Aleksander Kurtna nimeline auhind

Eesti teatriauhind

Aleksander Kurtna nimeline auhind on üks Eesti teatri aastaauhindadest, mille Eesti Teatriliit annab näidenditõlgete eest, millest vähemalt ühte on lavastatud vaadeldaval ajavahemikul. Auhinna saajalt eeldatakse pikaajalist draamatekstide tõlkimist. Eesti Teatriliidu juhatus asutas auhinna 1988. aastal Ülev Aaloe, Paul-Eerik Rummo ja Mati Undi ettepanekul. Auhinnaga kaasneb Vaike Pääsukese kujundatud auaadress ja Eesti Kultuurkapitali rahaline preemia.[1]

LaureaadidRedigeeri

Aasta Laureaat Põhjendus
1988 Edvin Hiedel Károly Szakonyi „Täiskuu” ja Ungari dramaturgia varasem vahendamine.
1989 Ott Ojamaa Jean Genet' „Palkon” ja „Toatüdrukud” ning kogu varasem tõlkelooming.
1990 Mihkel Mutt Tom Stoppardi „Rosencrantz ja Guildenstern on surnud”.
1991 Jaak Rähesoo 1990. aastal lavastatud: Tom Powersi „Mustad prillid” ja Tennessee Williamsi „Kass tulisel plekk-katusel” (Ugalas) ning Tennessee Williamsi „Orpheus allilmas” (Endlas).
1992 Ülev Aaloe pikaajaline produktiivne tõlketegevus, eriti 1991. aasta looming: Johan Bargumi ja Bengt Ahlforsi „Kas Kongos on tiigreid?”, Zacharias Topeliuse „Printsess Nobekeel”, Margareta Garpe „Juliale”, Per Olov Enquisti „Ilvese tund”.
1993 Anu Lamp Leonard Gershe'i „Liblikad on vabad”, Harold Pinteri „Kojutulek”, William Saroyani „Mu süda on mägedes”.
1994 Hendrik Lindepuu poola dramaturgia tutvustamine ja tõlkimine. Esile tõsteti 1993. aastal etendunud Tadeusz Różewiczi „Valge abielu”.
1995 Häidi Kolle kauaaegne ja viljakas prantsuse dramaturgia tõlkimine (Jean Anouilh, Jean Cocteau, Eugène Ionesco, Prosper Mérimée).
1996 Kulno Süvalep Jules Massenet' ooperi „Don Quijote“ ja Pál Ábrahámi opereti „Viktoria ja tema husaar“ libretode tõlked ning kauaaegne tegevus muusikateatritele tõlkimisel.
1997 Anne Lange näidendite tõlked: T. S. Elioti „Mõrv katedraalis“, John Boynton Priestley „Ma olen siin varem olnud“, William Shakespeare'i „Kuningas Lear“, Arthur Milleri „Vaade sillalt“, E. J. Dunsany „Jumalate naer“, Tony Kushneri „Inglid Ameerikas“.
1998 Arvo Alas Põhjamaade dramaturgia meisterliku tõlkimise ja viljaka vahendamise eest: Erling Jepseni „Järgmisel aastal on õlu parem“, Sven Holmi „Schumanni öö“, Thorbjørn Egneri „Kardemoni linna rahvas ja röövlid“, Ludvig Holbergi „Mäeotsa Jeppe ehk Mats mõisahärraks“.
1999 Erkki Sivonen Tom Stoppardi „Armastuse leiutajad“ (1998) tõlke eest ning ameerika dramaturgia viljaka ja kvaliteetse tõlkimise eest eelnevatel aastatel (Flann O'Brieni „Kolmas politseinik“, Philip Ridley „Maailmakõiksuse kiireim kell“).
2000 Mati Unt Eugenio Barba teatriraamatu “Paberlaevuke” tõlkimise ja klassikaliste näidendite (Samuel Becketti „Lõppmäng“, William Shakespeare'i „Hamlet“, Pierre Corneille' „Illusioon“, Franz Grillparzeri „Esiema needus“) isikupäraste tõlgete eest.
2001 Hannes Villemson viljaka lavatekstide tõlkimise eest (maailmaklassika uustõlked, muusikalide ja operettide eestindused inglise, prantsuse ja saksa keelest). Esile tõsteti 2000. aastal Endlas lavastatud Victor Hugo „Hernani“ tõlget.
2002 Tõnu Oja ja Villu Kangur 2001. aastal Alain Boublili ja Claude-Michel Schönbergi muusikali „Hüljatud“ tõlge; varasemad muusikalitõlked: Jean Poiret' „Linnupuur“, Howard Ashmani ja Alan Menkeni „Väike õuduste pood“ ning Julian More'i, David Henekeri ja Monty Normani „Irma“.
