Vikipeedia

Mihkel Mutt

eesti kirjanik

Mihkel Mutt (sündinud 18. veebruaril 1953 Tartus) on eesti kirjanik, esseist, kriitik ja toimetaja.

Mihkel Mutt
Mihkel Mutt (1996)
Sündinud 18. veebruar 1953
Tartu, Eesti
Rahvus eestlane
Elukutse kirjanik, esseist, kriitik ja toimetaja

Elukäik ja töö

muuda

Mihkel Mutt sündis võõrkeeleõpetajate peres. Ta lõpetas Tartu 8. Keskkooli kirjanduse eriklassi. Aastatel 1971–1976 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat ja ajakirjandust.

Aastatel 1976–1977 töötas ta toimetajana kirjastuses Eesti Raamat, 1977–1986 ajakirjas Looming algul kirjandusteaduse ja kriitika, pärast luule- ja lühiproosa osakonna toimetajana,[1] 1986–1988 oli vabakutseline kirjanik, 1988–1990 Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri kirjandusala juhataja, 1990–1991[2] Välisministeeriumi informatsioonibüroo juhataja.[3] 1991–1993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht.[4][5][6]

1997–2005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja.[6] Muti juhtimise ajal hakkas ilmuma Sirbi vaheleht Diplomaatia.[7] Aastatel 2005–2016 oli ta ajakirja Looming peatoimetaja.[8]

Looming

muuda

Kirjanduslikku tegevust alustas Mutt 1966. aastal novellitõlkega inglise keelest koolialmanahhis "Tipa-Tapa". Följetone, paroodiaid, teatri- ja hiljem ka kirjandusarvustusi hakkas ta avaldama 1970. aastatel.[9] Esimesed tõsisemad kirjanduslikud katsetused pärinevad aastast 1978. "Eesti kirjandusloos" nimetatakse teda üheks vähestest kaheksakümnendatel tähelepanu äratanud proosadebütantidest.[10]

Prosaistina on Mutt tuntud vaheda iroonilise kirjutusviisi poolest. 1980. aastal ilmunud kogumiku "Fabiani õpilane" esseistlikes novellides ning 1982. aastal ilmunud romaanis "Hiired tuules" kirjutab Mutt kirjandusloo sõnul "modernismi peateemad, hoiakud ja ideed üle kriitilis-paroodilises võtmes".[11] Romaan kirjeldab teatraal Kalle Jermakoffi teatriuuenduskatset kultuuritegelase Victor Kaku vaatenurgast. Selles on nähtud dialoogi Mati Undi romaaniga "Via regia", kuid ka vihjet Hugo Raudsepa "Põrunud aru õnnistusele".[11] Diloogia "Keerukuju" (1985) ja "Kallid generatsioonid" (1986) kirjeldab sugupoolte vahelisi suhteid "vaimse mehe vaatepunktist".[11]

Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena, nähes selles paralleele ka Jüri Üdi luulega.[12]

Romaanis "Rahvusvaheline mees" kajastab Mutt oma kogemusi tööst välisministeeriumis. Teose nimitegelase prototüübiks on peetud toonast välisministrit, hilisemat presidenti Lennart Merit. "Grotesksusest hoolimata on "Rahvusvahelisest mehest" kujunenud mõjukaim Meri-aegse diplomaatia jäädvustus ja võib-olla isegi üks olulisemaid Eesti taasiseseisvumise kroonikaid," iseloomustab romaani kirjandusteadlane Linda Kaljundi.[13]

Mitmes Muti jutukogus ja romaanis ("Fabiani õpilane" (1980), "Vana Fabiani nutulaul" (1988), "Rahvusvaheline mees" (1994), "Progressiivsed hiired" (2001)) on peategelaseks Fabian, Muti alter ego.[13]

2009. aastal ilmunud mälestuste I–II köites keskendub Mutt oma suguvõsale ja lapsepõlvele. 2010. aastal ilmunud III köide kujutab kooliaega, IV köide ülikooliaastaid.[14] V ja VI köide käsitlevad 1970. aastate lõppu ja 1980. aastaid.

Aastatel 2016–2018 sai Mihkel Mutt kirjanikupalka.

