Olavi Pihlamägi

eesti ajakirjanik ja kultuuritegelane

Olavi Pihlamägi (sündinud 14. veebruaril 1949 Tartus) on eesti ajakirjanik ja kultuuritegelane.

Olavi Pihlamägi 1984. aastal
Foto: Jaan Künnap

Ta lõpetas 1967. aastal Tallinna Kaugõppe Keskkooli ja 1971. aastal Eduard Vilde nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuritöötaja-näitejuhi erialal.[1]

Tallinna Tehnikaülikooliga on Olavi Pihlamägi seotud 1973. aastast, mil alustas tööd tolleaegse nimetusega Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) ametiühinguklubi kunstilise juhina. Tema initsiatiivil loodi 1. jaanuaril 1975 TPI Üliõpilasklubi, hilisem Tallinna Tehnikaülikooli Kultuurikeskus,[1] mille juhatuse esimees ja tegevdirektor on ta tänaseni.[viide?]

Olavi Pihlamägi on aidanud kaasa paljude akadeemiliste traditsioonide juurutamisele ja kinnistamisele Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ-s). 2000. aastal alustas ta esimese TTÜ avalike suhete osakonna juhina osakonna loomist ja arendamist, hiljem on ta töötanud ka rektoraadi kultuurinõunikuna.

Olavi Pihlamägi on juhtinud TTÜ-s nii akadeemilisi kui ka kultuuriüritusi ja osalenud paljude rahvusvaheliste teadusürituste korraldamisel. Ta on paljude üleriigiliste kultuuriürituste ja üliõpilaste laulu- ja tantsupidude Gaudeamus üks korraldajatest.[2]

Paralleelselt põhitööga ülikoolis on Olavi Pihlamägi olnud tegev raadio- ja teleajakirjanikuna, peamiselt on ta seotud olnud Vikerraadio ja Eesti Televisiooniga. 1978. aastal valmis tal ETV-s kontsertfilm "Tudengiloss", mis näitab meie taidluskollektiive ja jutustab Glehni lossi taastamise loo.[3] 2011. aastal valmis koos režissöör Peeter Brambatiga muusikaline dokumentaalfilm "Kosmos 68", mis jutustab inimestest, kes tõid 1960. aastatel ühiskonna ellu killukese vabadust ja kajastab muusikamaailma avanemist tollase nooruse ees ning ühiskondlike liikumiste algust, mis viisid lõpuks sotsialismileeri lagunemiseni.[4]

Ülikooli juubelitega seotult on Pihlamägi sisustanud mitmeid saatesarju nii Eesti Raadios kui ETV-s. Ta oli esimene telekommentaator, kes tegi 1993. aastal ülekande Eurovisiooni lauluvõistluse uute maade võistluselt Ljubljanas, kus esimest korda osales ka Eesti. Edaspidi on ta eksperdina Eurovisiooni lauluvõistluse teemat kommenteerinud meediakanalites ja 2002. aastal anti tema kaasautorlusega välja seni ainus eestikeelne eurovisiooniteemaline raamat "Eurovisioon läbi aastate".[5]

Praegu on Pihlamägi meedias peatähelepanu pööranud 1960. aastate biit- ja estraadimuusika tutvustamisele. Ta on tunnustatud ekspert mitmesugustes žüriides ja kultuurikogudes. Samuti on ta aastate jooksul korraldanud ja juhtinud sadu kontserte nii Eestis kui ka välismaal.

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 "Päevatee suvekülaline on Olavi Pihlamägi". Vikerraadio. 12. august 2017. Vaadatud 14. jaanuaril 2024.
  2. "Reps andis üle Gaudeamuse tänumedalid". Tartu Postimees. 23. juuni 2018. Vaadatud 14. jaanuaril 2024.
  3. "Tudengiloss | Videoarhiiv". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 14. jaanuaril 2024.
  4. "Kosmos '68 - Legendid vol. 1". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 14. jaanuaril 2024.
  5. Erlach, Romi (16. aprill 2002). "Olavi Pihlamägi täiustas inglaste eurovisiooniraamatut". Eesti Päevaleht. Vaadatud 14. jaanuaril 2024.
  6. 6,0 6,1 "Ülikool tunnustab". TalTech. 27. august 2019. Vaadatud 14. jaanuaril 2024.
  7. "Olavi Pihlamägi". Tallinn. Vaadatud 14. jaanuaril 2024.