Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia

Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia on üks Eesti Kultuurkapitali väljaantavatest elutööpreemiatest, mis määratakse kultuuri- ja sporditegelastele elutöö eest.[1]

Igal aastal antakse välja kaheksa Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiat. Kirjanduse sihtkapitali elutööpreemiaid antakse välja alates 2012. aastast.[1]

Preemiate suuruse kinnitab Eesti Kultuurkapitali nõukogu igal aastal eraldi. Koos rahalise preemiaga antakse laureaadile preemia tunnusmärk.

Alates 2013. aastast on selleks messingust kera ("Jonnakas", mille autorid on Risto Tali ja Rait Siska). Kera on valmistatud trugimise meetodil, kaetud poleeriga ja raskuseks on tinavalu. Kerale on söövitatud Eesti Kultuurkapitali logo elemendid ning graveeritud valdkonna või sihtkapitali nimetus, laureaadi nimi ja aastaarv. Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate ja sihtkapitalide elutööpreemiate laureaadid saavad kuldse poleeriga 200 mm diameetriga kera.[1]

Helikunsti sihtkapitali elutööpreemia laureaadidRedigeeri

  • 2012 – Mati Palm (erakordselt pikaajalise ja sisuka loometee ning mitmekülgse muusikutegevuse eest)
  • 2013 – Arne Mikk (suurejooneline ja mitmekülgne tegevus Eesti muusikakultuuri edendamisel)
  • 2014 – Roman Toi (panuse eest Eesti muusikasse)
  • 2015 – Merike Vaitmaa (panuse eest Eesti muusikasse)
  • 2016 – Alo Ritsing (koorimuusika loojale ja eestkõnelejale traditsioonide edasikandmise ja -andmise eest)
  • 2017 – Peep Lassmann (traditsioonide edasikandja, kellel on pikaajaline viljakas tegevus interpreedi, pedagoogi ja muusikategelasena)
  • 2018 – Anne Erm (Eesti džässielu ülesehitaja ja arendaja)
  • 2019 – Neeme Järvi (dirigendile, kelle elutöö on liigutanud mägesid)
  • 2020 – Ants Soots (pikaajalise, järjekindla ja jääva panuse eest Eesti koorimuusika arengusse, laulupidude mõtestamisse ning noorte koorijuhtide kasvatamisse)

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri