Vahur Kersna
Vahur-Üllar Kersna (sündinud 4. aprillil 1962 Võrus) on eesti ajakirjanik.
Vahur Kersna | |
---|---|
Vahur Kersna 2012. aastal | |
Sünninimi | Vahur-Üllar Kersna |
Sündinud | 4. aprill 1962 |
Vahur Kersna lõpetas aastal 1980 Antsla Keskkooli ja 1985 Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjandusosakonna.
Aastal 1976 avaldas ta oma esimesed karikatuurid ajalehes Säde, seejärel ilmus neid ajalehtedes Töörahva Elu ja Edasi ning ajakirjas Pikker.
Vahur Kersna täitis 11. klassis NSVLiidu meistersportlase kandidaadi normi VTK talvises mitmevõistluses, pälvis 1980. aastal Eesti NSV noorte meistrivõistlustel hõbemedali vasaraheites, 1981. aastal Tartu meistrivõistlustel karate kumite's kaalukategoorias kuni 72,5 kg tuli teiseks. Kersna on ka mitmekordne eesti ajakirjanike meister kümnevõistluses (parim tulemus 2003. aastal tehtud 5184 punkti).
TelevisioonRedigeeri
Vahur Kersna esimene telesaade oli 1982. aastal TRÜ praktika päevil Johannes Lauristini nimelises masinatehases filmitud "Ühises töös" (koos Mart Riikojaga). Teletööd Eesti Televisioonis alustas Kersna 1985. aastal "Prillitoosi" spordinurga ja mitmesuguste meelelahutussaadete ("Naeroobika", "Kõverpeegliklassika") toimetajana. Ta on teinud peamiselt meelelahutus- ja publitsistikasaateid. Tema esimeste saadete hulgas olid sarjad "HTV esitab", "Meie Mats", "Kama kaks", "HÄM-TV", "Neljas mõõde", "Hommiku TV". Plahvatuslik läbilöök saabus 1986. aastal saatega "Noortestuudio pärastlõuna" (Režissöör Jüri Pihel, toimetajad Ulvi Funk ja Urve Tiidus).
- 1986–1988 "Noortestuudio pärastlõuna"
- 1988 "HTV uudised"
- 1989–1991 "Monoloog tundmatuga"
- 1991–1993 "Jah! Show"
- 1993–1994 "Vabakava"
- 1994–1995 "Kuniks elu"
- 1994–1995 "Öine lend eikuhugi"
- 1996–1997 "Õhtune Ekspress"
- 1997–1999 "Reisile sinuga"
- 1999–2007 "Pealtnägija" koos Mihkel Kärmasega (8 aastat vaadatuim telesaade Eestis)
- 2004–2006 "Rännud Kersnaga" (Sri Lanka, Vietnam, Kambodža, Namiibia, Tansaania, Kilimanjaro, Mehhiko, Guatemala).
- 2008 "Helenduvad olendid" (Jaan Tätte, Helgi Sallo, Fred Jüssi jt)
- 2009 "Täna õhtul" (Tõnis Mägi, Uno Loop, Vello Orumets, Singer Vinger, Smilers, Hedvig Hanson, Jaan Tätte, Justament, Sven Grünberg, Apelsin, Kukerpillid, Fix, Metsatöll, The Sun, Ivo Linna ja Supernova, Koit Toome, Traffic).
- 2009 "Sind otsides"
- 2011 "Tuled akendes I"
- 2012 "Iga pink räägib loo" (Toivo Kurmet, Kaika Laine, Kihnu Virve, Jaan Gutman).
- 2014 "Tuled akendes II" (Uno Loop, Kristiina Ehin, Andrus Ansip, Gerd Kanter, Maire Joala, Vello Koosma, Kihnu Virve)
- 2015 "Tuled akendes III" (Marina Kaljurand, Mihkel Raud, Mart ja Ülle Kadastik, Heiki ja Egle Nabi, Merle ja Mart Leibur, Heidy Tamme, Nastja, Kait Sinisalu, Stig Rästa)
- 2019 "Vahur Kersna vestleb ..." (Jaan Aru, Adik Levin, Mart Kadastik, Kristiina Ehin, Paavo Kivine); "100 aastat siia- sinna. Vahur Kersnaga"; ""Pealtnägija" fenomen", "Rännud Kersnaga. Reis Kuule".
- 2020 triloogia "Vahur Kersna. Jäljed tähetolmus".
Kersna on teinud portreesaateid ka Gunnar Grapsist ("Raudmees" 1991), Sulev Nõmmikust ("Sulev" 1994, "Sulev Nõmmik. Rohkem kui Ärni" 2021), Ervin Abelist ("Ervin" 1994), Kalmer Tennosaarest ("Calmeriino Tenorotti" 1998), Jaak Joalast ("Tundmatu Jaska" 1996 ja "Jaak Joala tähtkuju" 2015), Urmas Otist ( "Urmas Ott. One man show" 2018), Ivo Linnast ("Kõigile Iff" 1996), Tõnis Mägist ("Rohkem kui Mäks" 1996), Alo Mattiisenist ("Alo elu" 1997, "Alo. Surematu" 2016), Oleg Sõlest ("Oleg Sõlg - naised ja muusika" 2014), Andrus Veerpalust ("Lõpuks ometi! 1998), ansamblitest "Ruja" ("Need ei vaata tagasi?" 1999), "Kuldne Trio 25" 1998, "Raugematu "Laine"" 2020, ja põhjalikke intervjuusaateid Lennart Meriga ("Lihtne, vaene ja ilus" 1998, "Palju õnne, Lennart Meri!" 1999), Eri Klasiga ("Iga hommik on juubel" 1999), Mati Talvikuga ("Mees televisioonist" 2012, "Talvik, Eesti Televisioonist" 2017), Rein Rannapiga ("Klaveripoeg Rannap" 2003), Erki Noolega ("Peab kõva mees olema" 1998), Edgar Valteriga "Edgar Valter - viimane kohtumine" 2006), Evelin Ilvesega ("Nähtus nimega Evelin" 2019), Juhan Peeglist ("Juhan Peegel. Esimesed 100 aastat" 2019). Kultuuridokumentaale ("Oli kord Rock Summer" 2013, "Koeratüdruk Lotte lugu" 2015, "Kersna Kõnnib Kadriorus" 2018, koondportree presidendikandidaatidest "8 Eestit miljonist" (2016), saateid EV 100. aastapäevaks ("PÕS, kallis juubilar", "100 aastat elu" 2018, "100 aastat siia-sinna. Vahur Kersnaga" 2019).
