Komsomol
|
See artikkel räägib organisatsioonist; kino kohta vaata artiklit Illusioon (kino) |
Komsomol (vene keeles комсомол, lühend nimetusest коммунистический союз молодёжи, 'kommunistlik noorsooühing'), täielik nimetus Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (Всесоюзный ленинский коммунистический союз молодёжи), lühend ÜLKNÜ (ВЛКСМ), oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei noorteorganisatsioon NSV Liidus.
| Komsomol (ÜLKNÜ) | |
|---|---|
| Всесоюзный ленинский коммунистический союз молодёжи (ВЛКСМ) | |
 | |
| Asutamine | 29. oktoober 1918 |
| Peakorter | Moskva, Nõukogude Liit |
| Ideoloogia | marksism-leninism, sotsialism |
| Koalitsioon | Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Eestimaa Kommunistlik Partei |
| Meediakanal | Komsomolskaja Pravda |
Organisatsioon asutati 29. oktoobril 1918 ja kuni 14. juulini 1923 kandis see nime Venemaa Kommunistlik Noorsooühing (VKNÜ) (Российский коммунистический союз молодежи, РКСМ). 1924. aastal anti organisatsioonile Lenini nimi: Venemaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (Российский ленинский коммунистический союз молодёжи; РЛКСМ). Seoses NSV Liidu moodustamisega 1922. aastal nimetati organisatsioon 1926. aasta märtsis Üleliiduliseks Leninlikuks Kommunistlikuks Noorsooühinguks (Всесоюзный ленинский коммунистический союз молодёжи, ВЛКСМ). Seda nime kandis organisatsioon kuni laialisaatmiseni 1991. aastal.
Nõukogude Liidus oli 1970. ja 1980. aastatel umbes 40 miljonit 14–28 aasta vanust kommunistlikku noort. Komsomoli allorganisatsiooni sai moodustada koolis, sõjaväeosas või ettevõttes. Allorganisatsiooni ehk rakukese asutamiseks piisas kolmest kommunistlikust noorest. Rajooni-, linna- jt komsomoliorganisatsioonid koosnesid komsomoli allorganisatsioonidest. Komsomoli allorganisatsiooni tegevuse organiseerimiseks ja plaanide kinnitamiseks toimusid koosolekud. Jooksva töö organiseerimiseks valiti komsomoli komitee, alla 10 liikmega allorganisatsioonis sekretär (komsomolisekretär ehk venepäraselt komsorg) ja tema asetäitja. [1]
ÜLKNÜ ametlik ajaleht oli partei 13. kongressi otsusega asutatud Komsomolskaja Pravda, mis ilmus Moskvas 6 korda nädalas. Eestis oli ELKNÜ häälekandjaks ajaleht Noorte Hääl.
Komsomoli juhid Redigeeri
Komsomoli liikmete arv[2]
| Aasta | Liikmeid |
|---|---|
| 1918 | 22 100 |
| 1919 | 96 000 |
| 1920 | 400 000 |
| 1922 | 247 000 |
| 1924 | 500 700 |
| 1925 | 1 140 706 |
| 1929 | 2 317 358 |
| 1933 | 4 547 186 |
| 1939 | 8 245 787 |
| 1941 | 10 387 852 |
| 1944 | 6 058 177 |
| 1946 | 7 480 182 |
| 1950 | 10 512 385 |
| 1955 | 18 617 532 |
| 1962 | 19 095 064 |
| 1971 | 28 156 924 |
| 1974 | 32 744 407 |
| 1975 | 33 760 617 |
| 1976 | 34 826 000 |
| 1977 | 35 600 000 |
| 1978 | 37 040 000 |
| 1979 | 38 459 000 |
| 1980 | 39 572 000 |
| 1981 | 40 578 000 |
| 1982 | 41 361 000 |
| 1983 | 41 803 000 |
| 1985 | 41 944 000 |
ÜLKNÜ KK peasekretärid (−1938) ja I sekretärid (1938–1991):
