Reet Neimari nimeline kriitikaauhind

Eesti teatri aastaauhind kriitika eest

Reet Neimari nimeline kriitikaauhind on üks Eesti teatri aastaauhindadest. Auhind kannab Reet Neimari nime 2009. aastast.[1] Varem nimetati seda auhinda lihtsalt kriitikaauhinnaks.

Auhinda annavad välja Eesti Teatriliit ja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.

Reet Neimari nimeline kriitikaauhind antakse autorile või autorite kooslusele eelmise kalendriaasta jooksul kirjalikus või suulises vormis avalikkuseni jõudnud ühe või mitme arvustuse, artikli, saate, trükise vms eest, mis analüüsivad ja kirjeldavad pädevalt Eesti teatripilti ja teatrikunsti.[2]

LaureaadidRedigeeri

Aasta Laureaadid Põhjendus
1984 Lilian Vellerand arvustused ajakirjas Teater. Muusika. Kino ja portree Mikk Mikiverist ajakirjas Tallinn
1985 Kaarel Ird teatriraamatud „Per aspera ehk Olnust ja tänasest” ja „Театр – моя работа”
1986 Reet Neimar uurimuslik essee „Urmas Kibuspuu” (Teater. Muusika. Kino 1985, nr 11)
1987 Helga Tõnson ooperilavastuste arvustused: „„Maskiballi” kolmest etendusest” ja „Kolletavate kaskede all“ (Sirp ja Vasar 1986, nr 7 ja 17)
1988 Karin Kask koguteos „Eesti teater 1940–1965”
1989 Lea Tormis dokumendikogumik „Inimene ja jumal”
1990 Margot Visnap artiklid ajakirjas Teater. Muusika. Kino 1989, nr. 1: „Minekule määratud rahva selginevad kontuurid” („Vaikuse vallamaja” ja „Minek” neljas lavastuses), ja nr. 9: „Vabakuulajana maailmateatri suurüritusel” (ITI Kongress Helsingis); emigreerunud eesti näitlejate mälestuste kogumine
1991 Kristel Pappel vokaalprobleemide järjekindel käsitlus ja ooperiarvustused
1992 Ülo Tonts aasta jooksul ilmunud artiklid
1993 Lilian Vellerand-Tamm artiklid „Peakaotuse aegu või igavesti naiselik, igavesti mehelik” ning „... kuid näitleja jääb“ (Teater. Muusika. Kino 1992, nr 3 ja nr 11)
1994 Mihkel Mutt 1993. aasta jooksul ilmunud kriitika
1995 Lea Tormis artiklid: „Mõelda on mõnus” ja „16. lend, vaikne vastukaal” (Eesti Ekspress 1994, 27. IV ja 21. VI); „Mõttemänge ja lisamärkusi Draamateatri „Hedda Gableri” puhul“ ja „Kultuuripõllu harija: kilde ühest saatusetervikust” (Teater. Muusika. Kino 1994, nr 6 ja nr 7)
1996 Reet Neimar artiklid: „Tšehhov. Elu ebatäiuslikkus mikroskoobi all” (Teater. Muusika. Kino 1995, nr 8 ja 9)
1997 Boris Tuch tõsiselt süvenev, isikupärane ja erudeeritud teatrikäsitlus
1998 Ivika Sillar artiklid: „Arcadia 1997” ja „Kaksteist vihast meest” (Teater. Muusika. Kino 1997, nr 8–9 ja 11)
1999 Jaak Rähesoo kirjutised: „„Mida soovite?” – William Shakespeare’i „Kaheteistkümnes öö” Vanemuises (Sirp 3. IV 1998); „Pimeduse väljakutsed, une(nägijate) vastused” (Postimees 24. XII 1998); sari „Hooaeg New Yorgis” (Teater. Muusika. Kino 1998, nr 5–12)
2000 Mihkel Mutt aasta jooksul ilmunud kriitika
2001 Reet Weidebaum teatrisündmuste järjepidev objektiivne ja tasakaalustatud kajastamine igapühapäevases teatrisaates „Publikumärk” Kuku-raadios
2002 Lea Tormis ja Reet Neimar artikkel „Sallivust teatrimaailma” (Teater. Muusika. Kino 2001, nr 10)
2003 Evi Arujärv professionaalse teatrikriitika eest
2004 Sven Karja 2003. aastal ilmunud teatriartiklid
2005 Kristiina Garancis 2004. aasta kirjutised eest tantsulavastuste alal
2006 Eero Epner artikkel „Miks Julia nutab” (Teater. Muusika. Kino 2005, nr 1)
2007 Margus Mikomägi püsiv missioonitundeline töö ning professionaalse orienteerumisega tehtud intervjuud ja teatriküljed Rapla ajalehes Nädaline
2008 Ivika Sillar „Antoška” (Teater.Muusika.Kino, nr 7, 2007) ja „Hirvekütt” (ajakiri NO99, 2007)
2009 Valle-Sten Maiste artikkel „ Mõtlema panev natsionalism” ajakirjas Teater.Muusika.Kino, nr 2, 2008
2010 Meelis Oidsalu 2009. aastal ilmunud teatriarvustuste eest
2011 Alvar Loog 2010. aastal ilmunud teatrikriitika eest
2012 Madis Kolk „Eesti teater 21. sajandil” (Vikerkaar 4-5, 2011); „Uussiiralt autoriteatrist, ajaloost ja vabadusest. Eesti näitekirjandus 2010” (Looming 4/2011); „Teatri taassünd teraapilisest teesklusest” (Sirp, 21.01.2011); „Läänemaise teatri kõrbeaskees” (Sirp, 13.05.2011)
2013 Heili Einasto avarapilguline ja kõrgtasemel lavalise tantsukunsti kriitik, kes valdab üldpilti kõiki tantsusuundi arvestades. – „Keisri uued rõivad” (Sirp, 20.12.2012), „Rahvusballet pärast „Pööningutantsu”” (Sirp, 16.03.2012), „John Cage ja Merce Cunningham – kunstis ja elus” (TMK 8-9.2012), „Rosalinde kuritöö” (TMK 05.2012)
2014 Eero Epner artiklid: „Avalikkus ja teater“ (Sirp, 24.01), „Hetkelisusest sündiv vabadus“ (Sirp, 29.08), „Brutaalne prints“ (Sirp, 14.11)
2015 Alvar Loog järjepidev teatrikriitik, kellel õnnestus tekitada elav ning vastukaja pälvinud arutelu teatri ja performance’i piiridest
2016 Pille-Riin Purje järjepideva näitlejale pööratud tähelepanu, harvaesineva süvenemise ja põhjalikkuse eest 2015. aastal ajakirjanduses avaldatud teatriartiklites ning Tallinna Linnateatri 50-aastast tegevust kokkuvõtvas teoses „Olla“
2017 Luule Epner süstemaatilise lähemisega autor, kes lavastuse „Paradiisˮ näitel selgitab põhjalikult lahti Lauri Lagle kui lavastaja omailma ja esteetilise võttestiku
2018 Jaak Allik klassikalise teatrikriitika põhiprintsiipide elushoidmine, oskus tõlgendada Lavastustervikut ja selle kohta ajas kogemustest kantud panoraamvaates
2019 Madli Pesti detailne ja üldistusjõuline kriitik, kelle neutraalsed ja selged kirjeldused tekitavad elavaid kujutluspilte ning on lahutamatult seotud analüütilise seisukohavõtuga
2020 Ott Karulin artiklisari „ÜKT“ ajalehes Sirp ja teised 2019. aastal ilmunud artiklid

ViitedRedigeeri