2003 Anu Lamp 2002. aastal esietendunud David Auburni „Tõestuse“, Michael Frayni „Kopenhaageni“ ja David Storey „Pühapäeva“ eesti keelde tõlkimise ning senise kõrgetasemelise ja mahuka tõlkeloomingu eest.
2004 Anne Lange järjepidevalt mitmekülgse loomingu ja 2003. aastal lavale jõudnud näidendite Jim Cartwrighti „Vaikse hääle tõus ja langus“ ning Gregory Burke'i „Gagarini puiestee“ tõlkimise eest.
2005 Martin Algus algatusvõime eest maailma uudisdramaturgia jälgimisel ja vahendamisel, mitmest keelest tõlkimise ning ladusate, teatritundlike näidenditõlgete eest, millest 2004. aastal jõudsid lavale Vladimir ja Oleg Presnjakovi „Terrorism“, Brian Frieli „Jalta mäng“ (mõlemad Ugalas) ja Franz Xavier Kroetzi „Tavalised inimesed kaks ehk Inimene Meier“ (Rakvere Teater).
2006 Peeter Volkonski pikaajalise ja pühendunud tõlketöö eest, mis sisaldab ka 2005. aastal lavale jõudnud William Shakespeare'i näidendite „Othello“ ja „Nagu teile meeldib“ kaastõlkeid.
2007 Peeter Sauter kestva ja keeletundliku tõlketegevuse (sealhulgas 2006 lavale jõudnud Arthur Milleri näidendi „Müügimehe surm“ tõlke) eest.
2008 Maimu Berg soome näitekirjanduse (sealhulgas 2007. aastal lavale jõudnud Leea Klemola „Kokkola“ ja Reko Lundáni „Teil ei olnud nimesid“) radikaalse ja loomingulise tõlkimise eest.
2009 Margus Alver põhjalikult kommenteeritud näidenditõlgete eest paljudest keeltest ja olulise panuse eest eesti teatri võõrkeelse repertuaari kujundamisse. 2008. aastal jõudsid tema tõlkes lavale Jordi Galcerani „Grönholmi meetod“, Éric-Emmanuel Schmitti „Oskar ja Roosamamma“, Yasmina Reza „Tapatöö jumal“, Andrzej Saramonowiczi „Testosteroon“ ja Gérald Sibleyras' „Grafiti“.
2010 Maia Soorm Eesti Draamateatri tõlk ja tõlkija, kes on kolme aastakümne jooksul tõlkinud vene keelde arvukalt eesti algupärandeid ja lugenud igaõhtuse põhitööna venekeelset sünkroontõlget kunstiliselt nauditavalt, tempos ja toonis, mida kirjaliku teksti kõrval dikteerivad lavastuse ja näitleja omapära.
2011 Ülev Aaloe mastaapse tõlketegevuse ja põhjamaise maailmanägemise järjekindla vahendamise eest.
2013 Anne Lill antiigitõlke traditsiooni õnnestunud elustamise ja Euripidese „Iphigeneia Aulises“ tõlke eest teatrile NO99.
2015 Sigrid Tooming ja Paul-Eerik Rummo Henrik Ibseni värssdraama „Brand“ tõlke eest, mis on Eesti suurimaid klassikalisi kultuuritegusid Dante „Jumaliku komöödia“ tõlkimise järel. Sigrid Toominga proosatõlkele toetudes on Paul-Eerik Rummo leidnud stiilipuhta värsikeele, mis võimaldas Ibseni XIX sajandi riimluule tuua tänapäeva sisuliselt adekvaatsena ja mõjusalt lavaküpsena.
2017 Kalle Hein viljakas väärtdramaturgia vahendaja ning ladusa ja mahlaka keelega tõlkija, kes on eestindanud tekste inglise, saksa ja rootsi keelest. Aastatel 2015–2016 jõudsid tema tõlkes lavale Tom Stoppardi „Põhiküsimus“, Richard Beani „Üks mees, kaks bossi“ ja Staffan Göthe „Veebruariöö“.
2019 Toomas Kall kauaaegsele vene dramaturgia vahendajale ning orgaanilise ja tundliku keeletajuga tõlkijale, kes on eestindanud muu hulgas Nikolai Gogoli „Revidendi“, Nikolai Erdmani „Enesetapja“, Anton Tšehhovi „Pianoola“, Ivan Turgenevi „Isad ja pojad“, Aleksandr Ostrovski „Metsa“ ja Fjodor Dostojevski „Krokodilli“. Aastatel 2017–2018 tulid tema tõlkes lavale Valentin Krasnogorovi „Kas hakkame seksima?“ ja Jevgeni Griškovetsi „Südame sosin“.

ViitedRedigeeri