Londoni 2018. aasta raamatumessil, mille keskmes oli Balti riikide kirjandus, oli ta nn autorite päeval Eestit esindav peaautor.

Tunnustus

muuda

Poliitiline tegevus

muuda

Aastatel 2001–2002 kuulus Mutt Isamaaliitu. Lahkumise põhjuseks tõi ta eetilised vastuolud ajalehe peatoimetamise ja parteisse kuulumise vahel.[16] 2001–2008 oli ta Haapsalu Linnavolikogu liige, selles ametis osales ta Haapsalu valijamehena ka 2006. aasta presidendivalimistel.[17]

Teosed

muuda
 
Mihkel Mutt 2. juunil 2013 esinemas kirjandusfestivalil HeadRead Kirjanike Maja musta laega saalis
  • "Noorte käsikirjalised almanahhid 1962–1972" (kursusetöö). Tartu, 1973
  • "Fabiani õpilane" (jutustused). Tallinn, 1980
  • "Mehed" (novellid). Tallinn, 1981
  • "Französisch" (lastejutt]. Tallinn, 1981
  • "Hiired tuules" (satiiriline romaan). Tallinn, 1982; kordustrükid 2001 ja 2009
  • "Keerukuju" (romaan). Tallinn, 1984
  • "Näärivana" (lastejutt). Tallinn, 1986
  • "Kõik on üks ja seesama" (esseed ja artiklid). Tallinn, 1986
  • "Kallid generatsioonid" (romaan). Tallinn, 1986
  • "Vana Fabiani nutulaul" (jutukogu). Tallinn, 1988
  • "Kerge meel" (jutukogu). Tallinn, 1989
  • "Kolm korda Aasias" (reisikirjad). Tallinn, 1990
  • "Pingviin ja raisakass" (romaan). Tallinn, 1992: kordustrükk 2013
  • "Rahvusvaheline mees" (romaan). Tallinn, 1994; kordustrükk 2009
  • "Üleminekuaeg" (novellid ja följetonid). Tallinn, 1995
  • "Inglismaa päevik" (reisikiri). Tallinn, 1995
  • "Meedia, mu meedia" (esseed ja artiklid). Tallinn, 1996
  • "Muti tabloid" (esseed ja artiklid). Tallinn, 2000
  • "Progressiivsed hiired" (romaan). Tallinn, 2001
  • "Elu allikad" (jutud). Tallinn, 2002
  • "Väärikusest" (essee). Tallinn, 2001
  • "Eestlusest" (essee). Tallinn, 2002
  • "Kõik roosid ma kingiksin" (näidendid). Tallinn, 2004
  • "Sise ja väli" (esseed ja artiklid). Tallinn, 2003
  • "Kõrtsikammija" (romaan). Tallinn, 2005
  • "Siseemigrant. Novellid Rui taevalike kommentaaridega" (jutud). Tallinn, 2007
  • "Mälestused I. Eesti doomino. Eelmälestused". Tallinn, 2009
  • "Mälestused II. Võru tänav. Lapsepõlv". Tallinn, 2009
  • "Mälestused III. Sitik sügab. Kooliaeg". Tallinn, 2010
  • "Mälestused IV. Kandilised sambad. Ülikool". Tallinn, 2010
  • "Mälestused V. Päikesepoolel". Tallinn, 2011
  • "Mälestused VI. Elukott". Tallinn, 2011
  • "Kooparahvas läheb ajalukku" (romaan). Tallinn, 2013
  • "Õhtumaa Eesti. Kultuuripublitsistikat ja kirjandusartikleid". Tallinn, 2014
  • "Eesti ümberlõikaja". Tallinn, 2016
  • "Mõtted". Tallinn, 2017
  • "Õhtumaa Eesti II. Sotsiaalpoliitilist esseistikat". Tallinn, 2017
  • "Kõik on hästi. Mõtted II". Tallinn, 2018
  • "Mägrad hernes. Alam-Kolkaküla kroonika". Tallinn, 2020
  • "Maailmas peegelduv veetilk: arutlusi Eestist, kultuurist, ajaloost". Tartu, 2021
  • "Liblikas, kes lendas liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg." Talinn, 2023

Mihkel Mutt on tõlkinud Tom Stoppardi, Arnold Weskeri jt näidendeid, kirjutanud telestsenaariumeid ("Ilukelder" 1977, seriaal "Salmonid" 1994–1995). 2004–2006 oli ta Eesti Päevalehe ja pärast seda Postimehe püsikolumnist sise- ja välispoliitilistel teemadel.

