Olavi Pihlamägi
Olavi Pihlamägi (sündinud 14. veebruaril 1949 Tartus) on eesti muusikakriitik ja kultuuritegelane.
Foto: Jaan Künnap
Haridus
Ta on lõpetanud 1967. aastal Tallinna Kaugõppe Keskkooli ja 1971. aastal Eduard Vilde nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuritöötaja-näitejuhi erialal.[1]
Töö ja looming
Tallinna Tehnikaülikooliga on Olavi Pihlamägi seotud 1973. aastast, mil alustas tööd tolleaegse nimetusega Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) ametiühinguklubi kunstilise juhina. Tema initsiatiivil[viide?] loodi 1. jaanuaril 1975 TPI Üliõpilasklubi, hilisem Tallinna Tehnikaülikooli Kultuurikeskus,[1] mille juhatuse esimees ja tegevdirektor on ta siiani.[viide?]
Olavi Pihlamägi on aidanud kaasa paljude akadeemiliste traditsioonide juurutamisele ja kinnistamisele Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ-s).[viide?] 2000. aastal alustas ta esimese TTÜ avalike suhete osakonna juhina osakonna loomist ja arendamist, hiljem on ta töötanud ka rektoraadi kultuurinõunikuna.
Olavi Pihlamägi on juhtinud TTÜ-s nii akadeemilisi kui ka kultuuriüritusi ja osalenud rahvusvaheliste teadusürituste korraldamisel. Ta on paljude üleriigiliste kultuuriürituste ning üliõpilaste laulu- ja tantsupidude Gaudeamus üks korraldajaid.[2]
Saated ja filmid
Põhitöö kõrvalt on Olavi Pihlamägi aidanud teha kümneid kultuurisaateid Vikerraadios ja Eesti Televisioonis. 1978. aastal valmis Eesti Telefilmis tema kui stsenaristi ja intervjueerija panusega kontsertfilm "Tudengiloss", kus näidatakse Tallinna Polütehnilise Instituudi taidluskollektiive ja jutustatakse Glehni lossi taastamise lugu.[3] 2011. aastal valmis tal stsenaristina koos režissöör Peeter Brambatiga muusikaline dokumentaalfilm "Kosmos 68", mis jutustab inimestest, kes tõid 1960. aastatel ühiskonna ellu killukese vabadust, ning kajastab muusikamaailma avanemist tollase nooruse ees ja selliste ühiskondlike liikumiste algust, mis viisid lõpuks sotsialismileeri lagunemiseni.[4] Ka ülikooli juubelite puhul on Pihlamägi koostanud mitme saatesarja saateid nii Eesti Raadios kui ka ETV-s.
Eurovisiooni lauluvõistlused
Pihlamägi oli esimene muusikakommentaator, kellele usaldati Eesti Televisioonis 1993. aastal Eurovisiooni lauluvõistluse ülekande kommenteerimine uute maade võistluselt Ljubljanas, kus esimest korda osales ka Eesti. Hiljem on ta eksperdina Eurovisiooni lauluvõistluse teemasid kommenteerinud muudeski meediakanalites. 2002. aastal ilmus seni ainus eestikeelne eurovisiooniteemaline raamat "Eurovisioon läbi aastate", mille üks kaasautoreid ta on.[5]
Praegu[millal?] on Pihlamägi meedias peatähelepanu pööranud 1960. aastate biit- ja estraadimuusika tutvustamisele.[viide?] Ta on tunnustatud ekspert mitmesugustes žüriides ja kultuurikogudes.[viide?] Aastate jooksul on ta korraldanud ja juhtinud sadu kontserte nii Eestis kui ka välismaal.[viide?]
Tunnustus
- 1989 – Eesti NSV teeneline kultuuritegelane
- 2009 – Tallinna Tehnikaülikooli teenetemedal "Mente et Manu"[6]
- 2014 – Tallinna linna teenetemärk[7]
- 2014 – Tallinna Tehnikaülikooli auliige[6]
- 2024 – Kuldne Plaat panuse eest Eesti muusikasse (elutööauhind)
Viited
- ↑ 1,0 1,1 "Päevatee suvekülaline on Olavi Pihlamägi". Vikerraadio. 12. august 2017. Vaadatud 14. jaanuaril 2024.
- ↑ "Reps andis üle Gaudeamuse tänumedalid". Tartu Postimees. 23. juuni 2018. Vaadatud 14. jaanuaril 2024.
- ↑ "Tudengiloss | Videoarhiiv". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 14. jaanuaril 2024.
- ↑ "Kosmos '68 - Legendid vol. 1". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 14. jaanuaril 2024.
- ↑ Erlach, Romi (16. aprill 2002). "Olavi Pihlamägi täiustas inglaste eurovisiooniraamatut". Eesti Päevaleht. Vaadatud 14. jaanuaril 2024.
- ↑ 6,0 6,1 "Ülikool tunnustab". TalTech. 27. august 2019. Vaadatud 14. jaanuaril 2024.
- ↑ "Olavi Pihlamägi". Tallinn. Vaadatud 14. jaanuaril 2024.