesti Panga päevilt Urmas Kaju mõisteti 2000. aastal 10 miljoni dollari afääris õigeks[2]. Riigikohus tühistas osaliselt Kallase õigeksmõistmise ning saatis osa süüdistusest tagasi arutamiseks Tallinna linnakohtus. Kohus pidi uuesti hakkama arutama süüdistust Kallase vastu valeandmete esitamises Eesti Panga audiitorile. Linnakohus mõistis Kallase teist korda õigeks, kuid protsess pidi jätkuma ringkonnakohtus. 23. oktoobril 2000 keelas riigi peaprokurör Raivo Sepp prokuratuuril asja edasi kaevata.
1994. aastal suundus ta poliitikasse, asutades Reformierakonna. Samal aastal esitas president Lennart Meri ta Riigikogule peaministri kandidaadiks, kuid ta ei suutnud koguda Riigikogus piisavalt toetushääli valitsuse moodustamiseks. Märtsis 1995 toimunud parlamendivalimistel oli uus erakond edukas ja seega üks partnereid valitsuskoalitsioonis. Siim Kallasele kuulus seal välisministri portfell. Hilisemates valitsustes on ta olnud rahandus- (1999–2002) ja peaminister (2002–2003). Kallas oli Liberaalse Internatsionaali asepresident.
Pärast peaministriametist lahkumist oli Kallas riigikogu liige kuni ta 1. mail 2004 sai Euroopa Liidu portfellita volinikuks majandus- ja valuutavaldkonnas Pedro Solbes Mira ja hiljem Joaquín Almunia juures. Aastatel 2004 kuni 2014 oli Siim Kallas Euroopa Komisjoni asepresident. Administratsiooni ala volinikuna sai tuntuks Euroopa Läbipaistvuse Algatuse (ETI) kavandajana ja elluviijana. Transpordivolinikuna aastatel 2010-2014 juhtis üleeuroopalisetranspordivõrgustiku (TEN-T) kavandamist ja vastavate seaduste ja määruste vastuvõtmist 2013. aastal. Üleeuroopalise transpordivõrgustiku rahastamine kasvas neli korda.
Kallast peetakse majanduspoliitikas liberaaliks Wall Street Journali ja Frankfurter Allgemeine Zeitungi vaimus.[viide?]
Ta on VIII, IX, X ja XIV Riigikogu liige.
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosad) 7393 häält ning osutus valituks.
Presidendiks kandideerimine muuda
2001. aasta suvel oli Kallas Reformierakonna üks mitteametlik presidendikandidaatidest ja ta korraldas kampaania raames üleriigilise tuuri, kuid ei saanud ametlikuks Reformierakonna presidendikandidaadiks.
Uuringufirma TNS-Emor 2015. aasta augusti küsitluse tulemusena selgus, et 11,2% 1203 vastanust eelistaks Kallast Eesti presidendina.[3] 2016. aasta aprillis teatas Kallas Rahvusooper Estonias presidendiks kandideerimisest.[4]
Eesti presidendivalimistel pääses Kallas Riigikogus kolmandast voorust edasi presidendikandidaadiks valimiskogus. Valimiskogu esimeses voorus 24. septembril 2016 tuli ta Allar Jõksi järel teiseks ning pääses teise hääletusvooru. Teises voorus sai ta 138 häält, edestades Jõksi, kuid sellest häälte arvust ei piisanud valituks osutumiseks. Kallas loobus edasisest kandideerimisest.
