Baikali-Amuuri magistraalraudtee

"BAM" suunab siia. Kaitseväe õppuse kohta vaata artiklit BAM (õppus).

Baikali-Amuuri magistraalraudtee (lühend BAM) on raudtee Venemaal Ida-Siberis ja Kaug-Idas. Seda ehitati aastatel 19741984 ja selle pikkus on 4324 km.

BAM on tähistatud rohelisega, Siberi raudtee punasega

BAM ehitati Siberi raudtee põhjapoolse alternatiivina, sest Ida-Siberi raudtee oli kohati Hiina piirile väga lähedal. Kardeti, et sõjalise konflikti korral võib Hiina raudtee hävitada, mis katkestaks ühenduse Kaug-Idaga.

Raudtee alguskohaks on Taišet, kus BAM ja Ida-Siberi raudtee kohtuvad, ning lõppkohaks Sovetskaja Gavan Jaapani mere ääres.

BAM-i kuulutas 1974. aasta märtsis välja NLKP Keskkomitee Poliitbüroo peasekretär Leonid Brežnev, kes nimetas seda 10. viisaastaku (197680) kahe peamise ülesande hulka kuuluvaks. Brežnev lubas BAM-i valmis ehitada ainult puhaste kätega, see tähendab sunnitöölisi kasutamata. Juba mõni nädal hiljem, 1974. aasta aprillis kuulutati BAM üleliiduliseks komsomoli löökehituseks. Seda määrati juhtima Dmitri Filippov, kes oli komsomoli keskkomitee sekretär, NSV Liidu Ministrite Nõukogu presiidiumi liige ja hiljutine Leningradi komsomolijuht.

BAM-i jaoks ehitati 21 tunnelit kogupikkusega 47 km. Kõige pikem neist oli Baikali tunnel (6686 m). Ehitati üle 4200 silla kogupikkusega 400 km.

1. oktoobril 1984 paigaldati BAM-i viimane, niinimetatud kuldne nael. Sellele pidulikule sündmusele välisvaatlejaid ei kutsutud, sest NSV Liit ei tahtnud avalikustada, et üksnes kolmandik BAM-ist on kasutatav tsiviilotstarbeks, kaht kolmandikku tohtis kasutada ainult Nõukogude Armee. Alles 1991 avati BAM täies ulatuses tsiviilreisijatele.

Pärast BAM-i ametlikku avamist on tööd jätkunud. 5. detsembril 2003 avati Venemaa tollane pikim, 15 343 meetri pikkune Severomuiski tunnel, mis ulatub kohati kilomeetri sügavusele maapinnast.

BAM on ehitatud igikeltsale. Kui igikelts globaalse soojenemise tulemuna sulama peaks, vajuks raudtee pinnasesse ja häviks.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri