Severomuiski tunnel
Severomuiski tunnel (vene keeles Северомуйский тоннель) on tunnel Baikali-Amuuri magistraalraudteel (BAM). Severomuiski tunnel on Venemaa Föderatsiooni pikim raudteetunnel, 15,34 km, ning asub Burjaatias.[1] Liiklus tunnelis avati 2003. aastal.
Burjaatias on BAM-i teel Põhja-Muia mäeahelik. Aastail 1982–1983 ehitati mäeaheliku ületamiseks 24,6 km pikkune tee aas, millel oli kuni 4% kaldeid. Niisugusel teel võisid sõita ainult mõne vaguniga kaubarongid, reisiliiklus oli keelatud. 1985–1989 ehitati uus 64-kilomeetrine serpentiinidega ja kõrgete viaduktidega tee. Rongide kiirus sellel teelõigul oli 20 km/h, varitses laviinide oht.
Kui BAM-i ehitust taasalustati 1970. aastail, otsustati Põhja-Muia mäeaheliku läbimiseks rajada tunnel. Ettevalmistused algasid 1975. aastal ja tunneli läbistamine mais 1977. 15 343-meetrine tunnel valmis 26 aastaga ja avati liikluseks 5. detsembril 2003.[2]
Tunneli läbindamist alustati mõlemast otsast. Tunnel on seismiliselt aktiivses piirkonnas. Tunneli teele jäi neli tektoonilist murrangut, kus hakkas tunnelisse voolama rohkesti vett. Ka oli väljakaevatavas mäemassis rohkesti radooni, mis tekitas töötajaid ohustava radioaktiivsuse. Tunneli ehitusel osales 4900 töötajat, neist 2200 maa-alustel töödel. Nende majutamiseks rajati kummagi tunneli otsa juurde asula. Esimene rong läbis tunneli 21. detsembril 2001, aga tunnel avati rongiliiklusele alles kaks aastat hiljem. Tunneli ehitamisel leidis aset mitu inimohvritega avariid.
Tunneli diameeter on 9,5 m ja tunnelis on ainult üks rööpapaar. Tunnelit läbib ööpäevas 14–16 rasket kaubarongi. Tunneli ventileerimiseks sissepuhutavat õhku köetakse, aga talvel ei piisa küttevõimsust ja väljast tulnud külmad rongid jahutavad tunneli keskosa alla nulli – nii hakkavad seal tekkima jääpurikad.
2023. aasta plahvatus muuda
29. novembri 2023 hilisõhtul toimus tunnelit läbinud kaubarongis neli plahvatust. Tunnelis oli 50 vaguniga kaubarong, milles oli kuus metallivagunit ning 44 tsisternvagunit diiselkütuse ja lennukikütusega. Plahvatuste järel õnnestus tunnelist välja viia 14 tsisternvagunit, 36 vagunit jäid tunnelisse.
Järgmisel päeval oli plahvatus kaubarongis tunneli ümbersõidutee raudteesillal. Süttisid kuus tsisternvagunit. Vene julgeolekuteenistus FSB teatas 7. detsembril, et pidas kinni valgevenelase, kes lasi Ukraina luureteenistuste korraldusel BAM-il õhku kaks rongi.[3]
Tulekahju tagajärgede likvideerimisel töötas rohkem kui 120 inimest. Tunnel avati uuesti liikluseks 2. detsembri hilisõhtul. Venemaa võimud käsitavad intsidenti kui terroriakti. Ukraina teatas, et see on nende julgeolekuteenistuse diversiooniakt.[4][5][6]
Tunnelit läbiva liikluse sulgemine raskendas transpordiühendusi Venemaa ja Hiina ning Põhja-Korea vahel (see tähendab riikidega, keda kahtlustatakse Venemaale majandusliku ja isegi sõjalise abi andmises).
Viited muuda
- ↑ Ukraina meedia teatas plahvatusest BAM-i raudteetunnelis. err.ee 1.12.2023
- ↑ Золотая пряжка БАМ. Вокруг света 23.06.2021.
- ↑ Russia detains man it accuses of blowing up trains at Ukraine's behest. Reuters 7.12.2023.
- ↑ На пути в Тынду нашлось место для теракта. Коммерсантъ 01.12.2023.
- ↑ Движение поездов по Северомуйскому тоннелю БАМа полностью восстановлено. Коммерсантъ 02.12.2023.
- ↑ Взрыв поездов в Северомуйском тоннеле БАМа квалифицирован как теракт. Коммерсантъ 01.12.2023.