Ta on aastal 2003 valminud BEC-i toodetud 6-osalise Eesti esimest Džomolungma ekspeditsiooni dokumenteerinud filmi "Everest" autor.
Kirjutanud tekstid mitmele Alo Mattiiseni laulule ("Ei ole ime ükski ime", "Eestile on kombeks üks president korraga", "Lumi on muinasjutt", "Ära ütle, et sina ei naera", "Hiinlase laul", "Elektra ja Must Mees").
Juunis 1990 osales Kersna Eesti Televisiooni pikimas otsesaates "Öö-TV". Ta juhtis ja toimetas 1988. aasta novembris esimest sõjajärgse "Miss Estonia" valimiste otseülekannet.
Tema saadetes jõudsid esimest korda laiema avalikkuse ette Onu Bella ("Eesti anderkraund" 1989), Vormsi Enn ("Monoloog tundmatuga" 1989), Contra ("Kuniks elu. Palace" 1995) Koit Toome (Hommiku TV 1995), ansamblid "Terminaator" (Hommiku TV 1993) ja "Smilers" (Jah! Show 1991).
Avaldanud hulgaliselt arvamusartikleid, 2017. aastal olid Postimehe veebikeskkonnas kolm tema artiklit loetavuselt 1., 7. ja 13. kohal, 2019. aastal 3., 4. ja 5. kohal, 2020. aastal 1. kohal.
RaadioRedigeeri
- 1993–1995 Raadio Top, saatejuht "Hommikudoping", "Top trehv", "Top tobe", "Dobermann", peatoimetaja
- 1997–1998 Raadio Pulss B3 direktor, saatejuht hommikuprogrammis
- 1986–2007 Vikerraadio, põhiliselt hommikuprogrammi saatejuht
- 2012 Vikerraadios "Reedene rõõm"
TunnustusRedigeeri
- 1997 – aasta eetriajakirjanik (Eesti Ajakirjanike Liit)
- 2004 – Kuldmikrofon
- 1999–2007 – ajakirja Nädal lugejate poolt hääletatud 7 korral parimaks meessaatejuhiks televisioonis
- 1994, 1997, 2002, 2004 – Eesti Televisiooni parim meessaatejuht
- 2012 – Valdo Pandi nimeline ajakirjanduspreemia
- 2019 – Eesti Rahvusringhäälingu aastapreemia
- 2020 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[1]
IsiklikkuRedigeeri
- Mais 2010 abiellus Liina Lepikuga ja 10. augustil 2006 sündis neil poeg Kelvin.
- Novembris 2011 avaldas autobiograafilise raamatu "7x7", mis osutus aasta müüduimaks raamatuks Eestis. Sama raamatu e-versioon oli esimene Eestis, mis on illustreeritud video- ja heliklippidega. ISBN 9789949302611
- Novembris 2014 ilmus tema teine raamat "Ei jäta elamata", mis samuti osutus aasta edukaimaks. ISBN 9789949382019
- Novembris 2018 andis ta välja raamatu "Kes tappis Urmas Oti?". ISBN 9789949887446
ViitedRedigeeri
VälislingidRedigeeri
- Vahur Kersna: Et paigal püsida, tuleb kõvasti joosta! / Madis Jürgen Eesti Ekspress
- Vahur Kersna unistus purunes Korea piiril / Priit Pullerits 31.oktoober 2003 Postimees
- Kilimanjaro niitis Vahur Kersna pikali / Allar Viivik 18. detsember 2006 SL Õhtuleht
- Priit Pullerits: Vahur Kersna naasis ammuse tööandja rüppe, Postimees, 14. oktoober 2008
- Vahur Kersna: keegi pidi olema see mooramees, kes ETVs asjad liikuma paneb, Õhtuleht, 8. detsember 2008
- Priit Pullerits. Kersna loobus Edgar Savisaare tõttu sportlaste galaõhtu juhtimisest Postimees, 27. detsember 2008
- Andres Keil. Vahur Kersna helenduvad olendid andsid vaatajale aega EPL, 6. jaanuar 2009
- Karoliina Vasli. Vaataja valik: Kersna saade põrus Õhtuleht, 10. jaanuar 2009
- Priit Pullerits. Vahur Kersna tegi võidujooksuga lõpparve Postimees, 24. jaanuar 2009
- Katrin Pauts. Vahur Kersna: "Elu on seest siiruviiruline.", Õhtuleht, 14. november 2009
- Teet Korsten. Vahur Kersna: "Ka ajakirjandus oma parimas osas võib olla kunst", Põhjarannik, 18. jaanuar 2013
VideodRedigeeri
- Täna õhtul Tõnis Mägi, ETV, 4. jaanuar 2009
- Helenduv olend: Jaan Tätte, ETV, 9. jaanuar 2009