- Jefim Viktorovitš Tsetlin (29. oktoober – 14. detsember 1918)
- Oskar Lvovitš Rõvkin (15. detsember 1918 – 9. oktoober 1919)
- Lazar Abramovitš Šatskin (10. oktoober 1919 – 4. aprill 1921)
- Pjotr Ivanovitš Smorodin (5. aprill 1921 – 18. juuli 1924)
- Nikolai Pavlovitš Tšaplin (18. juuli 1924 – 16. mai 1928)
- Aleksandr Ivanovitš Miltšakov (17. mai 1928 – 24. aprill 1929)
- Aleksandr Vassiljevitš Kossarev (24. aprill 1929 – 23. november 1938)
- Nikolai Aleksandrovitš Mihhailov (23. november 1938 – 30. oktoober 1952)
- Aleksandr Nikolajevitš Šelepin (30. oktoober 1952 – 28. märts 1958)
- Vladimir Jefimovitš Semitšastnõi (28. märts 1958 – 25. märts 1959)
- Sergei Pavlovitš Pavlov (25. märts 1959 – 12. juuni 1968)
- Jevgeni Mihhailovitš Tjaželnikov (12. juuni 1968 – 27. mai 1977)
- Boriss Nikolajevitš Pastuhhov (27. mai 1977 – 6. detsember 1982)
- Viktor Maksimovitš Mišin (6. detsember 1982 – 19. juuli 1986)
- Viktor Ivanovitš Mironenko (19. juuli 1986 – 12. aprill 1990)
- Vladimir Mihhailovitš Zjukin (12. aprill 1990 – 26. august 1991)
Komsomoliorganisatsiooni viis esimest juhti – Tsetlin, Rõvkin, Šatskin, Smorodin ja Tšaplin – vahistati 1937. või 1938. aastal, mõisteti rahvavaenlastena surma ja hukati. Kuues juht Miltšakov pidi 15 aastat olema GULAG-is.
Tunnustus Redigeeri
- 1928 – Punatähe orden lahinguteenete eest kodusõja ja välismaise interventsiooni aastatel.
- 1931 – Tööpunalipu orden omaalgatuse eest lööktöö ja sotsialistliku võistluse alal, mis tõi kaasa riigi rahvamajanduse arendamise esimese viisaastaku plaani eduka täitmise.
- 1945 – Lenini orden väljapaistvate teenete eest kodumaa ees Suures Isamaasõjas ja suure töö eest nõukogude noorsoo kasvatamisel ustavuse vaimus sotsialistlikule isamaale.
- 1948 – teine Lenini orden väljapaistvate teenete eest kodumaa ees nõukogude noorsoo kommunistlikul kasvatamisel ja aktiivse osalemise eest sotsialistlikus ülesehitustöös ning komsomoliorganisatsiooni 30. aastapäeva puhul.
- 1956 – kolmas Lenini orden kommunistlike noorte ja nõukogude noorsoo suurte teenete eest sotsialistlikus ülesehitustöös, uudis- ja jäätmaade ülesharimisel.
- 1968 – Oktoobrirevolutsiooni orden kommunistlike noorte ja nõukogude noorsoo väljapaistvate teenete ja suure panuse eest nõukogude võimu kehtestamisel ja kindlustamisel, kodumaa vaenlastega peetud sõdades üles näidatud mehisuse ja kangelaslikkuse eest, aktiivse osalemise eest sotsialistlikus ja kommunistlikus ülesehitustöös, viljaka töö eest uue põlvkonna kasvatamisel Lenini ideaalidele andumuse vaimus ning komsomoliorganisatsiooni 50. aastapäeva puhul.
Komsomol Eestis Redigeeri
Eesti NSV-s oli ÜLKNÜ allorganisatsioon Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (ELKNÜ). 1. jaanuaril 1978 kuulus sellesse 2657 allorganisatsiooni 153 932 liikmega.[3]
Vaata ka Redigeeri
Viited Redigeeri
Välislingid Redigeeri
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Komsomol |