Evi Arujärv
Evi Arujärv (aastani 1989 Evi Papp; sündinud 28. novembril 1953 Kohtla-Järvel) on eesti muusikateadlane, -kriitik, esseist ja kolumnist.[1] Ta on alates 2007. aastast Eesti Muusika Infokeskuse direktor.
Evi Arujärv lõpetas 1974. aastal Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooria (juhendaja Ene Pilliroog) ja 1982. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateaduse erialal (juhendaja Tiia Järg). Aastatel 1982–1987 töötas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lepingulise teadurina. Aastatel 1988–1992 oli Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi aspirant.[1]
Aastatel 1992–1993 töötas ta ajakirjas Teater. Muusika. Kino toimetajana, aastatel 1995–2005 Postimehes muusikakriitikuna, aastatel 2003–2011 Sirbis (rubriik „Kergitab kulmu”) ja aastatel 2006–2010 Päevalehes kolumnistina.[1]
Alates 2004. aastast on ta olnud Eesti Muusika Infokeskuses toimetaja. Alates 2007. aastast on ta Eesti Muusika Infokeskuse direktor.[1]
Eevi Arujärv on uurinud peamiselt eesti heliloomingut ning käsitlenud muusikaesteetika ja -semiootika probleeme, teinud raadiosaateid. Teatrikriitikuna on ta kirjutanud peamiselt ajakirjas Teater. Muusika. Kino.
Tunnustus muuda
- 1984 ajakirja Teater. Muusika. Kino aastapreemia
- 1987 ajakirja Teater. Muusika. Kino aastapreemia
- 1988 Eesti NSV muusika aastapreemia
- 1993 ajakirja Teater. Muusika. Kino aastapreemia
- 1996 ajakirja Teater. Muusika. Kino aastapreemia
- 1996 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (uute kvaliteetide loomine muusikapublitsistikas ja kontserdikriitikas)
- 1999 ajakirja Teater. Muusika. Kino aastapreemia
- 2000 Loomingu aastapreemia
- 2002 ajakirja Teater. Muusika. Kino aastapreemia
- 2003 Eesti Teatriliidu kriitikaauhind
- 2003 stipendium „Ela ja sära”
- 2004 Koosmeele auhind[1]
- 2017 Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia (hindamatu panus eesti nüüdismuusika mõtestamisel)
- 2023 Valgetähe V klassi teenetemärk[2]
Isiklikku muuda
Evi Arujärve abikaasa on Vaapo Vaher.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti muusika biograafiline leksikon. 1. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 48
- ↑ "President annab tänavu 167 riiklikku teenetemärki". ERR. 6. veebruar 2023. Vaadatud 6. veebruar 2023.
Kirjandus muuda
- Eesti muusika biograafiline leksikon. 1. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 48