Reet Neimari nimeline kriitikaauhind
Eesti teatri aastaauhind kriitika eest
Reet Neimari nimeline kriitikaauhind on üks Eesti teatri aastaauhindadest. Auhind kannab Reet Neimari nime 2009. aastast.[1] Varem nimetati seda auhinda lihtsalt kriitikaauhinnaks.
Auhinda annavad välja Eesti Teatriliit ja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.
Reet Neimari nimeline kriitikaauhind antakse autorile või autorite kooslusele eelmise kalendriaasta jooksul kirjalikus või suulises vormis avalikkuseni jõudnud ühe või mitme arvustuse, artikli, saate, trükise vms eest, mis analüüsivad ja kirjeldavad pädevalt Eesti teatripilti ja teatrikunsti.[2]
Laureaadid
muudaAasta | Laureaadid | Põhjendus |
---|---|---|
1984 | Lilian Vellerand | arvustused ajakirjas Teater. Muusika. Kino ja portree Mikk Mikiverist ajakirjas Tallinn |
1985 | Kaarel Ird | teatriraamatud „Per aspera ehk Olnust ja tänasest” ja „Театр – моя работа” |
1986 | Reet Neimar | uurimuslik essee „Urmas Kibuspuu” (Teater. Muusika. Kino 1985, nr 11) |
1987 | Helga Tõnson | ooperilavastuste arvustused: „„Maskiballi” kolmest etendusest” ja „Kolletavate kaskede all“ (Sirp ja Vasar 1986, nr 7 ja 17) |
1988 | Karin Kask | koguteos „Eesti teater 1940–1965” |
1989 | Lea Tormis | dokumendikogumik „Inimene ja jumal” |
1990 | Margot Visnap | artiklid ajakirjas Teater. Muusika. Kino 1989, nr. 1: „Minekule määratud rahva selginevad kontuurid” („Vaikuse vallamaja” ja „Minek” neljas lavastuses), ja nr. 9: „Vabakuulajana maailmateatri suurüritusel” (ITI Kongress Helsingis); emigreerunud eesti näitlejate mälestuste kogumine |
1991 | Kristel Pappel | vokaalprobleemide järjekindel käsitlus ja ooperiarvustused |
1992 | Ülo Tonts | aasta jooksul ilmunud artiklid |
1993 | Lilian Vellerand-Tamm | artiklid „Peakaotuse aegu või igavesti naiselik, igavesti mehelik” ning „... kuid näitleja jääb“ (Teater. Muusika. Kino 1992, nr 3 ja nr 11) |
1994 | Mihkel Mutt | 1993. aasta jooksul ilmunud kriitika |
1995 | Lea Tormis | artiklid: „Mõelda on mõnus” ja „16. lend, vaikne vastukaal” (Eesti Ekspress 1994, 27. IV ja 21. VI); „Mõttemänge ja lisamärkusi Draamateatri „Hedda Gableri” puhul“ ja „Kultuuripõllu harija: kilde ühest saatusetervikust” (Teater. Muusika. Kino 1994, nr 6 ja nr 7) |
1996 | Reet Neimar | artiklid: „Tšehhov. Elu ebatäiuslikkus mikroskoobi all” (Teater. Muusika. Kino 1995, nr 8 ja 9) |
1997 | Boris Tuch | tõsiselt süvenev, isikupärane ja erudeeritud teatrikäsitlus |
1998 | Ivika Sillar | artiklid: „Arcadia 1997” ja „Kaksteist vihast meest” (Teater. Muusika. Kino 1997, nr 8–9 ja 11) |
1999 | Jaak Rähesoo | kirjutised: „„Mida soovite?” – William Shakespeare’i „Kaheteistkümnes öö” Vanemuises (Sirp 3. IV 1998); „Pimeduse väljakutsed, une(nägijate) vastused” (Postimees 24. XII 1998); sari „Hooaeg New Yorgis” (Teater. Muusika. Kino 1998, nr 5–12) |
2000 | Mihkel Mutt | aasta jooksul ilmunud kriitika |
2001 | Reet Weidebaum | teatrisündmuste järjepidev objektiivne ja tasakaalustatud kajastamine igapühapäevases teatrisaates „Publikumärk” Kuku-raadios |
2002 | Lea Tormis ja Reet Neimar | artikkel „Sallivust teatrimaailma” (Teater. Muusika. Kino 2001, nr 10) |
2003 | Evi Arujärv | professionaalse teatrikriitika eest |
2004 | Sven Karja | 2003. aastal ilmunud teatriartiklid |
2005 | Kristiina Garancis | 2004. aasta kirjutised eest tantsulavastuste alal |
2006 | Eero Epner | artikkel „Miks Julia nutab” (Teater. Muusika. Kino 2005, nr 1) |