Looming muuda
Ta on avaldanud mitu raamatut:
- “Turumajandus ehk kodanike riik” Tallinn, 2003
- “Piiridest suurem Eesti” Tallinn, 2004
- ”Vabaduse ja kurjuse vahel. Euroopa Liidu lugu” Tallinn, 2018
- ”Eduard Alver, tema aeg ja inimesed” Tallinn, 2021
Töökohad muuda
- 1975–1979 Eesti NSV Rahandusministeeriumis spetsialist
- 1979–1986 NSVL Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja
- 1986–1989 Rahva Hääle toimetaja asetäitja
- 1989–1991 Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees
- 1989–1991 Nõukogude Liidu rahvasaadik
- 1991–1995 Eesti Panga president
- 1995–1996 Eesti välisminister
- 1996 Euroopa Nõukogu eesistuja
- 1999–2002 Eesti rahandusminister
- 2002–2003 Eesti peaminister
- 2004–2014 Euroopa Komisjoni asepresident
- 2017–2019 Viimsi vallavanem
- VIII, IX, X, XIV ja XV Riigikogu liige
Tunnustus muuda
- 1995 – Pressisõber
- 2000 – Saksamaa Liitvabariigi Teeneteorden [5]
- 2001 – Prantsuse Auleegioni orden – suurohvitser [6]
- 2001 – Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk
- 2002 – valiti "20. sajandi saja Eesti suurkuju" hulka
- 2003 – Riigivapi II klassi teenetemärk[7]
- 2004 – Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist, Eesti NATO-ga integreerumise protsessi pühendunult elluviimise eest [8]
- 2005 – Tallinna Toomkoguduse Maarja medal
- 2010 – Viimsi valla aukodanik
- 2015 – Riigivapi I klassi teenetemärk[9]
- 2015 – aasta eurooplane
- 2015 – aasta liberaal
- 2018 – aasta kultuurisõber
- 2019 – Poola Teeneteordeni komandöririst [10]
Isiklikku muuda
Siim Kallase emapoolne vanaisa oli Eduard Alver. Ta on Betti Alveri sugulane. Tema isa oli klarnetist ja saksofonist Udo Kallas.
Siim Kallas on abielus Kristi Kallasega. Neil on poeg Ülo ja tütar Kaja.
Ester Šank on 2001. aastal avaldanud Siim Kallasest raamatu “Peategelane”.
Kallas on harrastanud jalgrattasõitu, tennist ja purjetamist.[11]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. "Kes on kes Eesti majanduses? 2005."
- ↑ "Siim Kallase 10-miljoni-dollari-itaallane läks pikaks ajaks vangi". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. mai 2009. Vaadatud 22. mail 2009.
- ↑ Kas Kadriorgu tuleb peremees või perenaine?
- ↑ Kahe pere lahing Kadrioru pärast
- ↑ https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10531-siim-kallas
- ↑ https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10532-siim-kallas
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 1099
- ↑ https://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/laiapohjaline-riigikaitse/teenetemargid
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 19208
- ↑ https://isap.sejm.gov.pl/isap.nsf/DocDetails.xsp?id=WMP20200000065
- ↑ Eesti presidendid ja sport. Kultuurne Meri, mängumees Rüütel ja jutumees Ilves
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Siim Kallas |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Siim Kallas |
- Biograafia ESBL-is
- Koduleht Euroopa Komisjonis
- Intervjuu pärast Euroopa Komisjoni portfellide jaotamist
- Tuuli Koch: Siim Kallas – pool elust juhina, Postimees, 2. oktoober 2008
- Merje Pors: Siim Kallas ei kavatse europarlamenti kandideerida, Postimees, 17. oktoober 2008
- Siim Kallas: Turumajandus – tulevik või minevik?, EPL, 17. november 2008
- Suveräänsus ja Euroopa Liit – koos või eraldi?, Postimees, 29. november 2008
- Sulev Oll. Siim Kallas – Eesti kokk tähtsate roogade köögis, Maaleht, 23. detsember 2008
- Raadiointervjuu, Vikerraadio, Külas On.., 30. detsember 2008
- Võimalus saada puhtaimaks maailmas Sirp, 29. jaanuar 2009
- Kalev Kask. Siim Kallas: devalveerimine muudab rahva vaeseks Ärileht, 19. veebruar 2009
- Siim Kallas. Populism, demokraatia, täitevvõim, EPL, 30. oktoober 2009
- 26. veebruar 2015, Vilja Kiisler, Kallas: vaid üks inimene on mind reetnud, aripaev.ee
- Olev Remsu. Euroopa ülistus. Postimees, 19. aprill 2019.
- "Täna 10 aasta eest sai otsa Siim Kallase 10 mln dollari protsess" Äripäev, 23. oktoober 2010
| Eelnev Rein Otsason |
Eesti Panga president 1991–1995 |
Järgnev Vahur Kraft |
| Eelnev Riivo Sinijärv |
Eesti välisminister 1995–1996 |
Järgnev Toomas Hendrik Ilves |
| Eelnev Mart Laar |
Eesti peaminister 2002–2003 |
Järgnev Juhan Parts |