Publikatsioone

muuda

Isiklikku

muuda

Mihkel Mutt on sõjaväelase ja diplomaadi Victor Muti pojapoeg ning inglise filoloogia õppejõu Oleg Muti poeg. Ta lell oli tuntud Rootsi biokeemik Viktor Mutt, vanaonupoeg filmioperaator Anton Mutt. Tema elukaaslane on olnud Els Himma.[18] Mihkel Mutt on abielus kunstnik Tiina Tammetaluga (alates 1991).

Viited

muuda
  1. ↑ Andres Langemets "Tark kass katusel järgib mängu" [1]. Eesti Päevaleht, 21. veebruar 2003]
  2. ↑ Eesti Päevalehe andmetel 1991–1992
  3. ↑ Kaarel Kressale antud intervjuus ütleb Mutt, et läks välisministeeriumi tööle toonase välisministri Lennart Meri kutsel
  4. ↑ Eesti Päevalehe andmetel oli ta 1992–1993 ajakirjanik ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht.
  5. ↑ "Eesti kirjarahva leksikon", Tallinn: Eesti Raamat, 1995, lk 350 (artikli autor Udo Uibo)
  6. ↑ 6,0 6,1 Kaarel Kressa "Mihkel Mutt püüab kirjutada nii, et rumal mõistaks ja tark huvituks". Eesti Päevaleht, 8. detsember 2007
  7. ↑ Neeme Korv "Mihkel Mutt maadleb Sirbi nõukoguga"[alaline kõdulink]. Postimees, 7. jaanuar 2004
  8. ↑ Urmet Kook "Mihkel Mutt valiti ajakirja Looming peatoimetajaks". Eesti Päevaleht, 15. oktoober 2005
  9. ↑ "Eesti kirjanduslugu" (Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker). Tallinn: Koolibri, 2001, lk 541
  10. ↑ "Eesti kirjanduslugu" (Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker). Tallinn: Koolibri, 2001, lk 583
  11. ↑ 11,0 11,1 11,2 "Eesti kirjanduslugu" (Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker). Tallinn: Koolibri, 2001, lk 589
  12. ↑ Rein Veidemann "Mihkel Muti proosa tähendust otsimas". Sirp ja Vasar, 21. jaanuar 1983 (nr 3)
  13. ↑ 13,0 13,1 "Eesti lugu: Mihkel Mutt "Rahvusvaheline mees"" (Linda Kaljundi arvustus romaanile "Rahvusvaheline mees"). Eesti Päevaleht, 14. august 2009
  14. ↑ "Kirjaniku noorus erakordse isa silueti varjus" (Kaarel Kressa arvustus Mihkel Muti "Mälestuste" II osale). Eesti Päevaleht, 30. oktoober 2009
  15. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  16. ↑ "Mihkel Mutt lahkus Isamaaliidust". Eesti Päevaleht, 7. detsember 2002
  17. ↑ "Haapsalu valijamees on Mihkel Mutt". Eesti Päevaleht, 9. september 2006
  18. ↑ Jaanus Kulli. Els Himma: ma pole päris kindel, et inimesed peaksid oma meelt just minu eluga lahutama]. Õhtuleht.ee, 29.12.2010.

Kirjandus

muuda
  • Rein Veidemann "Olmekirjanduse olemusest, tähendusest ja toimest". Keel ja Kirjandus, 10/1980, lk 129–134
  • Rein Veidemann "Mihkel Muti proosa tähendust otsimas". Sirp ja Vasar, 21. jaanuar 1983 (nr 3)
  • Linnar Priimägi "Moralist ja tema kaaskond". Looming, 10/1985, lk 1426–1428
  • Kalle Kurg "Ta oli Victor Kakk" [2]. Eesti Päevaleht, 8. märts 2002

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mihkel_Mutt&oldid=6710995"