2007 | Margus Mikomägi | püsiv missioonitundeline töö ning professionaalse orienteerumisega tehtud intervjuud ja teatriküljed Rapla ajalehes Nädaline |
2008 | Ivika Sillar | „Antoška” (Teater.Muusika.Kino, nr 7, 2007) ja „Hirvekütt” (ajakiri NO99, 2007) |
2009 | Valle-Sten Maiste | artikkel „ Mõtlema panev natsionalism” ajakirjas Teater.Muusika.Kino, nr 2, 2008 |
2010 | Meelis Oidsalu | 2009. aastal ilmunud teatriarvustuste eest |
2011 | Alvar Loog | 2010. aastal ilmunud teatrikriitika eest |
2012 | Madis Kolk | „Eesti teater 21. sajandil” (Vikerkaar 4-5, 2011); „Uussiiralt autoriteatrist, ajaloost ja vabadusest. Eesti näitekirjandus 2010” (Looming 4/2011); „Teatri taassünd teraapilisest teesklusest” (Sirp, 21.01.2011); „Läänemaise teatri kõrbeaskees” (Sirp, 13.05.2011) |
2013 | Heili Einasto | avarapilguline ja kõrgtasemel lavalise tantsukunsti kriitik, kes valdab üldpilti kõiki tantsusuundi arvestades. – „Keisri uued rõivad” (Sirp, 20.12.2012), „Rahvusballet pärast „Pööningutantsu”” (Sirp, 16.03.2012), „John Cage ja Merce Cunningham – kunstis ja elus” (TMK 8-9.2012), „Rosalinde kuritöö” (TMK 05.2012) |
2014 | Eero Epner | artiklid: „Avalikkus ja teater“ (Sirp, 24.01), „Hetkelisusest sündiv vabadus“ (Sirp, 29.08), „Brutaalne prints“ (Sirp, 14.11) |
2015 | Alvar Loog | järjepidev teatrikriitik, kellel õnnestus tekitada elav ning vastukaja pälvinud arutelu teatri ja performance’i piiridest |
2016 | Pille-Riin Purje | järjepideva näitlejale pööratud tähelepanu, harvaesineva süvenemise ja põhjalikkuse eest 2015. aastal ajakirjanduses avaldatud teatriartiklites ning Tallinna Linnateatri 50-aastast tegevust kokkuvõtvas teoses „Olla“ |
2017 | Luule Epner | süstemaatilise lähemisega autor, kes lavastuse „Paradiisˮ näitel selgitab põhjalikult lahti Lauri Lagle kui lavastaja omailma ja esteetilise võttestiku |
2018 | Jaak Allik | klassikalise teatrikriitika põhiprintsiipide elushoidmine, oskus tõlgendada Lavastustervikut ja selle kohta ajas kogemustest kantud panoraamvaates |
2019 | Madli Pesti | detailne ja üldistusjõuline kriitik, kelle neutraalsed ja selged kirjeldused tekitavad elavaid kujutluspilte ning on lahutamatult seotud analüütilise seisukohavõtuga |
2020 | Ott Karulin | artiklisari „ÜKT“ ajalehes Sirp ja teised 2019. aastal ilmunud artiklid |
2021 | Eero Epner | teatripildi lõikavalt kujundlik, nukker-irooniline peegeldamine Karini ja Marko artiklisarjas: „Karin ja Marko“ (Sirp 14.02.2020), „Karin ja Marko 2“ (Teater. Muusika. Kino 2020, nr 3), „Mati Undi puudumine“ (Sirp 12.06.2020) ning „Harmooniline õnnelik inimene“ (Sirp 07.08.2020) |
2022 | Keiu Virro | artiklid "Lasteaedades mängivate teatrite kohal laiub hämarus" (Sirp, 23. aprill 2021), "Algul tuuakse lilled, siis malakas" (Postimees, 4. aprill 2021) ja "Sumedas öös on stiili, aga kuhu jäävad inimesed?" (Sirp, 3. detsember 2021) |
2023 | Kerri Kotta | artiklid „Ühest õnnestunud klassikatõlgendusest: Ardo Ran Varrese „Põrgupõhja uus Vanapagan““ (Teater. Muusika. Kino 2022, nr 7-8), „Üks lõbus düstoopia“ (Teater. Muusika. Kino 2022, nr 11) ning „Ääremaa tõmbetuules“ (Muusika 2022, nr 11) |
2024 | Kaur Riismaa | artiklid „Pennike va Guy heaks“ (Sirp 6. I 2023), „Inimesed nagu me ise“ (Sirp 24. III 2023) ja „Metsa kirjeldamine digitaalsele Tuglasele“ (Sirp 1. IX 2023) |
Viited
muuda- ↑ "Reet Neimari nimeline kriitikaauhind. Eesti Teatriliidu veebisait". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. jaanuar 2020. Vaadatud 25. jaanuaril 2020.
- ↑ Reet Neimari nimelise kriitikaauhinna statuut. Eesti Teatriliidu veebisait.